Legislator Case Law & Legislation
1-12-6551/35 AI generated

1-12-6551/35 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 1-12-6551/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-12-6551/35 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
late criminal complaint suspension of criminal investigation delay in criminal prosecution calculation of waiting period untimely rectification procedural deficiency
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6551 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. aprilli 2013 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.T määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 26. aprilli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu V.T määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. tunnistati Harju Maakohtu 22.08.2012 otsusega süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja talle V.T mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti V.T-le mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.T ei pane temale määratud 18 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

2. Harju Maakohtu 22.08.2012 Viru Maakohtu 07.01.2013 määrusega pikendati V.T-le otsusega määratud katseaega viie kuu võrra, s.o kuni 21.07.2014. 3. 26.03.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata V.T-le mõistetud karistus täitmisele.

4. Viru Maakohus pööras 26.04.2013 määrusega V.T-le Harju Maakohtu 22.08.2012 otsusega mõistetud karistuse 4 kuud vangistust täitmisele.

Esimese astme kohtu määruse sisu

5. karistus Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata V.T täitmisele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.1. kohtu poolt määratud kohustusi: elada kohtu Maakohtu määruse kohaselt rikkus V.T

määratud alalises elukohas aadressil XXX ; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

2 järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalhooldusalune V.T ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 07.03.2013 ja 12.03.2013, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Samuti ei ela ta kindlaksmääratud aadressil Ranna 31- 52, Sillamäe, ega ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elukoha vahetamiseks,

rikkudes sellega KarS § 75 lg 2 p 1 ja 5. Lisaks ei taotlenud V.T luba elukohast lahkumiseks, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p 4. V.T poolt nimetatud kontrollnõuete

mittetäitmise põhjuseid ei ole mõjuvad. Tal ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 5.2. seletusi ning asjaolu, et tegemist on Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja V.T

juba teise erakorralise ettekandega, oli maakohus veendunud, et V.T hoidub

käitumiskontrolli teostamisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Maakohtu

hinnangul ei ole hooldusalune teinud mingeid jõupingutusi talle pandud kohustuste täitmiseks ning kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas. Seega tuleb V.T-le Harju Maakohtu 22.08.2012 otsusega mõistetud karistus – 4 kuud vangistust – täitmisele pöörata.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu 6. V.T taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.

6.1. Määruskaebuse kohaselt olid V.T kriminaalhooldusnõuete rikkumiseks mõjuvad

põhjused, kuna tal on Tallinnas alaealine laps ning ta ei saanud alati kriminaalhooldajat teavitada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning V.T määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega V.T karistuse täitmisele pööramise

põhjendatuses ning leiab samuti, et V.T karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna

süüdimõistetu on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud talle KarS § 75 järgi määratud kohustusi ning kriminaalhoolduse edasiteostamine ei oleks tulemuslik.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kriminaalhooldaja ettekandele tuginedes põhjendatult järeldanud, et V.T ei ilmunud korduvalt registreerimisele ning lahkus kohtu poolt kindlaksmääratud elukohast kauemaks kui 15 päeva ilma kriminaalhooldajalt selleks luba küsimata. V.T oli alates 04.03.2013 nii kriminaalhooldajale ja ka kohtule kättesaamatu,

tema asukoht teadmata ning ta ei teinud katseid kriminaalhooldajaga kontakti võtmiseks, mistõttu kuulutati ta Viru Maakohtu 17.04.2013 määrusega tagaotsitavaks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses rikkumiste selgituseks esitatud üldsõnaline väide,

mille kohaselt ei saanud V.T kriminaalhooldajat teavitada ja pidi sõitma Tallinnasse alaealise lapse juurde, on paljasõnaline ega õigusta korduvat kriminaalhooldusnõuete rikkumist.

Õiguskuuleka käitumise korral oleks V.T saanud kriminaalhooldajale Tallinnasse sõitmise vajadusest teatada, kuid ta ei teinud seda, ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ega

võtnud kriminaalhooldajaga enam ühendust kuni ta kinnipidamisprotokolli kohaselt politsei poolt 23.04.2013 Tallinnas tabati.

3

Ringkonnakohus on seisukohal, et V.T selgitused kriminaalhooldusnõuete rikkumise

kohta on ennastõigustavad ning rikkumiste järjekindel korduvus näitab, et ta on tahtlikult

kriminaalhooldusest kõrvale hoidunud. Arvestades, et V.T rikkus kriminaalhooldusnõudeid korduvalt mõjuva põhjuseta juba 2012. aasta lõpus ning jätkas seda ka

pärast kohtu 07.01.2013 määrusega antud uut võimalust rikkumistest hoolimata

kriminaalhooldusel viibimist jätkata, on maakohtu järeldus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas ning karistus tuleb pöörata täitmisele, täielikult põhjendatud.

9.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja V.T määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas