1-11-11452/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11452 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. aprilli 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.R-i (P.R) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused

RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 10. aprilli

2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.R-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Lembit

Nirgile tema poolt P.R-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista P.R-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest

64,80 eurot riigituludesse.

4. P.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „P.R 1-11-11452 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. P.R tunnistati Viru Maakohtu 10.11.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning talle mõistetu KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks 2 aastat 7 kuud 11 päeva vangistust. 1.1. Karistuse kandmise algus on 10.11.2011 ja lõpp 21.06.2014.

2. Viru Maakohtu 10.04.2013 määrusega jäeti P.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu 3. Maakohtu määruse kohaselt on P.R kriminaalkorras karistatud kuus korda ja ta

kannab reaalset vangistust neljandat korda. Kõik kinnipeetava poolt sooritatud kuriteod on toime pandud sarnastel ajenditel ja põhjustel.

3.1. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust. Seega ei suuda

kinnipeetav isegi vangistuses olles reegleid järgida ning vastav vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluline tingimus ei ole täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et

käesoleval ajal menetletakse P.R-i suhtes uut kriminaalasja KarS § 275 tunnustel. Kinnipeetava enda maakohtu istungil antud seletuste kohaselt on ta uues kriminaalasjas üle

kuulatud, kuid menetlus veel lõppenud ei ole. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, oma kulude ja tuludega ei oska ta toime tulla ning

tema enesehinnang on kõrgenenud. Alates oktoobrist 2012. a alustas ta õpinguid kutsehariduskeskuses. 3.2. Maakohus leidis, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik

läbida sõltuvuse ja majandusliku toimetulekuoskusega seotud sotsiaalprogramme,

enesehinnangu analüüse ja jätkata õpinguid, mis kõik toetaksid teda positiivselt ja aitaksid

vabanemisel resotsialiseeruda. P.R-i ennetähtaegne vabastamine oleks maakohtu hinnangul praegu ennatlik ja põhjendamatu, kuna karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud. Maakohus märkis, et mõistetud karistuse lõpuni ärakandmine on reegel, karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand ning käesolevas asjas puuduvad asjaolud, mida tuleks erandina käsitleda.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu P.R-i määruskaebus

4. P.R taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.1. P.R märgib, et on vanglas viibimise ajal jooksul mõistnud, et on elus palju halba

teinud, soovib muutuda seadusekuulekaks, maksta võlanõudeid ja oma peret aidata. Määruskaebuse kohaselt on P.R küll narkootikume tarvitanud, kuid tal ei olnud neist

sõltuvust. Süüdimõistetu märgib, et ei soovi enam kriminaalkorras karistatud isikutega

suhelda ega narkootikume tarvitada, vaid luua tulevikus pere. Määruskaebuse kohaselt

avastati P.R vangistuses hepatiit C, kuid seda vanglas ei ravita. Süüdimõistetu

märgib, et tal on küll 9 kehtivat distsiplinaarrikkumist, kuid neist enamik on saadud

- 3 - kambrikaaslase tõttu, kes ei tunnista, et kambrist leitud sigaretid kuulusid talle. P.R märgib, et tal endal on olnud konflikte valvuriga seetõttu, et rätik või lina ripub vales kohas,

kuid valvur on raportisse kirjutanud, et ta ei kuula sõna. Määruskaebuse kohaselt

P.R õpib, tegeleb spordiga ja käib kirikus. P.R märgib, et täidab vabanemisel kõiki nõudeid ja on nõus isegi elektroonilise valve kohaldamisega.

P.R-i kaitsja määruskaebus 5. P.R-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga 1 aasta.

5.1. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud asjas puuduvad erandlikud asjaolud,

mida saaks isiku ennetähtaegsel vabastamisel aluseks võtta. Kaitsja hinnangul tuleks P.R-i ennetähtaegsel vabastamisel arvestada asjaoluga, et kinnipeetav on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi. Seda võib järeldada asjaolust, et

P.R on vangistuses omandanud puidupingitöölise eriala, soovib vabanedes minna

edasi õppima ja on väga tõsiselt suhtunud eriala omandamisesse. Samuti tuleks arvestada

asjaoluga, et tal on toetav sotsiaalne võrgustik ema ja vanaema näol. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama ema elukohta. Viimane elab koos vanaemaga 3-toalises kõigi mugavustega korteris ja neil on võimalik P.R-ile korteris anda eraldi tuba. Mõlemad on avaldanud, et on valmis P.R nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Kaitsja hinnangul näitab eeltoodu, et P.R on motiveeritud asuma seaduskuulekale teele ning on tõenäoline, et ta asub õppima ja leiab peatselt endale sobiva töökoha. P.R on vabanedes püsiv elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik, ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt, edasi õppima ja hiljem tööle asuma.

6. Ringkonnakohus tegi 03.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus

kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 13.05.2013. Määratud tähtajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

P.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on P.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes välja toodud asjaolud nagu

vangistuses õppimine, vabaduses elukoha ja lähedaste olemasolu, toimepandud kuritegude

kahetsemine ning süüdimõistetu lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda alust P.R vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et P.R-i senine

elukäik ja õigusvastane käitumine vangistuses näitavad, et ta võib vabaduses kuritegude

toimepanemist jätkata ega suudaks katseaja nõudeid järgida. Kuna P.R ei ole

varasemalt mõistetud karistused, sh kahel korral kriminaalhoolduse ja kolmel korral vangistuse mõistmine, mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma ning tal on käesoleva

vangistuse jooksul 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, puudub ringkonnakohtul veendumus, et

süüdimõistetu suudaks seekord täita oma lubadust õiguskuulekalt elada. Arvukate

distsiplinaarkaristuste olemasolu lükkab ümber ka määruskaebustes esitatud väite, et

süüdimõistetu on tõestanud motivatsiooni edaspidi seadusi järgida ja kuritegude toimepanemisest hoiduda. Lisaks on P.R-i puhul vangla iseloomustuse kohaselt uute

- 4 -

kuritegude toimepanemise riskiteguriks pikaajaline narkootikumide tarvitamine,

kriminaalkorras karistatud tuttavad ja üle 17 000 euro suurused võlad. Ringkonnakohtu

hinnangul on süüdimõistetu poolt määruskaebuses esitatud väited distsiplinaarkaristuste ebaõigsuse ja vanglas arstiabi andmata jätmise kohta paljasõnalised ja alusetud ega anna alust

vangla iseloomustuses väljatoodud andmetes kahelda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et süüdimõistetu karistuseesmärgid on veel täitmata ning P.R-i ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ja põhjendamatu.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P.R tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. 10. P.R-i kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt P.R-i riigi

õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat L. Nirgile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, P.R-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu P.R-ilt välja.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Agu Timmi