1-13-2751/61-13-2751/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 07. mai 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-2751 (kohtueelses menetluses nr 12260105256) riik K.R versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

K.R

(isikukood xxx; elukoht xxxx xx xxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat

Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1.

(KarS)

Tunnistada K.R süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle rahaline

karistus 200 (kakssada o 640 ( 68 alusel ) päevamäära, s. kuussada nelikümmend) €; KarS §

arvata kahtlustavana kinnipidamise aeg 3 karistuse hulka ja lugeda K.R päeva mõistetud

kandmata karistuseks 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, so 611

(kuussada üksteist) € ja 20 senti KarS § 1 alusel määrata mõistetud ; 66 lg K.R-ile

rahaline karistus tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 juunikuust igakuise rahalise a

karistuse osa

ja 93 senti 50 (viiskümmend) € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistu - se osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele , tervikuna; Taru Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.04.2012.a. otsus jätta iseseisvale täitmisele;

tühistada tõkendina kohal K.R-ile datud elukohast lahkumise keeld. Lisakaristusena võtta KarS § 50 alusel K.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus

kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend €, riigi õigusabi tasu välja mõista K.R-ilt )

38,40 kulu riigi kasuks; € ja muu kriminaalmenetluse 2,70 € määrata kriminaalmenetluse

kulud 521 ( ja 10 senti viissada kakskümmend üks) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2

2013 juunikuust igakuise menetluskulu osa tasumine, a 43 (nelikümmend kolm) € ja 42 senti

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks tasumise , menetluskulu tasumisele tervikuna;

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 €

(LS § 128 lg 2); kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3);

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P isel maksekorraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasum 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-2751

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise

on K.R

joobeseisundis selles, et tema 31.12.2012.a kella 14.30 paiku juhtis KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi linnas Musta tee ja Ugala puiestee ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz 190E

riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis - Alcotest tõendusliku alkomeetri n 7110 MK III EST ARAF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,84 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,93 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l.

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

3

süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja tema karistamiseks rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära, so 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 31.12.2012.a kuni 02.01.2013.a. , so 3

päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, so 611 (kuussada üksteist) € ja 20 senti. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul.

KarS § 50 alusel võtta K.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

; § 189 § 192).

KrMS ) lg 1 kohaselt kohtueelses § 189 ( menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi htumääruse ohtu tamine ko või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013 määrusest

nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist

4

või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse

-

kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud K.R-i hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigus €. Süüdistatav K.R loobus abi tasuna 38,40 kaitsja kohtuistungist osavõtust. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu . – 2,70 €

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 38,40 ja muu kriminaalmenetluse 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu kulu . 2,70 €

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad

alusel välja mõista süüd määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta istatavalt ja jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

K.R on kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2012 kuni 02.01.2013, seega on K.R

viibinud eelvangistuses

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

Toomas Lillsaar

Kohtunik