1-08-4254/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-08-4254

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16. ma

il 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-4254 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 16.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.A tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.A isikukood XXX xxx

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. K.A

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

A

sjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 15.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.A tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.A otsusega KarS 6 tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 11.06.2008 § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kuulise vangistusega. KarS

tus loeti kaetuks Viru Maakohtu § 65 lg 1 alusel mõistetud karis 02.10.2007 41 lg 2 p 4 ga kohtuotsusega KarS § 1 1 ja § 200 lg järgi mõistetud karistuse mõistes liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus . 11.09.2006 ja lõpp 10.09.2014

Kinnipidamisasutuses K.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde xxx. Isikul on keskharidust. Omab erialast kvalifikatsiooni keskkonnatehniku erialal. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisesse positiivne, teadvustades enda täiendamise vajalikkust. Enne

2 vangistust oli ametlikult tööga hõivatud Soomes asuvas firmas kestvusega 6 kuud. Enamik töökohti vabaduses on olnud ametlikud. Isik omab mitmeid tööoskusi: xxx, xxx ja c . Vangistuses on olnud cc tööga hõivatud ning isiku suhtumine töösse on positiivne, mõistes selle vajalikkust. Väidetavalt vabaduses rahalisi probleeme ei esinenud, kuigi kuritegude üheks ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. K-raha andmetel omab täitmata rahalisi nõudeid, mille tasumisest on huvitatud ka vabanedes. Vabanedes garanteerib isikule töökoha , kus on isik töötanud alates 2012 oktoobrist. xxx

K.A suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kuid väidetavalt on suhted katkestanud. Riskiv-

hoolimatu elustiil väljendub korduvates õigusrikkumistes. Kuritegude üheks ajendiks on olnud alkoholi tarvitamine, lähtudes vägivaldsete õigusrikkumiste toimepanemisest. Isik ei taju probleemi olemasolu. Enda sõnul ei ole alkoholi tarvitanud peaaegu 6 aastat, mistõttu on kindel, . Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõl et suudab sellest hoiduda tuvust alkoholi osas ei ole diagnoositud. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise eest ning alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. K.A't on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Vangla poolt teostatud riski hindamise kohaselt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul: 50 % Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul: 35 % Seksuaal- jooksul: 41 - 62 % ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta Karistusaja isik on jooksul osalenud järgmistes tegevustes: - ajavahemikul 03.10.-15.12.2005 osales programmis Toimetulek, mille raames täiendati sotsiaalseid oskusi igapäevaseks toimetulekuks; - ajavahemikul 19.11.-17.1

2.2009 osales suitsetamisest loobumise nõustamisel; - alates 11.09.2009 on olnud vangistuses pidevalt tööga hõivatud nii vangla majandustöödel, käitises kui väljaspool vangla territooriumi. Isik paikneb avavanglaosakonnas alates 23.08.2012. Kinnipeetav on alates 12.10.2012 tööga hõivatud väljaspool vangla territooriumi Vangla

ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et nnetähtaegse vabanemise korral soovib e kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Tegemist on neljatoalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema ja isa, kes on pensionil. Kinnipeetava vanemad on nõus K.A-d vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma K.A tööle osalise tööajaga ja on teadlik K.A kriminaalsest minevikust, kuna K.A töötab antud tööandja juures alates 2012 oktoobrikuust. Karistusregistri andmetel on K.A-d 12 korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu sa

amise eesmärgil. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeet , olles ava ennetähtaegset vabastamist kategooriliselt ennetähtaegse vabastamise vastu. K.A

taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ja tema kaitsja selgitused, ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et K.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

3 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt iseloomustusest on K.A poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsent küllaltki suur:

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35% Seksuaal- - ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 41 62%, mis on kõik väga kõrged tõenäosuse hindamise tulemused.

K.A on 12 korda kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega

suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna K.A

on näidanud oma varasema käitumisega, et ta ei suuda järgida kehtestatud korda ja hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. K.A elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et K.A tumiskontrollist puhul on olemas tõenäoline kõrge käi kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigus kuritegeliku käitumist tada. Arvestades kinnipeetava puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinni

peetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine K.A-d katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu ja töö - koha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning kuritegeliku käitumist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.A vabastamata temale mõistetud vangistuse kand

misest tingimisi enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik