4-13-2162/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mail 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas,

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-13-2162

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi

Z.V väärteoasi liiklusseaduse (LS) 227 lg

2 järgi

Vaidlustatud otsus

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

05.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,13,004831

Kaebuse esitaja

Z.V, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik;

töökoht: ei tööta

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg

1 kohus otsustas:

1. Z.V kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,13,004831.

3. Süüdi tunnistada Z.V LS § 15 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 11 trahviühikut, s.o 44 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides viitenumbri 4100064939. Selgitusse tuleb märkida väärteoasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 7. aprillist 2013.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

Politseija Piirivalveameti 05.04.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,13,004831 karistati Z.V 05.04.2013 kell 18.04 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 34. kilomeetril mootorsõiduki Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXX, juhtimise eest kiirusega 117 +/- 4 km/h lubatud piirkiirusega 90 km/h alal, millega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Harju Maakohtusse saabus Z.V kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2302,13,004831. Kaebuse kohaselt fikseeriti lubatud sõidukiiruse ületamine hetkel, kui menetlusalune isik sooritas möödasõitu ning asus vastassuunavööndis. Möödasõidu sooritas Z.V 80-85 km/h liikuvast sõidukist, mootorsõiduki taga asuv sõiduk hoidis liiklusohtlikult lühikest pikivahet ning möödasõidu teostamisel sõitis menetlusalune isik lubatud sõidukiiruse piires, märgates vastassuunavööndist kiirelt lähenevat sõiduautot, lisas kiirust, et lõpetada manööver ohutult. Z.V on seisukohal, et temale määratud rahatrahv on liiga range, kuna karistus ei vasta süü suurusele; menetlusalusele isikule ei koostatud väärteoprotokolli; Z.V selgitas menetlejale, et kahetseb tehtut, kuid politseinik ei ole seda protokollinud. Z.V kaebuse kohaselt ei ole karistuse määramisel arvestatud asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek – tegemist on töötu üliõpilasega. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur on seisukohal, et Z.V ei ole kahetsust avaldanud. Kiirmenetluse otsuse koostamisel anti Z.V-le võimalus anda ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta, mida Z.V ka kasutas. Rahatrahvi määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud tänapäevasest karistuspraktikast ja määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Z.V süü keskmisest suurem, kuna liikluses on suurimaks ohuallikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid. Z.V oleks pidanud katkestama möödasõidu – LS § 53 lg 3 kohaselt peavad teised sõitvad sõidukid võimaldama naasmist pärisuunavööndisse.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse kohaselt ei saanud menetlusalune isik aru kohtuvälise menetleja selgitustest, et menetlusalusele isikule ei koostata väärteoprotokolli, millega sisuliselt võeti võimalus esitada vastulause ning juhtunut motiveeritult selgitada. Kiirmenetluse otsuses on kirjas:“ Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütlustest või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust.“ Tsiteeritud lõigu on Z.V allkirjastanud ning eraldi allkirjastanud on ta nõustumise kiirmenetlusega. VTMS § 19 järgi on menetlusalusel isikul õigus muuhulgas teada menetlustoimingu eesmärki ning teha taotlusi, õigus kaitsja abile. Seega kui Z.V-le oleks jäänud midagi arusaamatuks, oleks ta pidanud küsima. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on järginud teavitamisja selgitamiskohustust VTMS § 55 lg 1 järgi. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. LS § 227 lg

2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Z.V poolt 05.04.2013 kell 18.04 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 34. kilomeetril mootorsõiduki Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXX, juhtimine kiirusega 117 +/- 4 km/h lubatud piirkiirusega 90 km/h alal, millega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h, on tõendatud:

-

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,13,004831, mille rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis Z.V 05.04.2013 kell 18.04 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 34. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXX, kiirusega 117 +/- 4 km/h lubatud piirkiirusega 90 km/h alal, millega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h ning milles menetlusalune isik Z.V on andnud ütlusi, et möödudes veoautost, ületas kiirust;

-

tunnistaja Neeme Tomingu ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt täitis ta 05.04.2013 kell 18.04 ajal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel tööülesandeid, kui märkas, et maantee 34.

kilomeetril

liikus

Pärnu

poole

sõiduauto

Audi

A6

Avant,

registreerimismärgiga XXX, mille sõidukiiruseks fikseeris möödasõidul 117 km/h lubatud piirkiirusega 90 km/h alal, sõidukit juhtis Z.V;

-

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 05.04.2013 kell 18.04 ajal Harjumaal, Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 34. kilomeetril mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker MDR asulavälisel hea nähtavusega teel läheneval mootorsõidukil Audi A6, registreerimismärgiga XXX, möödasõidu ajal kiiruseks 117 km/h (laiendmääramatus +/- 4 km/h) lubatud piirkiirusega 90 km/h alas. Seega on täidetud objektiivne teokoosseis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalidest nähtub, et Z.V teadis, et ületab suurimat lubatud kiirust. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Z.V LS § 15 lg

1 p 1 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalmäär kolm trahviühikut. Riigikohtu 24.10.2011 otsuse nr 3-1-1-77-11 kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra. Seega on LS § 227 lg 2 sätestatud sanktsiooni keskmine määr 51,5 trahviühikut, s.o 206 eurot. Kohus leiab, et Z.V ei süü ei ole suur, seega ei ole vajalik karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Kuna Z.V ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, on tegemist nimetatud paragrahvi järgi raskuselt miinimumilähedase rikkumisega. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga, mille karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel – reaalset kahju ei tekkinud. Materjalidest nähtub, et Z.V ületas lubatud suurimat piirkiirust asulavälisel teel aeglasest veoautost möödasõitu tehes. Seega ei sõitnud Z.V kogu aeg kiirust ületades

– ta kiirendas vaid möödasõiduks. Möödasõidu alustamise hetkel asus Z.V veoauto ja sõiduki vahel, mis ei hoidnud ohutut pikivahet. Seega võis olla oht ka tema tervisele ja varale. Kaebuse kohaselt märkas Z.V alles möödasõidu ajal vastassuunast kiirelt lähenevat sõidukit ning vältimaks liiklusohtliku olukorra tekitamist, lisas menetlusalune isik hetkeks kiirust. Kuigi lubatud suurimat piirkiirust ületada ei tohi, on liiklusseaduse eesmärgiks liiklusohutuse tagamine. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja hoiduma kõigest, mis võib ohustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 50 lg 3 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. See tähendab, et valida tuleb konkreetses olukorras kõige ohutum viis liiklemiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus tagumine sõiduk ei hoidnud piisavat pikivahet, oli ohutum möödasõit katkestamata jätta, kui alandada kiirust ja jääda lootma sõidukijuhile, kes ohutut pikivahet ei hoia. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsust tehes arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning Z.V on andnud väärteo kohta ütlusi, millest ei nähtu puhtsüdamlikku kahetsust.

Kiirmenetluse otsuse on Z.V allkirjastanud. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-33-07 kohaselt peab puhtsüdamlik kahetsus olema kontrollitav ja nähtuma asja materjalidest. Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et politsei on jätnud arvesse võtmata puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puudub, kuna kaebusest nähtub, et menetlusalune isik õigustab kiiruse ületamist. Z.V kohustuseks oli enne möödasõitu veenduda, et suudab möödasõidu sooritada lubatud piirkiirust ületamata.

Kohus leiab, et karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada erija üldpreventsiooni. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.V on üks kehtiv väärteokaristus LS § 239 lg 1 p 1 järgi, mis ei ole seotud lubatud sõidukiiruse ületamisega. Seega on Z.V puhul tegemist pigem korraliku liiklejaga. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et Z.V ei tööta – kaebuse kohaselt on tegemist üliõpilasega. Inimese jaoks, kes ei tööta ning on muidu korralik, võib ka väiksem rahatrahv karistamise aspektist lähtudes mõjuv olla.

Arvestades eripreventsiooni ning eelkõige asjaolusid, et Z.V rikkumine oli LS § 227 lg 2 järgi raskuselt miinimumilähedane ega ei olnud tõsine, see tähendab, et lubatud kiiruse ületamine toimus vaid möödasõidul, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur ning tühistab VTMS § 132 p 2 alusel Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,13,004831. Arvestades kõike eeltoodut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et Z.V mõjutamiseks piisab rahatrahvist, mis asub sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allpool ning määrab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi karistuseks 11 trahviühikut, s.o 44 eurot.

Anne Rebane

Kohtunik