4-13-193/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-193 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. aprilli 2013 määrus kaebuse läbivaatamata jätmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.I (N.I) määruskaebus RESOLUTSIOON

1 Juhindudes V™S § 194 jätta Viru Maakohtu 17. aprilli 2013 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku N.I määruskaebus rahuldamata. 2 V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. . Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja I.R. tegi 18.12.2012 üldmenetluses otsuse N.I karistamisest liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära 6 kuuks juhtimisõigus. 2. 10.01.2013 laekus Viru Maakohtule N.I kaebus nimetatud otsuse peale.

3. kaebus menetlusse. Kohtuistungi ajaks Viru Maakohtu 31.01.2013 määrusega võeti N.I määrati 16.04.2013. Kohtuistungile kaebuse esitaja ei ilmunud. Kohtukutse ta sai kätte isiklikult 04.04.2013 aadressil XXX. N.I mobiiltelefon ei vastanud kõnele. Mitteilmumise põhjustest N.I kohtule ei teatanud. 4. kaebuse läbi vaatamata, kuna viimane ei Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta N.I ilmunud kohtuistungile. Kohus rahuldas taotluse. Esimese astme kohtumääruse sisu

5. Maakohus märkis, et väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 126 lg 2 alusel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi

talle saadetud kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le125. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja elab alates veebruarist uuel aadressil XXX . Kohtukutse sai ta

allkirja vastu isiklikult 04.04.2013. Seega loetakse kutse kaebuse esitajale kättetoimetatuks.

Järelikult oli N.I kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kohtuistungile ta aga ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjusest. Taotlust asja arutamise edasilükkamiseks N.I ei esitanud.

2

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

6. Määruskaebuse esitaja taotleb tühistada maakohtu määrus ja jätkata menetlust ning lahendada

tema esialgne kaebus kohtuistungil. Määruskaebuse esitaja põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised.

16.04.2013 toimunud kohtuistungile ei saanud N.Ilmuda, kuna läks neli päeva enne istungi toimumist sugulaste juurde Maardusse. Tagasi koju XXX plaanis N.I naasta 15.04, ent juba 13.04 õhtul tõusis tal palavik (38,1 C), millele 14.04 hommikust alates lisandus kõhuvalu.

Sugulased ravisid teda koduste ravimitega ja konsulteerisid telefonitsi arstiga. Lootus 1-2 päevaga paraneda ei täitunud. 15.04 ei suutnud määruskaebuse esitaja sugulaste juurest lahkuda.

Veelgi enam – ta ei saanud ka WC-st eemalduda kaugemale kui 10 m. 16.04 oli enesetunne natuke parem, nii et N.I sai minna Maardu haiglasse arsti juurde. Maardus vaatas arst ta üle ja kinnitas haigust ning väljastades vastuvõtul viibimise kohta tõendi.

Määruskaebuse esitaja palub arvestada, et jäi ootamatult haigeks, mistõttu tal puudus võimalus Viru Maakohtus toimunud istungist osa võtta. Kahjuks ei olnud tal ka kutset kaasas, mistõttu ei saanud ta kohtusse helistada ja mitteilmumisest teavitada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub. V™S § 126 lg 2 alusel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud

isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le125.

Käesoleval juhul ei vaidlusta määruskaebuse esitaja kohtukutse kättesaamist. Ta oli teadlik

istungi toimumise ajast ja kohast, kohustusest kohtulikust arutamisest osa võtta ning mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest õigeaegselt teatada. N.I märgib määruskaebuses, et ei saanud kohut teavitada istungile ilmumata jätmisest, kuna kutse, millel olid kohtu numbrid, jäi koju. Kohtuistungile ilmumast takistas teda haigestumine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult N.I kaebuse läbi vaatamata, sest

määruskaebuse esitajal puudusid kõrvaldamatud takistused esitada taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks haigestumise tõttu. Ainuüksi asjaolu, et N.I oli koju ununenud kohtukutse,

millel olid kohtu telefoninumbrid, ei oleks takistanud tal vastavaid numbreid infokanaleid

kasutades välja uurimast. Määruskaebusest nähtub, et juba 15.04 sai selgeks, et kohtuistungil

osalemine võib osutuda N.I tervislikku seisundit arvestades võimatuks. Seega pidanuks N.I astuma samme, et teavitada kohut mitteilmumisest ja taotleda istungi edasilükkamist. Veelgi

enam – kohtuistungi protokollist nähtuvalt helistas istungisekretär korduvalt N.I kahele telefoninumbrile, ent keegi toru ei võtnud. Seega astus ka kohus omapoolseid samme, saamaks teada N.I ilmumata jätmise põhjusest. Määruskaebuse kohaselt tundis N.I end 16.04 paremini ja käis Maardu arsti juures vastuvõtul. Seega ei takistanud tema tervislik seisund kohut teavitamast mitteilmumise põhjustest. N.I on

märkinud, et esitab määruskaebuse lisana arstitõendi. Seda aga toimikumaterjalide ega ka

kohtuinfosüsteemi kohaselt esitatud ei ole, mistõttu puudub ringkonnakohtul võimalus N.I

väiteid tema haigusest kontrollida. Kuid eelnevat silmas pidades ei muuda ka see maakohtu järelduse õigsuse osas midagi.

3 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus N.I taotluse maakohtu määruse tühistamiseks ja menetluse jätkamiseks rahuldamata.

Paavo Randma Kohtunik