1-13-4470/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-4470

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. il 2013 , Kuninga t. kohtumaja. ma a. Pärnus Kriminaalasja number 1-13-4470 (13221000026) Kohtukoosseis Prokurör

Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Küllike Kask

Kriminaalasi

A.K 298 lg 1. kokkuleppemenetluses KarS § Süüdistatav

A.K, X isikukood XXX, XXXXXXXXX. X,

.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p , § 249: 5

Süüdi KarS § järgi mõista üks aasta tunnistada A.K 298 lg 1 ning karistuseks (1 a

)

vangistust, milline aga jätta KarS § 7 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui 3 lg 1 ja 3

A.K (3 a kolme aastase katseja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. ) Katseaja algust arvata alates 14.05.2013 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista – KrMS § 175 A.K-lt riigi tuludesse menetluskulud

lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas (43.20) eurot ja 20 igusabi korras nelikümmend kolm senti riigi õ

määratud Nõmmiku , KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsja Ants osalemise eest kohtueelses menetluses

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu summas (0.45) nelikümmend viis

eurosenti ning KrMS sundraha (480 nelisada kaheksa

sed § 179 lg 1 p 2 alusel kümmend eurot, ) milli

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või

arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske

Bank pangas või arveldusarvele nr. . Maksekorraldusele tuleb märkida 17001577198 Nordea pangas

1-13-4470

2

viitenumber 2800049696 A.K, 1-13-4470, menetluskulud j

ning selgitused „ a sundraha“.

Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebu tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates s päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD :

A.K-le o selles, et tema andis vara, 350 eurot selle eest, et li esitatud süüdistus ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo.

R. J. alates 29.06.2009 a. X X X X X X) peaspetsialistina. Vastavalt töötas (tööle asumise ajal

Majandus- X ja kommunikatsiooniministri 22.10.2010 a. määrusele nr. 98 „ põhimäärus“ on

XX valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt

teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu.

Seega on X X X X riigiasutusteks. ning selle struktuuriüksus

X X X - peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria ja sõidueksamite

vastuvõtmine ning eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada oma

bürood tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib

Majandus ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 a. määrus nr. 50 „Mootorsõidukijuhi

eks

amineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra lisa nr. 1 kohaselt peab B kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami.

Korra lisa nr. 2 peab vastama 30 tabel 2 sätestab, et B kategooria juhtimisõigust taotlev isik

minuti jooksul 30- - le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le tuleb vastata õigesti. Kui vigu

on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut

sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija sõidueksamit läbi

viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema sõidueksami

mittesooritatuks. Lisa 4 p 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse

sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile.

Vastavalt Liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab esmase juhiloa välja 10 tööpäeva jooksul X

kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon

otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami,

on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti

täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui

eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub

otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitust. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid

1-13-4470

3

ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded

vaadeldavad kui järelvalveülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes. Seega on X X X peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega.

A.K ja V. L. leppisid 22.10.2012 a. kokku, et A.K maksab V. L.350

eurot selle eest, et viimane organiseerib X toimuva B kategooria sõidueksami selliselt, et

A.K sõidueksam lõpeb igal juhul tulemusega „sooritatud“ ja seda isegi siis, kui

A.K

peaks eksami käigus tegema vigu. V. L. selgitas A.K le, et ta annab selle raha üle eksamineerijale, kelle nime A.K

siis veel ei teadnud. A.K kandiski 22.10.2012 a. V. L. . L. tütre A arveldusarvele 350 eurot. See raha oli mõeldud altkäemaksuks, mille V. L. pidi edasi andma A.K eksamineerijale. Raha oli mõeldud tasuna selle eest, kui A.K läheb 26.10.2012 a. kell 13.00 X X X esindusse sõidueksamile ja seal sõidueksami käigus teeb vigu,

mis muidu võiksid põhjustada selle, et eksamineerija peaks lugema sõidueksami

mittesooritatuks, siis eksamineerija jätab vastava vea või vead sõidueksami kaardile märkimata ning teeb isegi vigade olemasolu korral positiivse otsuse sõidueksami sooritatuse kohta ehk otsuse „Sõidueksam sooritatud“. Selline tegevus eiraks korra lisa 4 punktide 2 ja 3 nõudeid ning oleks seetõttu ebaseaduslik.

Sama . L. l päeval, s.o. 22.10.2012 a. läks V koos oma tütrega pangaautomaadi juurde ja nad

võtsid sama summa, s.o. 350 eurot sularahas pangaautomaadist välja. Järgmisel päeval, s.o. 23.10.2012 a. kell 19.22 kohtus V. L. X X X peaspetsialisti R. J. ning V. L. andis talle üle 150 eurot. See raha oli tasu selle eest, et kui A.K 26.10.2012 a. kell 13.00 B kategooria juhtimisõiguse sõidueksami käigus teeb vigu, mis muidu võiksid põhjustada selle, et R. J., kui

eksamineerija peaks lugema sõidueksami mittesooritatuks, siis R jätab vastava vea või . J.

vead sõidueksami kaardile märkimata ning teeb isegi vigade olemasolu korral positiivse

otsuse sõidueksami sooritatuse kohta ehk otsuse „Sõidueksam sooritatud“. Selline tegevus eiraks korra lisa 4 punktide 2 ja 3 nõudeid ning oleks seetõttu ebaseaduslik.

A.K poolt V. L. raha üleandmise eesmärk oli anda ametiisikule vara vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega mittelubatud teo. Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist A.K raha andmisega taotles ning

mida V. L. tasu eest lubas, oli see, et X X X peaspetsialist R.J.

, kelle ülesandeks on

juhtimisõiguse taotlejate eksamineerimine, jätab kirja panemata B kategooria juhtimisõigust

taotleva A.K poolt 26.10.2012 a. kell 13.00 algava eksami käigus tehtavad

võimalikud vead ehk vormistab eksamitulemuse sõidueksami kaardile tõele mittevastavalt, kui isik peaks tegema vigu. Seega läbiks isik sõidueksami isegi siis, kui ta peaks selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu välistaksid sõidueksami positiivse sooritamise. Seega tema, altkäemaksu andmisega, s.o. ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest,

et ametiisik paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, 298 lg 1 pani toime KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS:

Asja kohtueelse uurimise lõpetamisel sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.K-le

kohaldatavaks karistuseks 298 lg 1 alusel 1 aastane 3 lg 1 KarS § vangistus KarS § 7 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega.

Süüdistus es KarS § järgi tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi t 298 lg 1 A.K sõlmitud kokkuleppe juurde. KOHTU SEISUKOHT:

Kohtuliku arutamise tulemusel tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga

kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

1-13-4470

4

Süüdistatav tuleb süüdi KarS § järgi mõista talle karistus A.K tunnistada 298 lg 1

ja vastavalt sõlmitud kokkuleppele. As eid asjas ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. itõend

Menetluskuluna tuleb A.K-lt 175 lg 1 p 4 KrMS § alusel riigi tuludesse välja mõista

kaitsjatasu kogusummas 43.20

kaitsja

eurot riigi õigusabi korras määratud Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise tasu summas 0.45 eurot.

KrMS § ohaselt tuleb süüdistatavalt välja mõista 179 lg 1 p 2 k A.K-lt riigi tuludesse sundraha summas 480 eurot.

Teet Olvik Kohtunik