4-13-2715/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 15. mail 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-2715 Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Kohtunik Katre Poljakova

Triin Pilberg, Ines Tammsalu Väärteoasi R.A väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning § 239 lg 1 p 1 järgi; Menetlusalune isik R.A,

isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht: XXX, töökoht: BC AS; Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada R.A Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning LS § 239 lg 1 p 1 järgi ja KarS § 63 lg 1

kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

2. Lugeda R.A arestist kantuks kaks päeva

(48 tundi) tema kinnipidamise aeg 05.-07.05.2013.a.

3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades R.A

tööalast seisu võimaldada aresti kanda ositi,

määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.

4. Kohustada R.A arest ära kanda

hiljemalt 30.septembriks 2013.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Väärteoasi nr.4-13-2715

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik L. Stepanov on 05.05.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1270602 selle kohta, et R.A 05.05.2013.a kella 12.59 ajal Harjumaal, Tallinnas, Järvevana tee 7B maja juures, liikudes Veereni tn suunas juhtis mootorsõidukit BMW XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud Liiklusseaduse § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa

ET714460 kehtivuse lõppemisega alates 13.12.2012 ja juht oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, rikkudes selliselt LS § -de 90 lg 1 p.p 1 ja 3 ja § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 239 lg 1 p 1 järgi.

Menetlusalune isik R.A selgitas kohtuistungil, et nad korjasid Järvevana teel metalli, kui politseinik käskis neil ära sõita, siis istus tema rooli ja sõitis umbes 60 meetrit. Kahetseb juhtunut, palub mitte aresti määrata, sest siis kaotaks ta töö. Töötab pesumajas, saab miinimumpalka, iga kuu võtab kohtutäitur maja 95 eurot varasemate trahvide katteks.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R.A tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi arestiga 15 päeva ja pöörata arest kohe täitmisele. Isik on varem karistatud, rahatrahvid on tasumata.

Tunnistajana üle kuulatud PG, isiku kinnipidanud patrullpolitseinik, selgitas kohtus, et

05.05.2013.a olles patrullis märkasid nad Järvevana teel kahe sõidurea vahel autot, mille juures askeldas kolm inimest. Kuna seal on sissesõidukeelu märgid, siis peatasid nad auto, et küsida, mida

nad seal teevad. Isikud selgitasid, et kogusid metalli. Kontrolliti dokumente, kõik oli korras,

seepeale ütlesid nad, et mingu sealt ära, kuna seal on ehitusobjekt ja seal ei tohi viibida. Isikud istusid autosse, juhi kohale istus menetlusalune isik R.A, kelle tunnistaja kohtusaalis ära

tundis. Sõiduk hakkas sõitma, isikud ei kinnitanud turvavöösid, samuti ei pandud autol tulesid põlema, sõideti veerenni tänava suunas, umbes 60 meetri pärast hakkas sõiduk tegema tagasipööret, siis pidasid nad auto uuesti kinni. Juhi dokumente kontrollides selgus, et tal puudus juhtimisõigus. Kuna auto omanik oli kaasas ja palus, et nad autot ära vedada ei laseks, siis jäi auto sinna. R.A toimetasid nad Kesklinna Politseijaoskonda.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü

temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi on

tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga, samuti tunnistaja PG ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust

kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. R.A karistuse mõistmisel tuleb

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise

huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.A edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et R.A ei ole võimalik karistada rahatrahviga, isik on ise selgitanud, et tal on majanduslikult raske olukord, varem tal tööd

ei olnud, nüüd töötab miinimumpalgaga, sellest arvestatakse igakuiselt maha varasemaid trahve, viimati on teda karistatud märtsis 2013.a rahatrahviga 400 eurot. Kohus leiab, et R.A tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu raskust ja laadi ning süü suurust.

Kohus arvestades seda, et R.A on varem liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud

rahatrahviga, trahvid on osaliselt tasumata, samas ei ole teda karistatud arestiga, seega võib

mõistetav arest olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Arvestades isiku tööalast seisu, on

põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 30.septembriks 2013.a.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 224 lg 2, lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/