1-13-4431/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1- -4431 ( 257000079) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi I.E

199 lg 2 p 9 -

süüdistus KarS § § 25 lg 2 järgi k menetluses iir Prokurör Agnes Ollema

Süüdistatav

I.E - elukoht *, telefon:*, e-post:*, isikukood xxx, * kodanik, makeel eesti keel, kõrgem haridus, e pensionär, äärteomenetluse korras kriminaalkorras karistamata, v

korda karistatud:

1. 12.08.2012 Lääne prefektuuri

Korrakaitsebüroo Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot, tasutud 13.08.2012; 2. 19.11.2012 Lääne prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot, tasutud 21.11.2012;3. 06.03.2013 Lääne prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 60 eurot, tasutud 06.03.2013.

Kahtlustatavana kinni peetud 10-11.05.2013, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON

1. I.E

199 lg 2 p 9 -

vangistusega 1 Süüdi mõista KarS § § 25 lg 2 järgi karistada ( ks) ü kuu.

2. kahtlustatavana kinnipidamine 10- Kars § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.E

11.05

.2013 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. mõistetud ärakandmata 28- vangistus K I.E-le arS § 69 lg 1 alusel asendada päevane üldkasuliku tööga 56 tundi ( ) viiskümmend kuus . I.E-le määratud tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha (kolme) . kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

. I.E Määrata, et teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 -6

p 2 tulenevat kohustust : 4.1.elama oma alalises elukohas *;

4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

4.6. spool saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja välja Eesti territooriumi viibimiseks; 4.7.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

5.Kui I.E hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille I.E

eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 6.

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Tühistada I.E peale üldkasuliku töö tegemisel asumist.

7. I.E-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

1-13-

- menetluskulu/: ning nõude liik - (kakssada sundraha 240 nelikümmend) eurot;

- m eurot 20 senti ääratud kaitsjale makstud tasu ( kssada ü kaheksakümmend seitse) .

Ajatada

välja mõistetud kriminaalmenetluse ku tasumise tähtaeg lu

12 kuu peale - määrata

tasumata menetluskulud kogusummas 427 eurot 20 senti ( ) nelisada kakskümmend seitse tasumisele osade kaupa 12 ( tasuda kahetistkümne alljärgnevalt ) kuu jooksul

- esimene osamakse

15. juuniks 2013, . Osamakse suurus järgnevad t järgnevate kuude 15.kuupäevak

11 osamakse s

35,60 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.

- .Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

I.E

`it süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles ning isikuna, kes on võõra väheväärtusliku asja varguse toime pannud 12.08.2012, 19.11.2012 ja 06.03.2013, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna, viibides 10.05.2013 kella 09.15 ajal Haapsalu linnas Posti tänav saühingule võõra

30 asuvas MAXIMA Eesti O kuuluvas Maxima Haapsalu kaupluses, kus

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupluse müügisaalist ära alljärgneva

MAXIMA Eesti Osaühingule kuuluva kauba: ühe paki, s.o Atlandi lõhe fileed

170 grammi väärtusega 2,59 ühe paki, s.o „ “ väärtusega 1,49 ühe eurot,

500 grammi hakkliha Kodune eurot, grammise pur

eurot

290 grammise pur gi lahustuvat kohvi Monte Pero Gold väärtusega 1,69 ja ühe gi Salvesti mädarõikamaitselist majoneesi väärtusega 0,96 millise kauba koguväärtuses 6,73 eurot eurot, peitis endal kaasas olnud arvutikotti ning jättis selle eest kassas tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist AS Securitas Eesti turvatöötaja V P õeti temalt ära, /P/ poolt kinni ning varastatud kaup v mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata I.E tahtest mitteolenevatel põhjustel.

Sellise tegevusega , püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna I.E

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõra vallasasja, pani toime süstemaatilise st varguse katse - ritava kuriteo. , s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitsee

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 6/.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus I.E-le : Kar - S § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo dis toimepanemise eest nõu prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. kahtlustatavana KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.E kinnipidamise aeg alates 10.05.2013 kell 09.30 kuni 11.05.2013 kell 20.45 /tl 21-22/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 56 tundi. I.E-le määratud 56 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et I.E teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna

Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-

6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus Kriminaalmenetluse seadustiku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid.

(edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema

Tsiviilhagi MAXIMA Eesti Osaühingule – I.E kuriteo toimepanemisega tekitas varalise

kahju kogusummas

2/, mis on kohtue 6,73 eurot /tl else kriminaalmenetluse käigus hüvitatud varastatud kauba tagastamise teel, mistõttu MAXIMA Eesti Osaühingu poolt I.E vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl 4-6/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud CD plaat Haapsalu kaupluse MAXIMA turvakaamera salvestisega /tl 10-13/, mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures. Asitõend jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Tõkend – on kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2013 kell 09.30 - 11.05.2013 kell I.E

20.45 /tl 21-22/, s.o 2 a Kohaldatud päev , mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. tõkend elukohast lahkumise keeld , mis tuleb tühistada. /tl 29/

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 ust lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuots KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. tuleb I.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev riigi õigusabi

- kaitsjale T.Liiva I.E kaitsmise eest makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 144 eurot /tl 36/, 21,60 eurot /tl 41-42/, kohtumenetluses 21,60 eurot, kokku 187,20 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda, kuna isiku ainuke sissetulek on pension. Samuti palus kaitsja ajatada menetluskukude tasumise 1 aasta peale.

I.E kinnitas kohtuistungil, et on võimeline menetluskulude katteks igakuiselt tasuma 35,60 eurot. Prokurör leidis, et osa menetluskulusid võiks jätta riigi kanda, selle suuruse jättis kohtu otsustada. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks aluseid ei ole, sest tõendamist ei ole leidnud, et menetluskulude hüvitamine käiks I.E-le ilmselt üle jõu. I.E kinnitas kohtuistungil, et on võimeline igakuiselt menetluskulude katteks tasuma 35,60 eurot, milline ongi summa suurus, mis tal tuleb tasuda, sest kohus ajatab menetluskulude tasumise 1 aasta peale KrMS § 180 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik