1-13-667/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2013.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13- 667 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kriminaalasi Aleksandr Sinetski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11. veebruari 2013.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A. Sinetski Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Veera Kremez, süüdistatava kaitsja adv J. Grossmann, kannatanud K. S, I. D, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla esindaja L. R, Ringleader OÜ esindaja N. G. Süüdistatav Aleksandr Sinetski isikukood 38107310278, kodakondsuseta, elukoht XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXXXX, varem kriminaalkorras 13 korral karistatud, viimati 18.09.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2; 199 lg 2 p 4, 8; § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 346; § 266 lg 1 järgi 4-aastase vangistusega, vabanes 26.01.2012.a, vahistatud 31.08.2012, kinni peetud 21.07.2012, 24.08.2012 ja 29-30.08.2012.a. RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2013.a otsus muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.02.2013.a otsusega tunnistati Aleksandr Sinetski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 7-aastase vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning karistuse kandmise alguseks arvati 29.08.2012.a. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti A. Sinetskilt võetud 105 eurot. Tsiviilhagid rahuldati.

2. Aleksandr Sinetski tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 18.09.2008.a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 21.07.2012.a, ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli (s.o. narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele). Fentanüüli hoidis A. Sinetski enda juures kuni 21.07.2012.a, mil ta kella 11.00 Tallinnas, XXXXXX XXX XXX maja juures politseiametnike poolt kinni peeti ning tema seljakotist leiti ja võeti ära minigripp kilekott, milles oli 19 fooliumvoldikut kokku 0,63 grammi pulbriga, mis sisaldas fentanüüli (milles fentanüüli puhtal kujul oli 0,047 grammi).

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tunnistati tema kui varem vargusi toime pannud isik süüdi selles, et 15.08.2012 kella 09.30 paiku Tallinnas Haabersti 5 asuva Rocca al Mare tennisekeskuse meeste riietusruumis avas riidekapi nr 36 ukse, kust varastas K. S-e vara kokku 329 euro väärtuses ning tekitas täiendavat kahju 122,43 eurot, mis on seotud dokumentide taastamisega. Kahju kogusumma 501,43 eurot;

18.08.2012 lõuna paiku Tallinnas Ehitajate tee 109a asuva Õismäe vaba aja keskuse basseini riietusruumis avas riidekapi nr 12 ukse ja varastas I. D-le vara koguväärtusega 824 eurot; 23.08.2012 kella 20 paiku tungis hoone teisel korrusel avatud akna kaudu sisse Tallinnas, Ehitajate tee 137 asuva AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Tervisekeskuse registratuuri, kust varastas GreenIT OÜ-le kuuluva ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Tervisekeskuse kasutuses oleva arvuti HP 7900 maksumusega 240 eurot;

24.08.2012 kella 20.30 paiku tungis ukse kaudu Endla 23a asuva restorani Mandariin köögi ametiruumidesse, kust varastas M. I mobiiltelefoni väärtusega 336 eurot ja

27.08.2012 kella 02.36 paiku tungis ukse lõhkumise teel sisse Ehitajate tee 109a asuva restorani Talleke ja Pullike ruumidesse, kust varastas Ringleader OÜ-le kuulunud alkoholi kokku 441,58 441,58 euro väärtuses ning kassast sularaha summas 60 eurot. Ukse lõhkumisega tekitas Nurmenuku Kinnisvara OÜ-le kahju 942,85 eurot.

APELLATSIOONI SISU 3. Aleksandr Sinetski vaidlustab talle mõistetud karistuse. Ta väidab, et karistamisel ei pööratud tähelepanu tema narkosõltuvusele. Ta vajab pigem ravi. A. Sinetski leiab, et 7 aastat vangistust, mis mõisteti talle narkootikumide omamise eest ei ole mõistlik, need ained olid tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

3 ostetud tema enda jaoks. Peale selle palub apellant arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist, määrata talle narkovastane ravi vangla siseselt. A. Sinetski märgib, et inimeselt elu võtnud kurjategijad saavad väiksemaid karistusi kui temale on mõistetud. Narkootikumide valmistajad, edasimüüjad saavad 3-4 aastat vangistust, samuti vägistajad ja pedofiilid. Ta ei ole kunagi narkootikume müünud, ta on haige narkomaan ja tunnistab seda. Palub määrata õiglane ja kuriteo koosseisule vastav karistus. Karistusseadustik näeb ette, et raskem karistus katab kergema, tema puhul seda aga ei tehtud.

4. Apellatsioonimenetluse pooltele andis ringkonnakohus 17.04.2013.a määrusega aega esitada oma kirjalikke seisukohti kuni 6. maini k.a. Kaitsja, prokurör ega kannatanud ei ole oma seisukohti ringkonnakohtule esitanud. 29.04.2013 esitas A. Sinetski apellatsiooni täienduse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks rõhutada, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Maakohus on karistusliigi ja -määra valikut igati põhjendanud, muuhulgas ei ole jätnud arvestamata kergendava asjaoluna A. Sinetski puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist. Mis puudutab A. Sinetski arusaama, nagu peaks kergendava asjaoluna arvestama ka tema sõltuvust narkootilistest ainetest, siis on see sügavalt ekslik, KarS § 57, milles on loetletud kergendavad asjaolud, sellist asjaolu ette ei näe. Tõsi, et KarS § 692 näeb ette vangistuse asendamise sõltuvusraviga, kuid seda üksnes isiku suhtes, keda ei ole varem vangistusega karistatud ning kellele mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Seega ei ole A. Sinetski suhtes sõltuvusravi kohaldatav. Sundravi kohaldamist, nagu seda apellant silmas peab, seadus ette ei näe.

Kohtukolleegium osundab, et KarS § 184 järgi on karistatav suures koguses narkootilise aine igasugune käitlemine (valmistamine, omandamine valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu vms), mistõttu ei oma olulist tähendust apellandi väide, et ta ei ole narkootikume müünud. Samas ei saa märkimata jätta, et raha saamiseks ja narkootikumide omandamiseks pani A. Sinetski järjepidevalt toime vargusi, rikkudes ja omastades mitmete isikute vara. Karistusena näeb KarS § 184 lg 2 ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Sanktsiooni keskmine määr on seega 9 aastat. A. Sinetskile mõistis kohus karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Karistusmäära valikul on maakohus põhjendatult arvestanud, et A. Sinetski näol on tegemist varem kolmeteistkümnel korral karistatud isikuga, neist mitmel korral just analoogiliste kuritegude toimepanemise eest (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ja vargused). Viimati karistati teda samuti KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 4-aastase vangistusega. Pärast vabanemist 26.01.2012.a poole aasta jooksul hakkas aga uuesti süstematiliselt varastama (pannes mõne nädala jooksul toime viis vargust, mis olid seotud sissetungimisega) ning omandas suures koguses fentanüüli. Sellistel asjaoludel

4 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse tühistamiseks puudub igasugune alus.

A. Sinetski arusaam, et karistuste liitmisel katab raskem karistus kergema, on ekslik ega tulene seadusest. KarS § 64 lg 1 sõnastus lubab kohtul liitkaristuse mõistmisel esmalt kohaldada nn asperatsioonipõhimõtet, suurendades mõistetud karistustest raskeimat. Kohus võib karistust suurendada, kuni see tema arvates vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Karistuse suurendamise piirid on sätestatud sama paragrahvi lõikes 3 – liitkaristus ei tohi ületada üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku eriosas vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära. Seega seadusest ega ka kohtupraktikast apellatsioonis esitatud liitkaristuse moodustamise viis ei tulene. A. Sinetskile mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohtule 29.04.2013.a A. Sinetski poolt esitatud apellatsiooni täienduse jätab kohtukolleegium läbi vaatamata, kuivõrd KrMS § 3211 lg 1 kohaselt võib apellatsiooni muuta või täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Käesolevas kriminaalasjas on esimese astme kohtuotsuse tõlke A. Sinetski kätte saanud 21.03.2013.a /III kd tl 116/. KrMS § 319 lg 3 kohaselt võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Seega on apellatsioonitähtaeg möödunud. A. Sinetski poolt esitatu ei sisalda endas ka mingeid uusi asjaolusid, mis oleksid apellandile teatavaks saanud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Seega ei kohaldu ka KrMS § 3211 lg-s 2 sätestatu ning KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel (apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist) jätab ringkonnakohus A. Sinetski apellatsiooni täienduse läbi vaatamata. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11. veebruari 2013.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Sten Lind