1-12-4266/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-4266

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-4266 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Maili Õunaaed, tõlk Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.U, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta D.U vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus j ata tema poolt D.U-le a määr

menetluses osalemise eest 43,20 eurot osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 7,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista D.U-lt kriminaalmenetluse kulud: 43,20

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

D.U tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtu

määrusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.U

on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.05.2012 kohtuotsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 1,2 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud. Karistuse kandmise algus 15.03.2012 15.06.2014. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.04.2013.

Kinnipidamisasutusest D.U kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud

sotsiaalprogrammi xxx ja xx asendamise treeningu. Perioodil 06.08.2012-30.11.2012 töötas

kinnipeetav vangla majandustöödel ning alates 03.12.2012 töötab pesumajas abitöölisena.

Vabanemise korral soovib ajutiselt elama asuda ema kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Nimetatud korteris elab peale ema veel kinnipeetava vend. Isikul on keskharidus. Enne vangistust olid kinnipeetava sissetulekud korrapäratud kuna puudus kindel töökoht. Isiku sõnul on töötanud mitteametlikult ehitusel. On olnud arvel töötukassas. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isikul

peaaegu puuduvad sidemed inimestega, kes ei ole seotud kuritegevusega. Suhted emaga on

konfliktsed, vennaga koos on varasemalt toime pannud kuriteo. Elukaaslane, kellega on

vangistuse jooksul igakuiselt suhelnud, on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav ei pea end

sõltlaseks ega pea alkoholi enda puhul probleemiks. Viimane kuritegu on seotud alkoholi

hankimisega. Alkoholijoobes olles võib muutuda agressiivseks, mistõttu uue kuriteo

toimepanemise risk on suur. Isikut on karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Isik on

narkootikumide juhutarvitaja. Isikul on soov muutuda, kuid seda raskendab seotus kriminaalkorras karistatud isikutega. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik võib ohustada

avalikkust oma käitumisega, kui ta jätkab narkootikumide või alkoholi tarvitamist, kui puudub püsiv ja kindel sissetulek. Vangla toetab D.U vabanemist enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda aadressile

xxx. Kahetoaline korteris elavad käeoleval ajal kinnipeetava ema ja vend. D.U

suhtlusringis on isikud, kes on kriminaalse mõtteviisiga. Kinnipeetaval on 9.klassi haridust.

Vabanemisel kinnipeetavale töökohta garanteeritud ei ole. Isikut on korduvalt kriminaalkorras

karistatud. Kuritegelik käitumine on muutusteta 1986.aastast. Kriminaalhooldusele määratud ei ole.

D.U soovib . tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda Pärast vabanemist võib ta elama ema juurde, kuid hiljem soovib elada üksi omaette. Tal on kindel soov panna kuritegelikule elule lõpp ja alustada seadusekuulekat elu.

Kaitsja toetab isiku enne Kuigi ta on varem kordivalt kriminaalkorras tähtaegset vabastamist. karistatud isik, on ta vanglas kasuliku tegevusega hõivatud ega oma ühtegi distsiplinaarkaristust.

Prokurör enne tähtaega vabastamist kirjalikult ei toeta isiku . D.U kannab liitkaristust mh tahtliku vägivaldse kuriteo – kehalise väärkohtlemise

- toimepanemise eest. Teda on varasemalt 11-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta viis korda. Riigi Teatajas avaldatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.03.2012 kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-11- g 1 p 1, 2, 4, 5 10604 (11240100386) nähtub, et süüdimõistetu rikkus katseajal KarS § 75 l

sätestatud kontrollnõudeid, hoidus käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Seega võib järeldada, et

nimetatud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise

3(4)

risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt.

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna D.U , on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede

mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust

õigustada. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimali

k korrigeerida D.U käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste

puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Varasemalt kuritarvitas ta alkoholi. Varasema vangistuse ajal oli teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest. D.U võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ja kaitsja arv used ja ära kuulanud süüdimõistetu am

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jät leiab, et D.U ta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on üksteist

korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib viiendat korda.

Enamus D.U poolt toimepandud kuriteod on varavastased (muuhulgas korduvad

röövimised), kuid on ka toime pannud raske isikuvastase kuriteo (raske tervisekahjustuse tekitamise). Samas karistuse kandmise ajal on pannud toime kinnipeetava poolt narkootilise aine

tarvitamise. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel vangistuse asendamisel üldkasuliku

tööga, viimasel korral rikkus registreerimisnõuet, ei elanud kohtu poolt määratud kohas ja ei

täitnud ÜKT tunde pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 22.02.2012 määrusega kuulutati , karistused

D.U tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele, lahkus oma elukohast. Käesoleval ajal kannab D.U liitkaristust muuhulgas kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-

10) on näha, et D.U on väärteokorras 4 korral karistatud, nendest 2 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.U puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid jä - reldusi ta

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses

kinnipeetaval vangistuse jooksul t on näha, et distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul l xx ja xx äbinud sotsiaalprogrammi

asendamise treening ning töötanud perioodil 06.08.2012 30.11.2012 vangla majandustöödel. - Alates 03.12.2012 töötab kinnipeetav pesumajas abitöölisena.

4(4) Isikul on elamisluba kehtivusega 25.10.2014.

Vabanedes on D.U võimalus elama asuda ema xx xx juurde aadressil xxx.

Vabanedes ei ole D.U mas eriala ja kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Sa

töökogemuse raskendab töö leidmis puudumine t ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Arvestades D.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ), , muuhulgas röövimised ja raske isikuvastane kuritegu tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olle isel ÜKT s ( vangistuse asendam -ga ei rikkus

kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, lahkus oma elukohast ja hoidus ÜKT tundide

tegemisest kõrvale), ibides ja tema käitumist vangistuses vi süüdimõistetu võimalusi vabaduses

( , on kohus seisukohal, et D.U töökoha puudumine) tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele ei ole õigustatud.

allutatud, kuid teisel korral kriminaalhooldusel olles rikkus kontrollnõudeid ja ÜKT täitmise

tingimusi, Seega kriminaalhooldus ei osuta D.U-le karistus oli täitmisele pööratud. piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel

korral käitumiskontrolli all viibinud nüüd alustab ja korduvalt kandnud vanglakaristust, kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav

paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid,

kellega ta soovib jätkuvalt suhelda. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu D.U temale Viru Maakohtu 16.05.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu