Legislator Case Law & Legislation
4-13-2489/3 AI generated

4-13-2489/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-2489/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

4-13-2489/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-2489 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja

H.D, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht: puudub Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata H.D taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 27.03.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2230,13,007735.

Jätta H.D kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 27.03.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2230,13,007735 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

H.D esitas 25.04.2013.a Harju Maakohtule kaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi poolt 27.03.2013.a

väärteoasjas nr 2230,13,007735 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 5 rikkumise eest LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi

215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 euroga ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse osaliselt karistuse mõistmise osas. H.D on esitanud koos

kaebusega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, väites, et edastas kaebuse

2

kohtuvälise menetleja otsuse peale tähtaegselt, kuid valele elektronposti aadressile, sest kohtuvälise menetleja otsuses ei olnud kirjas elektronposti aadressi, kuhu kaebus saata. Seejärel esitas H.D paberkandjal kaebuse Harju Maakohtule 25.04.2013.a.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast

08.03.2013.a koostatud väärteoprotokollist 20130308234301, on sellel kirjas, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.04.2013.a.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 08.03.2013.a ning

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri

väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja

lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitanud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa nr ET850989. Järelikult oli

isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

H.D on kohtuvälise menetleja otsuse 28.03.2013.a kätte saanud. Nimetatud asjaolu

tõendab tema allkiri väärteotoimikus oleval otsusel. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 25.04.2013.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 24.04.2013.a.

Kohtule esitatud taotluses on H.D väitnud, et edastas kaebuse tähtaegselt elektronposti teel, täpsustamata, mis kuupäeval ta seda tegi ning millisele konkreetsele elektronposti aadressile ta kaebuse saatis. Kahjuks ei ole H.D selgitanud, kuidas ta tuvastas, et oli kaebuse valele elektronpostile saatnud ega lisanud taotluse juurde tema väiteid kinnitavaid tõendeid.

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemis (KIS), kas H.D on kohtule esitanud kõnealuse

kaebuse 27.03.2013.a otsuse peale, kuid nähtuvalt KIS-is olevatest kannetest on H.D kaebuse esmakordselt kohtule esitanud 25.04.2013.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

3

H.D niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kohus leiab, et kaebuses on esitatud pelgalt H.D paljasõnaline väide kaebuse tähtaegse esitamise kohta. Kaebusest ei nähtu, millisele elektronposti aadressile on kaebus esitatud ning

millal on kaebus esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väidet kinnitaks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt taotluses toodud väide, et elektronpostiga saadetud kaebus ei jõudnud adressaadini, kuna oli selle edastanud valele aadressile, ei ole usutav.

Harju Maakohtu elektronposti aadress on avalik ning kättesaadav internetileheküljel

www.kohus.ee. Samuti soovib kohus juhtida tähelepanu asjaolule, et kui isik edastab e-kirja valele adressaadile (mida ei eksisteeri) saabub selle kohta koheselt ka vastav teave elektronkirja saatjale.

Käesolevas väärteoasjas kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestab

maakohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja 27.03.2013.a väärteoasjas nr 2230,13,007735

tehtud otsuse vaidlustamisviites on selgitatud, et „Otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule (Liivalaia 24, Tallinn) 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja

otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 24.04.2013.a“ .

Maakohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millisesse asutusse ja mis aadressile oleks tulnud kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada, kuna Harju Maakohtu andmed on kirjas ka

kohtuvälise menetleja otsuses. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta küll esitas kaebuse, kuid valele elektronposti aadressile ja seetõttu see adressaadini ei jõudnud. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebuse varasema

esitamise kohta, siis on kohtul alust kahtlustada, et kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgitud põhjendused on otsitud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et H.D ei pidanud kinni seaduses sätestatud

tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo Kohtunik