1-13-3481/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 08. mai 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-3481 (kohtueelses menetluses nr 13260100872) riik O.E versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav O.E

(isikukood xxx; elukoht xxx xx xx- xx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei oma ; töötab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada O.E (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 ( kuu 68 alusel arvata üks) ; KarS § eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks)

päev kandmata karistuseks 29 mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda O.E (kakskümmend üheksa) päeva KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus ; 74 lg 1 ja lg 3

29 (kakskümmend üheksa) päeva jääb tingimisi kohaldamata; määrata

O.E-le katseaeg 18 (kaheksateist)

kuud ning mõistetud vangistust 29 (kakskümmend üheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab O.E

KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

75 lg-s O.E-le

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx xx xx-xx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx datud elukohast lahkumise keeld.

O.E-le tõkendina kohal ; tühistada Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kaheksakümmend €, riigi õigusabi tasu

sundraha 480 (nelisada välja mõista O.E-lt )

43,20

€ ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse

kulud 525 ( ja 90 senti viissada kakskümmend viis) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 juunikuust igakuise menetluskulu osa tasumine, kuni a 43 (nelikümmend kolm) € ja 82

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevu lugeda tähtaeg saabunuks tasumise se korral, menetluskulu tasumisele tervikuna;

2

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 110.40 arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Otto Preemi ; le 2.1

177.60 (88.80 +88.80 O.E-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ) € jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljan - di kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta misest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-3481

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise

on O.E

joobeseisundis selles, et tema 16.03.2013.a kella 02.22 ajal juhtis KarS § 424 järgi, mis seisnes Viljandis Endla tänava1 mootorsõidukit VAZ 2101 riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis - Alcotest 7110 MK III EST ARDF- tõendusliku alkomeetri 0016 näit lõpliku

mõõtetulemusena 0,75 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,82 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,07 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi 1 (ühe) kuu vangistusega KarS § 68 ja tema karistamiseks . alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.03.2013.a kuni 16.03.2013.a. , so 1 päev karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et

tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes ohaldamata ning täitmisele ei pöörata, k kui O.E 18 (kaheksateist ) kuulise katseaja jooksu

l ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 2) m ilmu

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-

5) saama või töökoha vahetamiseks.

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

3

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

d motiveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õigusliku 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest lg- karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; - - § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) ning 3. jaos ( -

; § 189 § 192).

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013 määrusest nr 6 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud asu arvestamise

4

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud O.E

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 110.40 €. Süüdistatava

O.E

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €. 110.40

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 43,20

€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud €. Sõiduga ja selleks kulutatud aeg kokku 177.60

seonduvad kulutused ega ebaproportsionaalselt on võrreldes sisulise õigusabi andmise kulud

suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid.

Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja

asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta 177.60.

süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule

teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata.

Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70

– € . Kriminaalmenetluses on s arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale

1) O.E: sundraha

43,20 480 (nelisada kaheksakümmend) € krooni, riigi õigusabi tasu (21,60 21,60 ) ja muu kriminaalmenetluse kulu . + € 2,70 €

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. O.E on kahtlustatavana kinni peetud 16.03. 2013, seega on O.E viibinud

eelvangistuses 1 päev. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või krim või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva inaalasja apellatsiooni- jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik