4-13-1828/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-13-1828

14. mail 2013.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu ja kaitsja adv.Paavo Paal osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil Deniss D , ik XXX, elukoht XXX, LM õpilane, varem väärteokorras karistatud 7 korda, viimati 13.09.2012 LS 2011 § 203 ja § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot -

- väärteoasja.

Vastavalt 28.01.2013.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1344906 28.01.2013.a. kell

01.50 Tallinnas Suur-Rannavärav - Mere pst ristmikul, Suurtüki tn 6 suunas tuvastati, et Deniss D juhtis mootorsõidukit BMW 320i reg.nr.XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuri ja sireeniga, rikkudes sellega LS § 38 lg.1; § 90 lg.1 p.1 sätteid ning pannes sellega toime LS § 201 lg.1; § 234 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt 11.03.2013.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1345226 10.03.2013.a. kell

23.35 Tallinnas Kari tn 1, Sõle suunas tuvastati, et Deniss D juhtis mootorsõidukit BMW 525i reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega LS § 90 lg.1 p.3 sätteid ning pannes sellega toime LS § 201 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks Deniss D esimese rikkumise eest LS § 201 järgi 5 päeva ja § 234 järgi 7 päeva aresti; teise rikkumise eest 7 päeva aresti, kokku 19 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses toimepandut, nõustus üldkasuliku tööga. Kaitsja taotles D õigeksmüäistmist LS § 234 järgi ja 10.03.2013 rikkumises esitatud süüdistuses, alternatiivselt taotles karistuseks D üldkasuliku tööd.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt 28.01.2013.a. juhtis Deniss D mootorsõidukit BMW 320i reg.märgiga XXX omamata selleks juhtimisõigust ning 10.03.2013.a. juhtis Deniss D mootorsõidukit BMW reg.märgiga XXXomamata selleks juhtimisõigust.

Sõiduki hoiukohta toimetamise teatisest nähtub, et Vladimir D on teavitatud sellest, et tema nimele registreeritud sõiduk BMW 320i reg.märgiga XXX on paigutatud 28.01.2013.a. kell 02.05 Rahumäe tee 6, Tallinn seoses LS nõuete rikkumisega. Sõiduki hoiukohta paigutamise aktist nähtub, et 28.02.2013 (ekslikult, tegelikult 28.01.2013) kell 02.05 BMW 320i XXX, mida juhtis Deniss D, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja mis asus Tallinnas Suurtüki 6, paigutatakse hoiukohta Tallinn, Rahumäe tee 6. Alaealise üleandmise-vastuvõtmise õiendist nähtuvalt sai GI Kesklinna politseijaokonnast kätte oma alaealise lapse Deniss D 28.01.2013.a. kell 3.15. Dokumendi koopiast nähtuvalt on tegemist Deniss D .

Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et esimeses episoodis tunnistas Deniss D, et ta juhtis 28.01.2013.a. kell 1.50 mootorsõidukit BMW reg nr XXXTallinnas Põhja pst - Ahtri tn suunas ning politseiautoga kohtudes ta ehmus, kuna tal puudus juhtimisõigus. Ta ei peatunud, kuna oli hirmunud ja lootis ennast varjata. Lõpuks peatus Suurtüki tn-l. Kahetseb, et nii juhtus ning kinnitas, et enam see ei kordu. Vastulauses seoses teise episoodiga rõhutab Deniss D, et ta ei nõustu koostatud protokolliga, kuna tema viibis küll autos, kuid ei istunud sõiduki roolis. Seega ta ei tunnista oma süüd ning samuti tal ei ole raha, et maksta trahvi, kuna ta ei tööta (õpib). Deniss D palub ta õigeks mõista. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Deniss D kehtivaid juhilube ei ole. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Deniss D 7 kehtivat väärteokaristust, s.h 3 liiklusseaduse rikkumiste eest.

Kohtuistungil kinnitas Deniss D, et juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhiluba ning eiras politsei peatumismärguannet.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Deniss D süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimise õigust (olles ka eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud) ja tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg.1 ja 2 ning § 234 lg.1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Deniss Di käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ning asjaolu, et Deniss D on juba 7 korda karistatud väärteokorras, nendest kolmel juhul samuti liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest ning viimati 13.09.2012.a. samaliigilise väärteo eest (LS § 201 lg 1) rahatrahviga, milline asjaolu ei mõjutanud Deniss D edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, samuti on ta käesoleval juhul toime pannud rikkumised nii 28.01.2013.a. kui ka 10.03.2013.a., tuleb Deniss D LS § 201 lg.1 ja 2 ning LS § 234 lg.1 rikkumiste eest mõista arest.

KarS § 63 lg.3 kohaselt saab iga väärteo eest eraldi karistuse mõista vaid juhul, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Deniss Dile tuleb mõista üks põhikaristus LS § 201 lg.1 ja LS § 201 lg.2 eest, sest tegemist on analoogsete tegudega. Deniss D tuleb aga mõista kaks eraldi karistust seoses LS § 201 lg.1 ja LS § 234 lg.1 toimepandud süütegudega, sest KarS § 63 lg.2 kohaselt tuleb mõista eraldi karistus iga teo eest, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad erinevatele süüteokoosseisudele. LS § 201 lg.1 ja § 234 lg.1 sätestatud väärteokoosseisud on erinevad.

Kohus asub seisukohale, et aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et aresti mõistmine on põhjendatud, arest peaks mõjutama Deniss D käituma seaduskuulekalt. Deniss D kinnitas, et tal ei ole raha, et trahvi maksta, sest ta ei tööta, vaid õpib, nõustub nii aresti kui ka üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et arest tuleb asendada üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on Deniss D nõusoleku andnud. Üldkasuliku töö tegemine peaks mõjutada D käituma edaspidi seaduskuulekalt.

Menetlusalune isik õpib ja tal puudub iseseisev sissetulek. Karistuseks mõistab kohus Deniss D aresti, mistõttu mingeid muid kulusid seoses tema poolt toime pandud väärtegudega tasuda ei tule (rahatrahvi). Tegemist on järjepideva liiklusseaduse nõuete rikkumisega ning seetõttu on põhjendatud Deniss D välja mõista menetluskulud osaliselt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, KrMS § 175, 180, VTMS § 107 lg.1 p.1,

111 ja 136-139, 199 lg.3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Deniss D LS § 201 lg.1 ja 2 järgi ja mõista karistuseks 28.01.2013.a. ning 10.03.2013.a. toimepandud rikkumiste eest arest 4 päeva.

Süüdi tunnistada Deniss D LS § 234 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 28.01.2013.a. toimepandud rikkumise eest arest 4 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 8 päeva üldkasuliku tööga 16 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Deniss D üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Välja mõista Deniss D riigieelarve tuludesse menetluskulud - kaitsjatasu osaliselt summas 40 eurot.

Menetluskulu tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Deniss D, 4-13-1828, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: