1-09-9134/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-9134 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid S J. vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.S sünd. 13.07.1984, isikukood , xxx XXX Karistuse kandmise algus 20.01.2009 ja 16.04.2015 lõpp RESOLUTSIOON Jätta J.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada v

õi pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav .S J

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.S on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2009 Karistusseadustiku (KarS) karistatud KarS

§200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §328 lg.1 järgi ning §64 lg.1 ja §65 lg.2

2 kuud 28 päeva alates

kohaldamisega vangistusega 6 aastat 20.01.2009.

Viru Vangla iseloomustu kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused sest nähtub, et puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on vanglas osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja omandanud abikoka eriala. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja 2 venda. Kinnipeetava isa ja vanem vend on kriminaalkorras karistatud. Grupiviisiliselt toimepandud kuritegu viitab kinnipeetava mõjutatavusele. Kinnipeetavat on karistatud nii väärteokui kriminaalkorras alkoholi kuritarvitamise eest. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja elutingimustele, kinnipeetav leiab ise, et tal on raskusi suhtlemisel. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Viru Vangla toetab kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava vanem vend on

märgib, et kinnipeetav Inglismaal. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted endise elukaaslasega katkenud. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Pärast vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse, kus elavad kinnipeetava vanemad ja noorem vend. Korteris puudub küte, pesemisvõimalus on elukoha lähedal tasuline. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud koka abina töökoht xxx. Kinnipeetava varasemad töösuhted selle asutusega puuduvad. Perekond on nõus kinnipeetavat vabanemisjärgselt toetama, pere sisetulekuteks on ema töötasu ja isa pension, kinnipeetava noorem vend on ülalpeetav. Kriminaalhooldusel oli kinnipeetav lühikest aega, uue kuriteo pani toime katseajal.

Maakohtu istung

Kinnipeetav .S taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et

J talle väga meeldib tööd teha ja ta soovib vabaneda, et tööle asuda. Samuti seletas kinnipeetav, et varem on ta vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega, katseaeg lõppes negatiivselt.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus i abi seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja

materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli Viru Maakohtu 24.07.2006 otsusega süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 4 aastat. Harju Maakohtu 05.06.2008 määrusega vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega, kandmata karistus oli 1 aasta 2 kuud 28 päeva. Uue kuriteo toimepanemise eest peeti ta kinni ja vahistati juba 20.01.2009. Tegemist oli samalaadse, I raskusastme kuriteoga.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole oma kriminaalkaristustest ja ka tallu osutatud usaldusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Ka seekordse vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt ja ei pane kehtival katseajal toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav ei ole isik, kelle suhtes oleks põhjendatud osutada teistkordselt usaldust.

Maakohus leiab, et karistuse mõistmise eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul saavutatud. Muuhulgas nähtub see ka kinnipeetava käitumisest vanglas. Kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused tal hetkel puuduvad, on ta distsiplinaarkorras karistatud korduvalt.

Kindla alalise elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja eriala omandamise vanglas loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.

Karistuse lõpuni ärakandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik