1-12-11181/38 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-11181

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-11181 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Maili Õunaaed, tõlk Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

H.Z,

isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat

Irina Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta H.Z vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määr

ata tema poolt H.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 7,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista H.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 43,20

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele

nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.Z tunnistati Viru Maakohtu 20.12.2012

otsusega süüdi KarS § 271 lg 1, § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse algus 19.12.2011 ja lõpp 19.08.2014.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.03.2013.

Kinnipidamisasutusest H.Z-i kohta koostatud iseloomus

tusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 27 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud programmi. 2012 aastal on läbinud elektriku xxx tugigrupi programmi ja xxx

kursused ja veebruaris 2013 sooritas edukalt riigikeele A2 taseme eksami. Vabanedes asuks kinnipeetav elama oma pere juurde xxx. Perekonna moodustavad 12 last ning kaks täiskasvanut.

Leibkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, elamispind on ülerahvastatud. Enne

vangistust oli kinnipeetav vanemate ülalpeetav. Isiku haridustase on madal ja kutseoskused

puuduvad. Vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetava isa, ema ja vanem vend on

kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel.

Vangistuse eelsel ajal tarvitas isik amfetamiini. Iisku kuritegelik karjäär sai alguse juba algklassides õppides. Tema käitumist on korduvalt arutatud Tartu maakonna alaealiste komisjonis,

kahel korral on teda kohustatud tegema üldkasulikku tööd, ühel korral on allutatud

käitumiskontrollile. Isik on kuritegelikku käitumist jätkanud nii katseajal kui ka vangistuses. Vangla ei toeta H.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub H.Z vabanemisel elama aadressile xxx.

Tegemist on 5- toalise üürikorteriga, kus elab kokku 13 inimest 11 last ja 2 täiskasvanut. Kinnipeetava ema ja isa on olnud varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava vanem vend

xx xx on korduvalt kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab vangistust. Kinnipeetava noorem vend xx xx on kahtlustatav kuriteo toimepanemises. Kui varasemalt on kinnipeetav pannud toime

varavastaseid kuritegusid, siis käesolevalt kannab ta karistust kuriteo eest, mis on seotud vägivaldse käitumisega. Ka vangistuses on H.Z reeglite rikkumist jätkanud, muuhulgas

on ta oma tegevusega korduvalt ohustanud ka vanglaametnikke. Seega ei ole tema käitumises toimunud muutusi, mis võiksid toetada ennetähtaegset vabastamist.

H.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör tähtaegset kirjalikult ei toeta kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne

vabastamist. Vastavalt eelnimetatud iseloomustusele on kinnipeetaval kakskümmend

kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele kohtuasjas nr 3 angistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91-06 on v

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2013 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-12-11181

nähtub, et avaliku võimu teostamise vastased kuriteod pani H.Z toime

vanglakaristuse kandmise ajal. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas

kehtestatud reegleid järgida. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et H.Z-i puhul käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke

asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui avaliku rahu vastased ja varavastased kuriteod

toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada.

3(4) Kaitsja toetab kaitsealust. Kaitsealune püüab oma käitumist korrigeerida. Ta on vanglas hõivatud ka kasuliku tegevusega. Tema pere toetab kaitselaust.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arvamuse ja ära kuulanud süüdimõistetu

arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne , leiab, et H.Z

tähtaega vangistusest vabastamata. a ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on kinnipeetav vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema nii käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

H.Z on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda.

Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest. Isik on olnud kahel korral

kriminaalhoolduse all , esimese viimasel korral neist vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga

katseaja läbis ja teisel katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Käesoleval ajal kannab

karistust võimuesindaja solvamises ja vägivallaga ähvardamises seoses tema ametkohustuste

täitmisega, mis olid toime pandud vangistuses. Seega on varavastasele käitumisele lisandunud

vägivaldne käitumine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik -9 et kinnipeetavat on 14 korral I köide lk 6 ) on näha,

kar eokorras, nendest 1 korral alusel, 2 korral avaliku korra istatud väärt Alkoholiseaduse § 71 rikkumise eest ja 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud puhul ei ole täitnud eesmärki karistused H.Z-i - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab 27 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Karistused on enamjaolt määratud vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest,

vangla vara rikkumise ja keelatud esemete omamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul xx tugigrupi programmi ja läbinud

xxx programmi. 2012 aastal on läbinud elektriku kursused ja veebruaris 2013 sooritas edukalt riigikeele A2 taseme eksami.

Isikul on elamisloa kaart kehtivusega kuni 17.12.2017.

Vabanedes asub H.Z elama oma perekonna juurde aadressile xxx. Tegemist on 5- toalise üürikorteriga, kus elab kokku 13 inimest nendest 11 last ja 2 täiskasvanut. Võib öelda, et antud elamispind on ülerahvastatud.

Vabanedes ei ole H.Z kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas kinnipeetava perekonda ja suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ( ad ja vanem vend mõlemad vanem on kriminaalkorras karistatud, viimane kannab käesoleval ajal samuti vanglakaristust).

4(4)

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.Z-i

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad

varavastased kuriteod (süstemaatilised vargused), viimane karistus solvamise ja vägivalla eest

võimuesindaja suhtes) tema käitumist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all olles uus , (

kuritegu) angistuses (27 distsiplinaarkaristust, viimane kuritegu toime pandud , tema käitumist v

vangistuses), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine

õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral ka statud isik, kes on ri

juba kahel korral vanglakaristust kandnud ja kahel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab

nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kahel korral

kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude

toimepanemisest ära hoiduks, viimasel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.Z-ile

piisavalt mõju. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks

tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli

süüdimõistetul kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul

ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline

võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.Z-i temale Viru Maakohtu 20.12.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu