1-12-2642/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-12-2642 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mail 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-12-2642 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav H T . Isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Prokurör Kirjaliku arvamusega Jane Paju...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-12-2642
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mail 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-12-2642 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav
H T . Isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Prokurör Kirjaliku arvamusega Jane Pajus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras
Jätta vabastamata H.T (isikukood XXX) Pärnu Maakohtu 03.04.2012. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.
Põhjendused
H.T tunnistati süüdi 03.04.2012.a Pärnu Maakohtu otsusega 1-12-3147 KarS § 199 lg 2 p 9 -
§ 25 lg 2 ja § 274 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel
suurendati karistust 27.03.2012.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse, s.o vangistus 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates H.T kinnipidamisest 01.04.2012.a.
Karistuse kandmise algus oli 01.04.2012. a ja lõpp on 26.03.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 30.03.2013.a.
H.T on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral:
1) 09.08.1990 Järva Maakohtu poolt KrK § 88 lg 3 alusel 3 aastat vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasilükatud 2 aastat;
2) 02.06.1993.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 4 kuud vabadusekaotust;
3) 12.04.1994.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust;
4) 20.02.1996.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta vabadusekaotust;
5) 04.12.1997.a Järva Maakohtu poolt KrK §139 lg 2 p 2, 3 alusel 8 aastat 6 kuud vabadusekaotust;
6) 18.03.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 alusel 2 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust;
7) 29.09.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 alusel 2 aastat 5 kuud 2 päeva vangistust;
8) 11.05.2007 Pärnu Maakohtu poolt KarS §183 lg 2 p 1,2 alusel 4 kuud 6 päeva vangistust;
9) 20.11.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS §199 lg2 p4, 7, 8 alusel 1 aasta vangistust; 10) 12.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 214 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 202 lg 1, § 121, § 328 lg 1 alusel 3 aastat vangistust; 11) 27.03.2012.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9, § 213 lg 1 ja § 274 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.T distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimato 01.03.2013.a kartseriga. Vabanemisel võimalus elama asuda XXXX. Tartu Vangla andmetel
on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ca 3900 eurot. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Tarvitanud igapäevaselt ka narkootilisi aineid. Käesoleval ajal on H.T suhtes pooleli uus kriminaalasi, istung toimub 2013.a mai lõpus. Tartu Vangla hinnangul
mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo
toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Lähtuvalt eeltoodust Tartu Vangla toetab H.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukohtXXXX.
Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus ja narkootikumide
tarvitamine. Ametnik palub juhul, kui H.T vabastatakse, määrata talle käitumiskontrolli
ajaks kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht või võtta end töötuna arvele kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 1 kuu jooksul vabanemisest; mitte viibida kohtu määratud
paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, s.o kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata.
H.T avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus kaasnevate lisatingimustega.
Prokurör oma kirjalikus seisukohas ei toeta H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamist. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h vangistusega, käesolev on kuues
reaalne vangistus. Ta on varasemalt pannud kuriteod toime katseajal, korduvalt on pannud toime kuritegusid karistuse kandmise ajal. Isegi karistuse kandmisega kaasnevad toimimispiirangud ei ole
hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Tal on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ilmekalt näitab tema suhtumist karistuse kandmisesse ja korrast kinnipidamise võimetust. Pikaaegne
sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest suurendab uute kuritegude riski ja vähendab tõenäosust, et
H.T suudab XXXX tingimusi täita ja seal alaliselt elada. Prokuröri hinnangul on vangla
järelevalve ja abi tarvitamisest loobumise plaani realiseerimisel kriminaalhooldusega võrreldes
intensiivsem ja tõhusam. Need asjaolud näitavad, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused
avaldanud soovitud positiivset mõju. Puudub alus eeldada, et nüüdne karistus on oma eesmärgi täitnud.
Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku
arvamuse leiab, et H.T tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise
otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.
Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud H.T kohta uue kuriteo
toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalsed
vangistused ning katseajal nõuete eiramine, uue kuriteo toimepanemine katseajal, 6 kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas ja alkoholi, narkootikumide tarvitamise probleemid. Peale selle on H.T
pooleli üks kriminaalasi, milles kohtuistung on veel ees. Elukoha kohta on H.T esitanud ebamäärase info ja tänase päeva seisuga puudub selles küsimuses üheselt mõistetav selgus. Võimalik lähedaste toetus seaduskuulekaks eluks ei ole tõsiselt võetav, kuna nende olemasolu ei ole takistanud paljude aastate jooksul kuritegelikku käitumist (10 kriminaalkaristust 30-ndate eluaastate alguseks). Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki
positiivset lahendust. Vaatamata H.T-le antud võimalustele, aga ka reaalsete vangistuste kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks H.T paljasõnalistest lubadustest, viidetest võimalikule tööle
saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.T katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liiga ennatlik.
Kohtunik