1-13-208/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-208

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-208 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Maili Õunaaed Kohtuasi Viru Vangla materjalid

B.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

B.I , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

K : ohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta B.I vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga ema poolt B.I-le osutatud taotlus ja määrata t

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 7,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista B.I-lt kriminaalmenetluse kulud: 43,20

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

B.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 18.01.2013 kohtuotsusega tunnistati B.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 10 päeva.

Karistuse algus 24.10.2012

ja lõpp 03.11.2013

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.04.2013.

Kinnipidamisasutusest B.I kinnipeetavat on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav

läbinud sotsiaalprogrammi ning alates 23.03.2013 osaleb Viru Vangla majandustöödel. xxx

Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma tüdruksõbra juurde xxx. Isik omab

põhiharidust. Kindlat eriala ei oma, kuid töötamise käigus olevat omandanud erinevad

tööoskused. Enne vangistust töötas enda sõnul mitteametlikult . On olnud ka töötuna xxxxxx s

arvel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud ning ta ei ole

huvitatud nende suhete katkestamisest. On varastanud ka oma pere tagant. Isikut on

alkoholiseaduse alusel karistatud üks kord. Alkoholi tarvitamise tõttu jäid pooleli õpingud, B.I ei ole valmis alkoholist täielikult loobuma. Isik on narkootikumide tarvitaja. Kuni 2009.

aastani olevat mõnikord tarvitanud amfetamiini, karistatud 16.02.2009 NPAS alusel. Kanepit

suitsetas enda sõnul viimati 2012 aasta juulis. Isik ei pea ennast sõltlaseks. Kinnipeetav rikkus

kriminaalhoolduse nõudeid, sooritas uue kuriteo ning kohtuotsus pöörati täitmisele. Vangla ei toeta

B.I vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama vanematele kuuluvasse

elumajja xxx. Vabaduses tarvitas B.I narkootikume ja liigtarvitas alkoholi. Suitsetab

alates 7.eluaastast. Tööharjumused jaoskused puuduvad. Vabaduses olles suhtles

kriminaalkorras karistatud noortega. Koht su utäituritel on B.I htes rahalisi nõudeid

summas 1476,61 eurot. B.I on tekkinud sügav karistamatusetunne. On väga

vähetõenäoline, et n.ö sarivaras, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, on oma ellusuhtumist

vanglas Raivo on kriminaalhooldusel viibinud veedetud lühikese aja jooksul muutnud. (al.22.03.2010), kuid uute varguste ilmsikstuleku tõttu on liitkaristuseks talle määratud kohustus üldkasulikku tööd teha (al. 18.04.2011). Määratud tundidest tegi ära pooled, siis kadus, sooritas

vaid uusi vargusi, kuni tagaotsitavana lõpuks Tartust leiti ja tema karistus reaalseks vangistuseks

vormistati (23.08.2012). Seega on elu näidanud, et käitumiskontrollile määramine ei anna tema suhtes mingeid tulemusi. hk Kui B.I vabaneks tähtaegselt, jääks perele veel lootus, et e asub noormees seejärel kuhugi omaette elama ja pere pingeline sisekliima jälle normaliseerub.

B.I taotleb . Elukoha kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist läheduses on siiski võimalik leida endale tööd, näiteks küttepuude tegemine.

Kaitsja toetab kaitsealust ja leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud. Isikul on olemas elukoht, samuti võib ta elukoha läheduses leida endale tööd.isik on tugevalt motiveeritud jätkata seadusekuulekat elu.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist Nõustub kirjalikult ei toeta B.I .

kinnipeetava iseloomustuses 03.04.2013 toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo

toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele 03.04.2013 on kinnipeetaval üks kehtiv

distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

3(4) kohtuasjas nr 3-1-1-91- useks 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingim

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et B.I puhul käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võimaldaksid teda kui hulgaliselt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se arvesta , leiab, et B.I

des prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

B.I on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Kõik süstemaatilised vargused, B.I poolt toimepandud kuriteod on varavastased ( kelmused). Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel neist ühel korral vangistuse asendamisel

üldkasuliku tööga, karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande

alusel ning kahel katseajal pani toime uue kuriteo.

Pärnu Maakohtu 29.05.2012 määrusega

kuulutati B.I tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele.

Viru Maakohtu 23.08.2012 määrusega pöörati B.I-le Harju Maakohtu 08.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus 470 tegemata töötunni ulatuses

täitmisele. Ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtumääruse kohaselt hoidus

B.I üldkasulikust tööst kõrvale ja ei järginud kontrollnõudeid. Isik lahkus oma elukohast ja ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusosakonda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-9

B.I on 12 korral karistatud ) on näha, et

väärteokorras, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel ja 2 korral NPALS alusel ja 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldused B.I puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hak

kab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus korral tusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul ühel distsiplinaarkorras karistatud

3 päevase kartseriga ametnikuga ebaviisakalt käitumise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 2

3.03.2013 osaleb Viru Vangla majandustöödel.

Isikul on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 18.05.2016.

Vabanedes on kinnipeetaval oma pere juurde xxx. võimalus elama asuda

4(4) Vabanedes ei ole isik ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (8 klassi) ul kindlat töökohta

ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades B.I

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ve all , süstemaatilised vargused ja kelmused), tema käitumist kriminaalhooldaja järeleval

olles (

isele ja kahel korral uue kontrollnõuete eiramine, ÜKT eiramine, karistus pöörati täitm kuriteo toimepanemine katseajal), (distsiplinaarkaristus) ja vabaduses tema käitumist vangistuses

( , muuhulgas alkoholi tarvitamine ka katseajal) korduvad väärteokaristused ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, madal haridustase) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, pani toime uue kuriteo, mõlemal korral teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku

tööga hoidus üldkasuliku tööst kõrvale, ei ilmunud registreerimisele, lahkus oma elukohast karistus pöörati täitmisele piisavalt mõju. Ole . Seega kriminaalhooldus ei osuta B.I-le ks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli

all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav

paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid,

kellega ta soovib jätkuvalt suhelda. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul

kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine 1 eurot ja suured rahalised nõuded kohtutäiturite ees 1476,6 omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu B.I temale Harju Maakohtu 18.01.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu