1-13-3630/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-13-3630

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-3630 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi J.I süüdistuses KarS § 424 järgi;

Prokurör Natalja Kutepova

Süüdistatav J.I ,

isikukood: XXX, EV kodanik, kutseharidusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökoht KM OÜ komplekteerija, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral.

Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada .I KarS § 424 J järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 kuud.

KarS§4 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2013.a., s.o. 1 päev ning ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg.1 kohaselt asendada mõistetud vangistus – 2 kuud ja 29 päeva – üldkasuliku tööga 178 tundi tähtajaga 18 kuud.

KarS § 69 lg.4 kohaselt on J.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- 2 -

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loe Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse J.I-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, määratud kaitsja tasu 43,20 eurot ja toimiku koopiakulud 0,45 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-1261, sundraha, kaitsjatasu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud

kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

Kuriteo asjaolud: J.I juhtis 09.02.2013.a. kella 01.43 ajal Harjumaal, Kernu

vallas, Haiba külas, Riisipere tee 9 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ±

0,09 , lõplik tulemus 0,83 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani J.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis .

- 3 - Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi puudub.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav J.I , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille

kohaselt KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.I `ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust / 09.02.2013/, seega karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et

vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 178 tundi

ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata J.I üldkasuliku töö

tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on J.I kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuistungil jäid süüdistatav J.I sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tems kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel J.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik