4-13-1678/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mai 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-13-1678 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi

R.R-i kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 18.03.2013 otsusele väärteoasjas nr 2650,13,000430 Menetlusalune isik

R.R (isikukood xxx; elukoht,; e-post: heiki.maesaar@mail.ee) Kohtuväline menetleja Kirjalik menetlus Lõuna Prefektuur ( asukoht Võru tn 12, Põlva) RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Käesolev kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kaevatava otsuse sisu

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 18.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 2650,13,000430 on R.R karistatud liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses so 40 eurot selle eest, et tema 27.02.2013 kella 15.16 ajal juhtis mootorsõidukit õuealal Kooli tn 5, Räpina linn, Põlva maakond kiirusega 36 +- 3km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 13 km/h. R.R rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 6 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2 (5)

Kaebaja nõue ja põhjendused

R.R kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis 27.02.2013 mootorsõidukit Räpinas, Kooli tänaval kiirusega 36 +- 3 km/h. Kuid kaebaja palub tühistada talle määratud rahatrahvi seoses sellega, et Räpinas, Kooli tänav 1 – Kooli tänav 5 õueala

piirkond ei ole vastavuses Eestis kehtiva liiklusseadusega. Puudub ehituslike või muude vahenditega sõidukite kiirust vähendav teostus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja on 18.04.2013 esitanud kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks on

rahatrahvi määramisel arvestatud, et menetlusalune isik on tutvunud oma õiguste ja

kohustustega ning menetlusalune isik ei ole väärteomenetluse seadustiku § 19 alusel

pöördunud 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest kohtuvälise menetleja poole tõendite, taotluste ja ütluste andmiseks.

Liiklusseaduse § 2 p 96 järgi on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks

ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sissevõi väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Väärteo toimepanemise kohta Räpina linn Kooli tn 1- Kooli tn 5 on kohalik omavalitsus

paigaldanud õueala märgid, kuna seal asub Räpina Ühisgümnaasium. Seetõttu liigub

igapäevaselt piirkonnas palju eri vanuses lapsi, lapsevanemaid ja teisi jalakäijaid ning et

tagada nende ohutu kooli jõudmine, on selline liikluskorraldus teostatud. Kohtuvälise menetleja arvates kuulub põhimõtteliselt sõidukite kiiruse vähendamiseks kasutatavate muude

vahendite alla ka õueala tähistavate liiklusmärkide paigaldamine, sest liiklusmärkide abil vähendatakse LS § 15 lg 1 p 6 kaudu sõidukiirust.

Kui R.R-i arvates ei ole linnas paigaldatud liiklusmärgid asjakohased või on

paigaldatud valesti, on tal õigus vaidlustada nende paigutus või põhjendatus halduskohtus

ning vastutajaks on kohalik omavalitsus. Liiklusjärelevalve raames kontrollib politsei

liiklusreeglite järgimist ning ei liikleja ega politsei ei saa omavoliliselt otsustada, millised liikluskorraldusvahendid on vajalikud ja millised mitte. Kui halduskohus leiab, et liiklusmärgi paigaldamine ei ole õige, siis peab kohalik omavalitsus liikluskorraldust ka muutma. Seni aga tuleb kehtestatud liikluskorraldust järgida.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja V™S § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maavõi linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes.

R.R-i väärteoasja nr 2650,13,000430 toimikust nähtuvalt on R.R-ile

27.02.2013 koostatud väärteoprotokoll AB 1281536 selles, et tema 27.02.2013 kella 15.16 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kooli tn 5 juures juhtis mootorsõidukit õuealal kiirusega

3 (5)

36 +- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 13 km/h. Protokolli kohaselt

rikkus R.R liiklusseaduse § 15 lg 1 p 6 nõudeid ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi.

Menetlusaluse isiku R.R-i kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt

sõitis ta natuke kiiremini, kui märgi mõjualas lubatud ning kahetseb seda. Ent R.R-i arvates ei ole „õueala“ märk õiges kohas.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 27.02.2013 kella

15.16 paiku mõõdeti Põlva maakonnas Räpina linnas Kooli tn 5 R.R-i juhitud mootorsõiduki MB Sprinter 345 AXD kiiruseks 36 km/h ning mõõtmise laiendmääramatust

+/- 3 km/h arvestades loeti mõõdetaval teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 20 km/h, lubatud sõidukiiruse ületamiseks mitte vähem kui 13 km/h.

Tunnistaja Hillar Heili kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt teostas ta koos

piirkonnavanema Silver Paabo ja piirkonnapolitseiniku Katrin Viheliga 27.02.2013 kella

15.10 paiku kiirusemõõtmist Põlvamaal Räpina linnas Kooli tänaval, kus on õueala. Antud

teelõigul on lubatud suurimaks kiiruseks 20 km/h. Kella 15.16 paiku lähenes neile sõiduk MB Sprinter reg nr 345 AXD, mis ületas lubatud sõidukiirust. Seadme lugemiks oli 36 km/h

ja kiirusemõõteseadet hoidis enda käes piirkonnavanem Silver Paabo. Sõiduki juhi R.R-i arvates oli antud õueala märk vale koha peal. Hiljem sai ta oma rikkumisest aru ja kahetses juhtunut.

Räpina Vallavalitsuse 21.03.2013 vastuses menetlusaluse isiku järelepärimisele ( tl 6) on selgitatud, et liiklusseadus ei sätesta, kuhu või millisele alale võib õueala märgi paigaldada. Räpina Vallavalitsuse arvates on hetkel Kooli tänaval kehtiv liikluskorraldus piisav ja vajalik jalakäijate ohutuse tagamiseks. Räpina Vallavalitsus on kaalunud ka teisi võimalusi jalakäijate

ohutuse tagamiseks, kuid need ei annaks praeguse liikluskorraldusega võrreldes paremaid

tulemusi. Täiendavaks sõidukiiruse piiramiseks ja ohutuse tagamiseks paigaldatakse Kooli tänavale künnised.

Uuritud tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja Hillar Heili kohtuväilise menetluse käigus antud ütlused, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll) kogumis hinnates

loeb kohus tõendatuks, et R.R 27.02.2013 kella 15.16 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kooli tn 5 juhtis mootorsõidukit kiirusega 36 +- 3 km/h.

Kohtu hinnangul ei ole menetlusalune isik kohtuvälise menetluse käigus ega ka kohtus sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et ta väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit

juhtis ja tema kiirus oli mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki kiirust tõendavad liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja Hillar Heili ütlused.

Kuid menetlusalune isik on seadnud kahtluse alla, et ala, kus ta mootorsõidukit juhtis, on vaadeldav õuealana liiklusseaduse mõttes.

Liiklusseaduse § 2 p 96 kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks

ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisseja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kinnitatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded foorile“ § 15 p 35 kohaselt märk 573 „Õueala“ osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord.

4 (5)

Kohtu hinnangul ei ole asjas vaidlust selle üle, et ala, kus R.R-i juhitud

mootorsõiduki kiirust mõõdeti ( so Räpina linnas Kooli tn 5), oli tähistatud õueala

liikluskorda kehtestatavate liiklusmärkidega. Menetlusalune isik kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustes on kinnitanud, et õueala märk oli ja ta sõitis märgi mõjualas. Et antud

ala oli tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega, tuleneb ka Räpina

Vallavalitsuse vastusest menetlusaluse isiku järelepärimisele. Samas nähtub Räpina Vallavalitsuse selgitusest, et muid täiendavaid sõidukite kiirust vähendavaid vahendeid Kooli tänavale varem ei olnud paigaldatud ning künniste paigaldamine toimub alles edaspidi.

Liiklusseaduse § 6 lg 2 kohaselt liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.

Liiklusseaduse § 1 p 29 kohaselt liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend ( foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline).

Nagu kohus eespool tuvastas, oli vaidlusaluse süüteo toimepanemise ajal oli Räpina linn Kooli tn 5 ala tähistatud küll õueala liikluskorda kehtestava liiklusmärgiga, kuid puudusid sõidukite kiirust vähendavad ehituslikud või muud vahendid, sest kohalik omavalitsus polnud nende paigaldamist vajalikuks pidanud.

Kohus leiab, et olukorras, kus õueala on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate

liiklusmärkidega, kuid puuduvad muud

sõidukite kiirust

vähendavad liikluskorraldusvahendid, ei ole mootorsõiduki juht õigustatud eirama liiklusseaduse kohaselt õuealale kindlaksmääratud liikluskorda. Sõidukite kiirust sellises olukorras sisuliselt piirabki liiklusmärk 573. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 6 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus õuealal 20 kilomeetrit tunnis. R.R 27.02.2013 kella 15.16 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kooli tn 5

juures juhtis mootorsõidukit kiirusega vähemalt 33 km/h. Seega ületas ta lubatud

sõidukiirust 13 km/h ja rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 6. Tegemist on kohtu hinnangul

otsese tahtlusega toimepandud teoga, sest menetlusalune isik oli teadlik, et antud ala on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku etteheide seoses liiklusmärkide väidetavalt valesti paigaldamisega pole asjakohane käesolevas menetluses.

Liiklusseaduse § 6 lg 4 kohaselt liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu eest vastutav isik.

Kohtu arvates on R.R-i poolt toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu arvates ei saa R.R-i süüd pidada väga väikseks. Kohtuvälise menetleja kinnitusel asub sündmuskoht Räpina Ühisgümnaasiumi juures. Seega võib eeldada, et seal

liigub rohkesti inimesi sh lapsi. Kooli juures ja päevasel ajal mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine seab ilmselgelt ohtu seal liikuvate inimeste turvalisuse. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja kaevatavas otsuses tuvastanud

ja ka kohtu hinnangul need puuduvad. Kaevatavas otsuses on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamliku kahetsuse. Kuna kohtuvälises

menetluses oli R.R kahetsust avaldanud, on kohtuväline menetleja põhjendatult sellise karistust kergendava asjaoluga arvestanud.

5 (5) Liiklusseaduse § 227 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 30 trahviühikut. KarS §

47 lg 1 kohaselt rahatrahvi alammäär on 3 trahviühikut. Heiki Mäepõldu on karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud

sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksema rahatrahviga. Kohtu arvates puudub alus

karistust muuta, sest see on vastavuses KarS §-s 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

Eeltoodu ja V™S § 132 p 1 alusel jätab kohus Heiki Mäepõllu kaebuse rahuldamata ja kaevatava otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg