1-09-11027/150 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-09-11027

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2013.a Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-11027 (09250000333)

Kohtunik

Rubo Kikerpill

Rahvakohtunikud

Anu Sillandi ja Maarja Leht

Kohtuistungi sekretär

Kristi Haab

Prokurör

Küllike Kask

Kriminaalasi

I.Q süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi

Kardo Kruusmaa süüdistuses järgi KarS § 114 p 1 ja § 121

järgi üldmenetluse korras

Süüdistatav

I.Q

Elu- või asukoht ja aadress:

X

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus:

eesti

Haridus:

X

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus:

X

Karistatus:

kriminaalkorras karistatus puudub.

Tõkend:16.02.2009-17.02.2009.a kahtlustatavana

kinnipidamine

17.02.2009.a kohaldatud tõkend - vahistamine

Kaitsja

Vandeadvokaat Paul Järve

Süüdistatav

KARDO KRUUSMAA

Elu- või asukoht ja aadress:

X

Isikukood või sünniaeg:

38102174227

Kodakondsus:

eesti

Haridus:

X

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus:

X

Karistatus:

kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1 (15)

1-09-11027

1) 09.02.1998.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 4k katseaeg:

2a

2) 22.02.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 1a katseaeg:

1a 6k

3) 06.03.2003.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 328 lg 2 p 1,

KarS § 436 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 1a 10k 1p

4) 22.02.2005.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 139 lg 2 p

1,2,3; KrK § 140 lg 2 p 1,2,3; KarS § 207’1 lg 1 alusel

mõisteti tingimisi vangistus: 1a katseaeg: 2a

5) 03.10.2008.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt

KarS § 266 lg 2 p 3 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 10k

katseaeg: 3a

6) 25.06.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 394 lg 2 p 1, 2

alusel vangistus 2 aastat, mis asendati 1460 t ÜKT-ga.

Tõkend:16.02.2009-17.02.2009.a.kahtlustatavana

kinnipidamine

17.02.2009.a kohaldatud tõkend - vahistamine

Kaitsja

Alar Salu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311 - § 313 järgi kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada I.Q KarS § 114 p 1 järgi ja karistuseks mõista kaheksa aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata tema karistusaja algust alates kinnipidamisest 16.02.2009. a.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Õigeks mõista Kardo Kruusmaa süüdistuses KarS § 121 järgi.

Süüdi tunnistada Kardo Kruusmaa KarS § 114 p 1 järgi ja karistuseks mõista üksteist

aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liita karistusega Harju Maakohtu 25.06.2010. a. otsusega mõistetud,

kuid kandmata 2-aastane vangistus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima

karistusega ja liitkaristuseks mõista üksteist aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata tema karistusaja algust alates kinnipidamisest 16.02.2009. a.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada VÕS § 1043 alusel E.Y tsiviilhagi ja tema kasuks välja mõista solidaarselt I.Q-lt ja

Kardo Kruusmaalt 392,10 €.

Välja mõista I.Q-lt riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alustel:

Sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega 800 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise

eest 20.73 € ning riigi õigusabi kulu kaitsjate Viktor Kozlovi ja Paul Järve poolt osutatu järgi

summas 1113.10 €.

Välja mõista Kardo Kruusmaa´lt riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alustel:

Sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega 800 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise

eest 21.18 € ning riigi õigusabi kulu kaitsjate Rünno Roosmaa ja Aivar Ennok poolt osutatu järgi

summas 3226,88 €.

2 (15)

1-09-11027

Välja mõista kohtuarstliku ekspertiisi (13.03.2009 akt nr 35) kulud vastavalt I.Q-lt 217,30 € ja

Kardo Kruusmaalt 217,30 €.

Välja mõista hääleekspertiisi (18.05.2009 akt nr IF-0018-09/1395) kulud vastavalt I.Q-lt 235,20

€ ja Kardo Kruusmaalt 235,20 €.

Välja mõista DNA ekspertiisi (28.05.2009 akt nr GE-0292-09/0939) kulud vastavalt I.Q-lt

1306,36 € ja Kardo Kruusmaalt 1306,36 €.

I.Q-na suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (22.12.2010 akt nr

9/23) kulu 511,29 € jätta riigi kanda.

Välja mõista tunnistaja K. E kohtusse sõitmise kulud summas 107.06 € vastavalt I.Q-lt 53.53 € ja

Kardo Kruusmaalt 53.53 €.

Välja mõista kannatanu E.Y kohtusse sõitmise kulud summas 528.24 € vastavalt I.Q-lt 264.12 €

ja Kardo Kruusmaalt 264.12 €.

Välja mõista tunnistaja O. R kohtusse sõitmise kulud summas 765.75 € vastavalt I.Q-lt 382.88 €

ja Kardo Kruusmaalt 382.88 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696.

Selgituseks märkida „nimi 1-09-11027 menetluskulud“

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid- KrMS § 126 lg 3 p 2, 4 alusel: tagastada hambakroonid Kardo Kruusmaale, H. S

dokumendid anda kannatanu E.Y-le , CD- plaadid menetlustoimingute salvestistega jätta

kriminaalasja toimiku juurde, erinevad riideesemed hävitada.

Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Asjaolud ja menetluse käik

Käesolevas kriminaalasjas on I.Q-le esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes

15.02.2009.a kella 21.30 ja 22.30 vahelisel ajal X vallas X külas X talus, peksis koos

alkoholijoobes Kardo Kruusmaaga surnuks H. S . I.Q ja Kardo Kruusmaa rebisid köögis toolil

istunud H. S toolilt püsti, misjärel Kardo Kruusmaa lõi H. S rusikaga näo piirkonda, mille

tagajärjel H. S kukkus välisukse juurde nurka istukile ning seejärel lõi Kardo Kruusmaa

põrandal istuvat H. S jalaga näo piirkonda. Seejärel lõid I.Q koos Kardo Kruusmaaga

mõlemad H. S vähemalt kümnel korral, seega kokku vähemalt 20 korral, rusikatega näo

piirkonda ning I.Q lõi ühel korral vasaku jala põlvega näo piirkonda. Kardo Kruusmaa rebis

H. S riietest püsti ning lükkas köögist elutuppa viiva ukse juurde. Uksepaku juures lõi Kardo

Kruusmaa H. S rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus elutoa põrandale istukile.

Seejärel lõi Kardo Kruusmaa H. S rusikaga näo piirkonda ning jalaga ülakeha piirkonda, mille

tagajärjel H. S kukkus selili ning seejärel Kardo Kruusmaa lõi selili maas lamavat H. S jalaga

3 (15)

1-09-11027

näo piirkonda. Kui H. S keeras ennast vasakule küljele ning üritas püsti tõusta, lõi I.Q H. S

vähemalt 10 korral jalaga näo ja ülakeha piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili.

Tunnistaja O. R tuli köögist elutuppa, et takistada I.Q-l ja Kardo Kruusmaal H. S peksmist,

ning lohistas H. S kööki ja jättis köögipõrandale pikali. Kardo Kruusmaa tuli elutoast kööki

ning lõi köögi põrandal lamavat H. S ühel korral jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S

pea põrkus järsult vastu laua jalga.

Alaealine I.Q ja Kardo Kruusmaa tekitasid peksmisega H. S le järgmised eluohtlikud

vigastused: pea ja kehatüve kinnise tömbi trauma koos peaajupõrutuse, parempoolse ägeda

kõvakelmealuse verevalumi, koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ning

siseorganite (kopsud, kõhunääre) vigastusega.

Lisaks põhjustasid alaealine I.Q ja Kardo Kruusmaa H. S le peksmisega järgmised vigastused:

verevalumid kõõlustanul; ninaluude killuline murd; parema sarnaluu murd; mõlema

ülalõualuu murd; põrutushaavad näol, suuesikus ja huulte limaskestal; nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; verevalumid mõlema silma sidekestal;

verevalum kilpkõhre plaadi piirkonnas – millised kujutavad endast surmaga lõppenud aju-

kolju trauma jõu rakenduspunkte, mis tõid kaasa eeltoodud eluohtlikud vigastused ning nende

tagajärjel H. S suri vahetult peale peksmist kohapeal.

Samuti põhjustasid alaealine I.Q ja Kardo Kruusmaa H. S le peksmisega järgmised

vigastused: 4. roide murd vasakul pool ja 2. roide murd paremal pool koos verevalumitega

ümbritsevas pehmes koes, verevalumid mõlemas kopsus ja kõhunäärmekoes, nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja

nahamarrastused mõlemal alajäsemel.

Seega tema teise inimese tapmisega piinaval ja julmal viisil pani toime KarS §114 p1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on Kardo Kruusmaale esitatud süüdistus selles, et tema olles

alkoholijoobes 15.02.2009.a kella 21.30 ja 22.30 vahelisel ajal X vallas X külas X talus,

peksis koos alkoholijoobes alaealise I.Q-ga surnuks H. S . Kardo Kruusmaa ja I.Q rebisid

köögis toolil istunud H. S toolilt püsti, misjärel Kardo Kruusmaa lõi H. S kahel korral

rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus välisukse juurde nurka istukile ning

seejärel lõi Kardo Kruusmaa põrandal istuvat H. S ühel korral jalaga näo piirkonda. Seejärel

lõid Kardo Kruusmaa koos alaealise I.Q-ga mõlemad H. S vähemalt kümnel korral, seega

kokku vähemalt 20 korral, rusikatega näo piirkonda ning I.Q lõi ühel korral vasaku jala

põlvega näo piirkonda. Kardo Kruusmaa rebis H. S riietest püsti ning lükkas köögist elutuppa

viiva ukse juurde. Uksepaku juures lõi Kardo Kruusmaa H. S kahel korral rusikaga näo

piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus elutoa põrandale istukile. Samal ajal kukkus Kardo

Kruusmaa H. S peale, mille tagajärjel Kardo Kruusmaa tuli suust ära hambaprotees, mille

peale vihastades lõi Kardo Kruusmaa põrandal istuvat H. S vähemalt kahel korral rusikaga

näo piirkonda, misjärel tõusis püsti ning lõi H. S vähemalt ühel korral jalaga ülakeha

piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili ning seejärel Kardo Kruusmaa lõi selili maas

lamavat H. S vähemalt ühel korral jalaga näo piirkonda. Kui H. S keeras ennast vasakule

küljele ning üritas püsti tõusta, lõi I.Q H. S vähemalt 10 korral jalaga näo ja ülakeha

piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili. Tunnistaja O. Rtuli köögist elutuppa, et

takistada Kardo Kruusmaal ja I.Q-l H. S peksmist, ning lohistas H. S kööki ja jättis

köögipõrandale pikali. Kardo Kruusmaa tuli elutoast kööki ning lõi köögi põrandal lamavat

H. S ühel korral jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S pea põrkus järsult vastu laua jalga.

Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q tekitasid peksmisega H. S le järgmised eluohtlikud

vigastused: pea ja kehatüve kinnise tömbi trauma koos peaajupõrutuse, parempoolse ägeda

kõvakelmealuse verevalumi, koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ning

siseorganite (kopsud, kõhunääre) vigastusega.

4 (15)

1-09-11027

Lisaks põhjustasid Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q H. S le peksmisega järgmised vigastused:

verevalumid kõõlustanul; ninaluude killuline murd; parema sarnaluu murd; mõlema

ülalõualuu murd; põrutushaavad näol, suuesikus ja huulte limaskestal; nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; verevalumid mõlema silma sidekestal;

verevalum kilpkõhre plaadi piirkonnas – millised kujutavad endast surmaga lõppenud aju-

kolju trauma jõu rakenduspunkte, mis tõid kaasa eeltoodud eluohtlikud vigastused ning nende

tagajärjel H. S suri vahetult peale peksmist kohapeal.

Samuti põhjustasid Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q H. S le peksmisega järgmised

vigastused: 4. roide murd vasakul pool ja 2. roide murd paremal pool koos verevalumitega

ümbritsevas pehmes koes, verevalumid mõlemas kopsus ja kõhunäärmekoes, nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja

nahamarrastused mõlemal alajäsemel.

Seega Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q pekstes H. S kümnete tugevate rusika- ja

jalalöökidega korduvalt inimese kergeimalt haavatavasse kehaossa - pea piirkonda,

põhjustasid kannatanule pikemaajaliselt peksmise ja vigastustega kaasnevat valu ja piinu,

pekstes puruks kogu kannatanu näo ja näoluud, millega panid toime tapmise piinaval ja julmal

viisil.

Seega tema teise inimese tapmisega piinaval ja julmal viisil pani toime KarS §114 p1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kardo Kruusmaad selles, et tema 15.02.2009.a kella 17.00 ja 20.00

vahelisel ajal X vallas X külas X talu köögis, olles alkoholijoobes, lõi X.P ’t ühel korral

rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel X.P kukkus parema näo poolega vastu

pliidi äärt, tekitades X.P-le füüsilist valu ning punetust paremale poole näo piirkonda.

Seega tema teise inimese kehalise väärkohtlemisega, löömisega pani toime KarS § 121 järgi

kvalifitseeritava kuriteo

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus

I.Q end süüdi ei tunnistanud ja keeldus seletuste andmisest. Süüdistatava kaitsja leidis, et

kaitsealuse süü ei ole tõendatud. Kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda tunnistaja O. R

tunnistajate ütlused on vastuolulised, kannatanu surmaaeg tekitab küsitavusi, mille tõttu tuleks

süüdistatav I.Q õigeks mõista. Samas mõrv ei olnud piinav ega julm ja juhul, kui kohus leiaks

seose kaitsealuse osalemises kuriteos, tuleks kaaluda pigem KarS § 117 või § 118 koosseise.

Kardo Kruusmaa end H. S mõrvas süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et viibis O. R kutsel

viimase elukohas koos I.Q-ga. Seal tarvitati alkoholi koos teiste kohalviibijatega. Mingil ajal

osa rahvast lahkus, osa läks kõrvaltuppa magama ja alles jäid tema, I.Q, O. R ja H. S . H. S

noris esmalt tüli I.Q-ga, seejärel lõi temal hambad välja ja nina veriseks. Süüdistatava sõnul

lõi ta vastu ja H. S rahunes, lubades valurahaks appi tööle tulla. Varsti hakkas H. S uuesti

tüli norima ja ta oli sunnitud ründajat eemale tõukama. Süüdistatava sõnul lõi ta H. S kokku

paar korda näkku. H. S kukkus maha ja sai viga ning selle pärast kutsus ta kiirabi. Jalaga

tema ei löönud, hoopis O. R olevat seda teinud.

Kardo Kruusmaa ei tunnistanud end süüdi ka X.P kehalises väärkohtlemises. Ta seletas, et

kohtus kannatanuga alles siis, kui politsei ja kiirabi olid tulnud H. S surnukeha juurde. Seega

ei saanud tal enne kannatanuga mingeid kontakte olla.

Süüdistatava kaitsja leidis, et kaitsealuse süü kummaski kuriteos ei ole tõendatud. Kohtus ei

olnud võimalik tunnistaja O. R küsitleda, mistõttu ei saa tema ütlusi kasutada. Kohtus uuritud

tõendid on vastuolulised ega viita Kruusmaa süüle. Hukkunu oli ise paadunud alkohoolik, kes

noris tüli ja lõi Kruusmaal hambad välja. Kuritegu ei ole kvalifitseeritav julma ega piinavana.

Pigem oleks tegemist kuriteokoosseisudega KarS § 115 või § 117 või § 118 järgi. X.P

5 (15)

1-09-11027

peksmise kohta tõsikindlaid tõendeid ei ole, ka kannatanul ei ole pretensioone Kruusmaa

suhtes.

Mõlemad kaitsjad juhtisid tähelepanu ebamõistlikult pikale kohtumenetlusele esimeses

kohtuastmes.

Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavate süü on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist

leidnud ja palus kohtul isikud süüdi tunnistada ning mõista vastavad karistused.

Maakohtu seisukoht

Kardo Kruusmaa süüdistus KarS § 121 järgi

Tegemist on süüdistusega, mille järgi 15.02.2009 kella 21.30 ja 22.30 vahelisel ajal X vallas

X külas X talus lõi Kardo Kruusmaa X.P-d ühel korral rusikaga vasakule poole näo

piirkonda, mille tagajärjel X.P kukkus vastu pliidi äärt ja talle tekitati füüsilist valu.

Kohtulikul uurimisel süüdistatava end süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et nägi kannatanut

alles siis, kui kiirabi ja politsei tulid tallu. Seega mingit löömist ei esinenud.

Asudes analüüsima tunnistaja N. R ja kannatanu X.P ütlusi, märgib kohus, et isikud on

samas kriminaalasjas varasemal kohtulikul arutamisel juba ristküsitletud. Samuti ei ole

kõrgema astme kohus neid ristküsitlusi välistanud. Tuginedes KrMS § 2862 lg 1 ja 3 leidis

kohus, et isikute poolt varasemalt antud ütlused on lubatavad tõendid ka käesoleval

kohtuistungil.

Kannatanu X.P andis ristküsitlusel 30.03.2010 ütlusi selles, et Kruusmaa küll lõi teda

rusikaga, kuid valu ta ei tundnud ja mingit viha tal Kruusmaa vastu ei ole.

Tunnistaja N. R andis ristküsitlusel 30.03.2010 ütlusi selles, et Kruusmaa ja X.P vahel oli

füüsiline kontakt, mis tundus talle maadlusena, mille käigus Kruusmaa lükkas X.P voodiotsa

pihta.

KarS § 121 objektiivne koosseis täidetud, kui isikut on löödud nii, et ta tunneb füüsilist valu.

Käesoleval juhul kohtul puuduvad tõsikindlad tõendid, et kannatanu oleks löömise tulemusel

valu tundnud. Kuna eeltoodud kahtlusi ei olnud võimalik kohtulikul uurimisel välistada, tuleb

need tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega puudub kohtul võimalus lugeda süüdistatava

käitumine KarS § 121 järgi koosseisupäraseks.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtu hinnangul Kardo Kruusmaa süüteokoosseisule vastavat tegu toime pannud ei ole.

Seega ei ole ta süüdi ja tuleb tõendite puudumisel süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista.

I.Q ja Kardo Kruusmaa süüdistus KarS § 114 p 1 järgi.

Kohtulikult uuriti järgmisi tõendeid:

Kohtule esitati kiirabikaart selles, et H. S leiti 16.02.2009 kell 1.50 kiirabi poolt X vallast X

talust surnuna ja selle kohta on märgitud diagnoos: exitus letalis/ surm.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli 16.02.2009, koos vastavate fotodega kohaselt leiti X talu

köögist sündmuskoha vaatlusel 13 erinevast kohast verekahtlasi määrdumisi ja märgistati

vastavate tähistega. Verekahtlasi määrdumisi oli nii seintel, põrandal kui ka laes. Samuti leiti

X talu elutoast ja ka magamiskohast 6 erinevast kohast verekahtlasi määrdumisi, taas

põrandal, vaibal, seinal ja ka laes. Kokku pakendati 14-sse pakendisse DNA proove

sündmuskohalt eri paigust võetud verekahtlastest määrdumistest.

6 (15)

1-09-11027

Kohus leiab, et erinevates kohtades verepritsmete paiknemine viitab asjaolule, et kannatanut

löödi korduvalt ja väga erinevatest suundadest.

Surnu kohtumeditsiinieksperdi arvamuse p. 1 kohaselt on surma põhjus pea ja kehatüve

kinnine tömp trauma koos peaajupõrutuse, parempoolse ägeda kõvakelmealuse verevalumi,

koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ning siseorganite (kopsud,

kõhunääre) vigastusega. Sellised vigastused on eluohtlikud.

p. 2 verevalumid kõõlustanul; ninaluude killuline murd; parema sarnaluu murd; mõlema

ülalõualuu murd; põrutushaavad näol, suuesikus ja huulte limaskestal; nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; verevalumid mõlema silma sidekestal;

verevalum kilpkõhre plaadi piirkonnas – millised kujutavad endast surmaga lõppenud aju-

kolju trauma jõu rakenduspunkte.

p. 3 4. roide murd vasakul pool ja 2. roide murd paremal pool koos verevalumitega

ümbritsevas pehmes koes, verevalumid mõlemas kopsus ja kõhunäärmekoes, nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja

nahamarrastused mõlemal alajäsemel.

p. 4 pea ja kehatüvepiirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest

löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale ning kehatüve piirkonda kõvade piiratud

pinnaga esemetega, nende hulgas ka vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu

(seotud tabureti ja tooli alt ära tõmbamisega sealhulgas ilmselt), kui ka löökide tagajärjel

kukkumisega- ehk siis igal juhul põhjuslikus seoses tema peksjate tegevusega.

p. 7- kõik surnukehal esinevad vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma

ja suremisprotsessi käigus.

Surnu veres tuvastas ekspert 3,25 mg/l ja uriinis 3,89 mg/l alkoholi, vastab raskele

alkoholijoobele.

Asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabelitega, milles on vaadeldud I.Q-na ja Kruusmaa

veriseid dressipluuse, millised leidis hiljem tunnistaja N. R oma elukohast, samuti I.Q-l ja

Kruusmaa sündmuskohal seljas olnud riideid tõendavad, et mõlemal on kõikjal riietel verd.

DNA ekspertiis tuvastas kokku H. S 18 täisprofiili seost I.Q-na ja Kruusmaa riietega, lisaks

segaprofiiliga verekahtlasi määrdumisi. Kohtu hinnangul olid süüdistatavate riided tapetu

verega tugevalt määrdunud, milline ulatuslik määrdumine sai tekkida üksnes süüdistuses

toodud viisil, H. S massiivse peksmise tagajärjel nii rusikate kui jalgadega.

Etteruttavalt ainuüksi sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid, samuti ekspertide

arvamused kinnitavad süüdituses toodud teokirjeldust üks-ühele ja annavad vastuse teo

toimepannud isikute kohta.

Hääleekspertiis päästeametis salvestud hädaabi kõnele andis tõdemuse, et sündmuskohal ei

olnud kõrvalisi isikuid. Ekspert tuvastas salvestisel nelja mehe hääled, milline tõdemus vastab

kohtuliku uurimisel tuvastatuga – need isikud said olla üksnes I.Q, Kruusmaa, O. R ja X.P.

X.P ning O. R välimus sündmuskohal, s.o verekahtlaste määrdumiste ja vigastuste puudumine

ei lase neid ka tapjaks pidada. Kohtu hinnangul puudus neil ka motiiv H. S tapmiseks.

Kahtlustavana kinnipidamine 16.02.2009 öösel kell 03.00 ja selle kohta vormistatud protokoll

veenab kohut, et K. Kruusmaal olid teatavad vigastused, ninal marrastus ja kinnipidamisel

võeti ära hiljem vaadeldud riided ning kaks esihamba krooni. Joobeseisundi tuvastamise

protokoll Kruusmaa kohta andis joobeks 1,03 mg/l kohta. Kohus, võrrelnud kannatanu ja

Kruusmaa joovet, samuti vanust, peab eluliselt mitteusutavaks olukorda, et üliraskes joobes

ja kannatanu oli suuteline Kruusmaale kallale tungima ja tal hambakroonid välja lööma.

7 (15)

1-09-11027

Ka I.Q on kohe kahtlustatavana kinnipidamisel vaadeldud ja fotografeeritud, millised

protokollid tõendavad, et verega on määrdunud nii tema jope kui teksapüksi põlv kui ka

teksapükste vasaku sääre allosa, samuti nii vasak kui parem jalanõu, verepritsmed on isegi

alussärgil.

Kruusmaa isiku läbivaatuse protokoll 16.02.2009 kell 12.30 on fikseerinud kõik tema enda

kehavigastused, milliste tekkemehhanism, vigastused mõlema käe labal, kohtu hinnangul

viitab kannatanu peksmisele.

I.Q-na isiku läbivaatuse protokoll 16.02.2009 kell 12.20 on tuvastanud nahamarrastused tema

paremal kämblal ja küünarlohus roosakas-punase nahamarrastuse. Vigastused viitavad kohtu

arvates parema käega kannatanu peksmisele ja verekahtlane määrdumine I.Q-na vasakul

põlvel viitab kannatanu põlvega löömisele.

Asudes analüüsima tunnistajate N. R , S. L , X.P ja K. E samuti kannatanu E.Y ütlusi, märgib

kohus, et isikud on samas kriminaalasjas varasemal kohtulikul arutamisel juba ristküsitletud.

Samuti ei ole kõrgema astme kohus neid ristküsitlusi välistanud. Tuginedes KrMS § 2862 lg 1

ja 3 leidis kohus, et isikute poolt varasemalt antud ütlused on lubatavad tõendid ka käesoleval

kohtuistungil.

N. R andis ütlusi selles, et 15.02.2011 oli Kruusmaa tema elukohas toimunud koosviibimise ja

ohtra alkoholitarbimise käigus agressiivne paljude seltskonnas olnud isikute suhtes. X

nimeline naisterahvas ja tema sõber E lahkusidki igaks juhuks, kuna Kruusmaal hakkas

tekkima konflikt E ega.

Hiljem tunnistaja läks tagumisse tuppa magama. Paari tunni pärast köögist kostnud kisa peale

X talu kööki minnes nägi, et põrandal oli külili H. S laip, sellel oli kõige enam vigastusi peas

ning juures seisid veriste käte ja riietega Kruusmaa ja I.Q. Toa põrandal, seintel ja laes oli

hästi palju verd. Ta asus pesema põrandat mingi hetkeemotsiooni ajel ja jättis siis põrandapesu

sinna paika. Hiljem oli aga kauss visatud sirelipõõsasse ja lapp ahju otsa. Ta küüris kööki

verest puhtaks umbes nädalapäevad peale seda sündmust.

Mõni aeg hiljem leidis ja andis üle politseile ka esikunurka peidetud Kruusmaa ja I.Q-na

verised dressipluusid. Antud asjaolu kinnitab, et süüdistatavate eesmärk oli vabaneda

süüstavatest tülikatest asitõenditest. N. R kinnitas, et just Kruusmaa rääkis peale kannatanu

tapmist, et süüst vabanemiseks tuleks tapmine ajada E. M nimelise mehe kaela.

Kannatanu E.Y sõnul on neil H. S ühine poeg ja aastatepikkune kooselu kogemus. Mees oli

iseloomult vaikne ja rahulik, ega olnud agressiivne. Tema ka mattis mehe ja kandis sellega

seoses kulusid, mille hüvitamist taotleb.

Tunnistaja S. L andis ütlusi selle kohta, et temagi osales alkoholitarvitamisega seotud

koosviibimisel N. R ja O. R elukohas. Öösel, kui ta hakkas koju minema, oli vaja selleks

minna läbi köögi, kus märkas veretombuna maas lamamas verist inimest. Köögis seisid I.Q ja

Kardo Kruusmaa.

Tunnistaja X.P andis ütlusi selles, et nägi 16.02.09 öösel kööki minnes, et H. S oli köögis

põrandal kõhuli maas ja ei hinganud. Köögi põrand oli verd täis.

Tunnistaja K. E andis ütlusi selles, et tema kiirabitöötajana saabus kiirabibrigaadi koosseisus

väljakutse peale sündmuskohale öösel 16.02.2011. Majas oli köök, seal maas pliidi ees kõhuli

läbipekstud, poolkülili asendis nägu allpoole isik. Tuvastas, et kannatanul peksmisjäljed,

elutegevus puudus. Tunnistaja oli kindlalt arvamusel, et kannatanut ei olnud püüdnud keegi

elustada, kuna siis olnuks inimene ka selili, keegi ju ei pööra elustatavat pärast

elustamistoimingut taas näoga allapoole. Sündmuskohal Kruusmaa olevat esmalt väitnud, et

isik tuli juba sinna läbipekstult, kuid juba hiljem muutis versiooni ja hakkas väitma, et I.Q

peksis ja kirjeldas, et I.Q lõi kannatanut jalaga näkku ja too kukkus vastu pliidinurka.

8 (15)

1-09-11027

Tunnistaja O. R puhul märgib kohus, et isikut ei olnud võimalik ristküsitleda, kuna ta keeldus

kohtus ütlusi andmast, vaatamata asjaolule, et kohus hoiatas teda seaduses ettenähtud korras

ja võttis selle kohta ka allkirja. Siiski on oluline teada, et tunnistaja sõnul on tal hirm oma elu

ja tervise pärast, kuna L. L , Kardo Kruusmaa, on teda kogu kohtumenetluse vältel

ähvardanud ja veennud ütlusi mitte andma. Kuigi tunnistaja on oma asukohta X varjanud,

leidis L. L teda käesoleva 2013 aasta algul ikkagi sealt üles ja kordas oma varasemat juttu.

Kuna isik keeldus ütluste andmisest ja kohtul puudub ka võim kellegi vägisi ütluste andmisele

sundimiseks, siis prokuröri taotlusel ja juhindudes KrMS § 291 lg 1 p 2 võttis kohus vastu

tunnistaja poolt varem kohtueelses menetluses antud ütlused.

Tunnistajat on kohtueelses menetluses kahel korral 16.02.2009 ja 27.04.2009 üle kuulatud,

lisaks on tema ütlusi seostatud olustikuga 29.04.2009, milline tegevus salvestati.

Tunnistaja ütluste kohaselt tarvitati alates keskpäevast vahetpidamata alkoholi. Tema viibis

kogu H. S surnukspeksmise ajal sündmuskohal. Tema sõnul oli õhtu algusest peale Kardo

Kruusmaa agressiivselt meelestatud ja noris tüli. Konfliktid olid Kruusmaal mitmete

meestega, kuid eriti eskaleerus vägivald A. H. suhtes. Motiivitult asusid peksma mõlemad

süüdistatavad, lüües kümneid kordi nii käte kui jalgadega pea ja keha piirkonda. H. S juba

hakkas korisema ja tunnistaja püüdis neid keelata aga see ei aidanud.

Kruusmaa lõi veel täie jõuga jalaga juba agoonias olevat inimest jalaga näkku, nii, et pea

paiskus kolksuga vastu lauajalga. Lõpuks jäi üle ainult konstateerida surma.

Kohus leidis, et tunnistaja andis nimetatud ütlused vahetult peale kuritegu, lisaks on tema

ütlusi seostatud olustikuga, milline tegevus on salvestatud kaameraga. Kõigil kohus viibijatel

oli võimalik veenduda, et videosalvestusel isik andis oma selgitusi sündmuskohal vabalt ja

seaduslikul alusel, mistõttu pole alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kaitsjad avaldasid

kohtuistungil, et sündmuskoha vaatluse protokolli fotol nr 1 ei ühti laiba asend tunnistaja O. R

ütlustega. Kohus siin vastuolu ei leia, kuivõrd kohtulik uurimine tuvastas, et H. S lohistati ja

peksmisega kukutati kümneid kordi ning seetõttu pole ka välistaud, et peale viimast jalalööki

liigutati veel kannatanu keha. Prokurör taotles nimetatud ütluste vastvõtmist kriminaalasja kui

terviku seisukohalt olulise asjaolu, mõrva, tõendamiseks. Kaitsjatel, kui tõendi taotlejate

vastaspoolel oli küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Muuhulgas uuriti

kaitsjate taotlusel 30.03.2010 kohtuistungil tunnistaja poolt ristküsitlusel antud ütlusi. Kohus

jätab aga nimetatud kohtuistungil antud seletuse tõendina arvesse võtmata, kuna 24.04.2012

on tehtud kohtuotsuses selles, et L. L käis 29.03.2010, s.o. päev enne kohtuistungit tunnistajat

ähvardamas ja sundimas valeütlusi andma, samuti 30.08.2011 takistas tunnistajal kohtusse

ilmumast, mille tõttu tunnistaja ei julgenudki kohtusse tulla. Seega on ilmne, et tunnistaja

andis vägivalla ähvardusel ristküsitlusel valetunnistuse, mis ei olnud vastavuses tema poolt

sündmuskohal 15. – 16. veebruaril 2009 tegelikult kogetuga.

Seega on täidetud kõik KrMS § 291 lõike 3 punktides 1, 2, 3 sätestatud tingimused ja kohus

on seaduslikul alusel erandina õigustatud olnud vastu võtma tunnistaja O. R varasemad

deponeerimata ütlused.

Süüdistatav I.Q keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu KrMS § 294 p 1 alusel võttis kohus

vastu tema nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses antud ütlused. Kardo Kruusmaa andis

kohtulikult uurimisel ütlusi, tunnistades, et väike kähmlus neil H. S oli, kinnitades, et nüüd

räägib kohtus tõtt. Samas ei osanud ta põhjendada, miks ta on erinevas menetlusetapis andnud

iga kord erinevaid ütlusi, öeldes vaid, et uurija ütles talle et kohtus peab tõtt rääkima.

9 (15)

1-09-11027

I.Q on eelnevalt neljal korral üle kuulatud, Kruusmaad kolmel korral, lisaks ütluste olustikuga

seostamised. Kuna süüdistatavad on andnud kardinaalselt erinevaid ütlusi menetluse kestel,

esitamata usutavaid põhjendusi, ei ole võimalik nende ütlusi lugeda täielikult usaldusväärseks

ja need tuleb jätta tõendikogumist välja.

I.Q-na ja Kruusmaa ütlused on tõendina kasutatavad sedavõrd, et nad kinnitavad nimetatud

kuupäeval oma viibimist X talus X külas X talus ja seal viibinud tunnistajate ringi, kui seal

tapeti H. S .

Hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohus, et need on omavahel kookõlas. Kuigi kaitsjad

juhtisid tähelepanud vastuoludele tunnistajate ütlustes, on kohus veendunud, et lahknevused

on ebaolulistes asjades ja põhjustatud sellest, et isikud oli tol õhtul alkoholijoobes. Pole aga

vaidlust, et öö edenedes jäi üliraskes alkoholijoobes kannatanu H. S ühte ruumi koos

süüdistatavate I.Q-na ja Kruusmaaga, lisaks viibis kohal tunnistaja O. R. Tunnistajad

kinnitasid, et süüdistatavadki olid alkoholijoobes, lisaks oli Kruusmaa algusest peale mitmete

kohalviibijate suhtes agressiivne, mis kohati väljendus füüsilise jõu kasutamisena osade

kohalviibijate suhtes. Kohtulik uurimine tuvastas, et kuriteo järgselt olid süüdistatavate riided

ja jalatsid rohkelt määrdunud kannatanu H. S verega ja moel, mis viitab otseselt kontaktile

kannatanuga viimase peksmise teel. Iseloomulikult samal viisil oli verega määrdunud

sündmuskoha põrand, seinad ja lagi. On eluliselt usutav, et sellise rüsina käigus, kus veri

lendab, kaotas Kruusmaa oma hambaproteesid. Tunnistaja O. R seevastu sarnased

verekahtlased määrdumised puuduvad nagu ka ei miski muu viita temale, kui võimalikule

kurjategijale. Kohus on seisukohal, et Kruusmaa väide selles, et H. S ise noris tüli on ümber

lükatud ekspertiisil tuvastatuga selles, et kannatanu oli üliraskes joobes, millest tulenevalt

võimetu ründama ja hambaproteese välja lööma endast poole nooremal tugeval mehel. Ka

kannatanu E.Y kirjeldas meest, kui rahulikku ja vaikset olevust.

I.Q-na kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et tunnistaja O. R ütlustest nähtuvalt kutsuti kiirabi

kohe peale peksmise lõpetamist. kiirabikaardist nähtuvalt kell 1.22. Kohal viibinud

kohtumeditsiini ekspert fikseeris koolnumuutused kell 04.30, mille põhjalt tuvastati surmaaeg

sellest kellaajast kuus tundi varem, s.o. kell 22.30. Kohus ei leia siin vastuolu, eelkõige selle

tõttu, et nii süüdistatavad kui tunnistaja olid päevasel ajal alanud ja hiliste öötundideni

kestnud joomingu tõttu kella 22.30-ks sellises alkoholijoobes, kus mõistetel „kohe“ ja „varsti“

on tavaolukorraga võrreldes hoopis teine sisu. Kohtu hinnangul oli pigem olukord selline, et

tunnistaja O. R pealekäimisel otsustasid süüdistatavad lõpuks kutsuda kiirabi, olles eelnevalt

kaalunud võimalust laip hoopis lohistada kolmanda isiku hoovile. See kõik võis võtta 2-3

tundi aega, et kiirabi väljakutse teha ja lõppeks on ekspert märkinud üksnes orienteeruva

surmaaja.

Tunnistaja N. R sõnul nägi tema vahetult, et laiba kõrval seisnud I.Q-l ja Kruusmaal olid käed

ja riided verised. Tunnistaja sõnul, kui süüdistatavad adusid, et asi on kontrolli alt väljunud,

hakkasid kohe välja pakkuma, kelle kaela süü veeretada, samuti olid poisid peitnud oma

verised dressipluusid tema elamisse.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduvad vigastuste kirjeldused kattuvad olulises

määras süüdistusaktis esitatud kuriteo toimepanemise kirjeldusega. Seega on täiesti ilmne, et

teo panid toime I.Q ja Kruusmaa ning on selles teos süüdi. Tunnistaja O. R ütlused lisavad

siia ainult faktitäpsust.

Nende otseselt süüstavate tõendite valguses on selge, et ütlustega manipuleerimisega soovisid

süüdistatavad oma rolli pisendada või koguni vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Siia

jadasse sobitub hästi ka kohtuotsus, millega mõisteti süüdi teised isikud, kes üritasid mõjutada

käesolevat kohtupidamist tunnistajate ähvardamise ja mõjutamise teel, eesmärgiga vabastada

Kardo Kruusmaa ja I.Q kriminaalsüüdisusest.

10 (15)

1-09-11027

Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Mõrv on

tapmise raskem koosseis, kui esinevad KarS § 114 loetletud asjaolud. Käesoleval juhul on

isikutele esitatud süüdistus punkti 1 järgi, e. tapmise eest piinaval ja julmal viisil.

Kohus tegi kindlaks, et peksmine toimus kauakestvalt, kuna sellele viitavad hulgivastused

laibal, samuti kinnitas tunnistaja N. R , et tema und häiris köögist tulev lärm, mis ei vaibunud

ja ta oli sunnitud üles tõusma ning uurima, mis lahti. Ka tunnistaja O. R kinnitab, et

süüdistatavad peksid kannatanut pikalt, ei aidanud ka tema keelamine. Kohus on veendunud,

et ohvri surnuks peksmine – löökide hulk ja kohad, kuhu löögid olid suunatud, tekitas

kannatanule suurt valu. Seega tegutsesid kurjategijad tapmise käigus piinaval viisil.

Julm viis on kõikide muude võimaluste kõrval ka kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja

moonutavate vigastuste tekitamine. Samuti julmus väljendub põhimõttelises ja erilises

hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes.

Et süüdistatavate tegevus just selline oli, kinnitab kohtumeditsiini ekspert - H. S pea ja

kehatüvepiirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja

juustega kaetud peanahale ning kehatüve piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, nende

hulgas ka vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu (seotud tabureti ja tooli alt

ära tõmbamisega sealhulgas ilmselt, kui ka löökide tagajärjel kukkumisega- ehk siis igal juhul

põhjuslikus seoses tema peksjate tegevusega). Kõik surnukehal esinevad vigastused on

elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus.

Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavad pole kuriteo toimepanemisel ega kriminaalmenetluse

käigus kordagi ilmutanud hoolivust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes.

Kohtu hinnangul on tegu koosseisupärane. Seega I.Q ja Kardo Kruusmaa teise inimese

tapmisega piinaval ja julmal viisil panid toime KarS 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eeltooduga välistab kohus võimaluse antud kuriteo kvalifitseerimiseks provotseeritud

tapmisena (KarS § 115), surma põhjustamisena ettevaatamatusest (KarS § 117) või raske

tervisekahjustuse tekitamisena (KarS § 118).

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. See tähendab, et piisab kaudsest

tahtlusest. Ohvri piinamine ei pea olema süüdlase eesmärk, piisab kui ta peab ohvri kannatusi

võimalikuks ja möönab seda. I.Q ja Kruusmaa peksid H. S korduvalt ja olles vahepeal hinge

tõmmanud, peksid teda ikka ja jälle, järelejätmatult kuni kannatanu suri. Nähes ja tajudes

vahetult teineteise tegusid- korduvaid käte ja jalgadega lööke kannatanu keha elutähtsatesse

osadesse nagu pea, rindkere ja kõht ja nähes ning tajudes kannatanu olukorda ja väljanägemist

möönsid nad kannatanu piinavat ja julma kohtlemist.

Seega tuleb asuda seisukohale, et kuritegu on I.Q-na ja Kardo Kruuusmaa poolt toime

pandud kaudse tahtlusega.

Põhjuslik seos I.Q-na ja K. Kruusmaa teo ja tagajärje vahel on ilmselge. Pikaajalise

paljukordse kannatanu peksmise tagajärg tõi kaasa kannatanu elu katkemise - surma.

Vastavalt KarS § 21 lg 2, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult vastutab igaüks neist täideviijana. Tuleb omistada mõlemale süüdistatavale

kõik tagajärjed, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest, nii nagu oleks

seda ise teinud.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise

konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

11 (15)

1-09-11027

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd

süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane.

Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav

asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb

süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo

toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüdistatav I.Q oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane, kuid süüvõimeline. Tema suhtes

viidi läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, mille järelduste kohaselt ta on

võimeline osalema eeluurimisel, astuma kohtu ette ja kandma karistust. Süüdistatav Kardo

Kruusmaa on täisealine ja kohtu hinnangul teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama

oma teo keelatusest.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese

kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku

elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete

aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma

adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud

õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete,

tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete

väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu,

tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra

kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo

toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

Etteheidetava teo eest võib mõista kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Kardo Kruusmaad on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on tema

õigusnorme eirav käitumine muutunud tavapäraseks. Süüdistatav mingit kahetsust

kriminaalasja kohtulikul menetlemisel üles ei näidanud. Kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid kohus seega ei tuvastanud.

I.Q oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja kriminaalkorras karistamata. Samas märgib

kohus, et alaealine oli varem toime pannud kuritegusid, kuid menetleja oli leidnud, et isiku

võib vabastada karistusest, seoses tema alaealisusega ja allutamisega käitumiskontrollile.

Usaldus ei õigustanud, kuna isik pani toime uue raske kuriteo. Süüdistatav keeldus kohtus

12 (15)

1-09-11027

oma tegude selgitamisest ja ei avaldanud kahetsust oma teo üle. Positiivse asjaoluna tuvastas

kohus, et süüdistatav on asunud täiendama oma haridusteed. Ta õpib 8. klassis ja tema

õpitulemused on head. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Süü suuruse hindamisel arvestas kohus isikute käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo

toimepanemist. Siinkohal näeme, et äärmist hoolimatust ja üleolekut teise inimese elusse.

Kriminaalasi saabus maakohtusse 20.07.2009 ja asja arutamine on kestnud tänaseni. Kohus

leiab, et kohtumõistmine ei ole siiski olnud ebamõistlikult pikk. Seega puudub alus

leevendada süüdistatavate suhtes mõistetavaid sanktsioone.

Arvestades eeltoodut, Kardo Kruusmaa täisealisust ja väljakujunenud väärtushinnanguid,

samuti kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolu, et just tema initsieeris vägivallaakti kannatanu

suhtes, tuleb talle mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast pikem vangistus, s.o. 11

aastat vangistust. Viimane süüdimõistmine toimus Harju maakohtu poolt 25.06.2010 ja

karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust, mis asendati 1460 tunni üldkasuliku tööga,

tähtajaga 2 aastat. Kuna isik viibis sel ajahetkel käesoleva asjaga seoses vahi all, siis

nimetatud karistus on isikul kandmata. Seega tuleb lugeda tema kandmata karistuseks 2 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega ja littkaristuseks mõista isikule 11 aastat vangistust. Süüdistuses KarS §

121 järgi tuleb isik süütõendite puudumisel õigeks mõista.

I.Q-le mõistetava karistuse osas märgib kohus, et KarS § 45 lg 2 kohaselt kuriteo

toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist

vangistust üle kümne aasta. Kohtu hinnangul oli isik teo toimepanemise ajal sotsiaalselt

ebaküps ning alkoholi tarvitavate täisealiste ebaterve mõju all.

Eeltoodu alusel tuleb karistuseks tuleb mõista sanktsiooni alammäära lähedane, kaheksa

aastane vangistus.

Tsiviilhagi

Kannatanu E.Y on esitanud tsiviilhagi H. S matmisele kulunud varalise kahju hüvitamiseks

summas 392.10 €. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud esitatud arvete ja dokumentidega

(kassa sissetuleku order nr 15 summas 100 krooni, hauakaevamisteenus summas 400 krooni,

Tallinna Matusebüroo arve nr 103 M ja kaardimaksekviitung summas 11 625 krooni ning

Tallinna Krematooriumi tellimus nr 137569 ja kaardimaksekviitung summas 1010 krooni).

Seoses A. H. surmaga on E.Y-le makstud Tallinna Pensioniameti 16.06.2009 otsusega nr 207

maksukulude katteks kuriteoohvri riikliku hüvitist 4000 krooni ja 09.04.2009 otsusega nr

1876 makstud riiklikku matusetoetust 3000 krooni (Sotsiaalkindlustusameti tõend nt X).

Eeltoodut kokku võttes moodustub tsiviilhagi nõue arvutuskäigust 13 135 - 7000 = 6135

krooni, s.o 392.10 €.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS §

1045 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule surma põhjustamisega.

Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu

surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2

nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise.

VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud

13 (15)

1-09-11027

matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel

lasub nende kandmise kohustus.

Kriminaalasjas on tõendatud, et H. S surma põhjustasid I.Q ja Kardo Kruusmaa. Oma

õigusvastase käitumisega tekitasid I.Q ja Kardo Kruusmaa E.Y-le varalise kahju. Kuna

vastutuse tekkimise aluseks on sama sisuga kahju tekitamine mitme isikut poolt, peavad I.Q ja

Kardo Kruusmaa hüvitama kahju solidaarselt (VÕS § 65 lg 2, § 137 lg 1).

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et matusekulusid kandnud isiku tsiviilhagi varalise kahju

hüvitamiseks kuulub rahuldamisele tsiviilhagis märgitud ulatuses. I.Q-lt ja Kardo

Kruusmaalt tuleb välja mõista solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 392.10 € E.Y

kasuks.

Menetluskulud

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutel hüvitada ka

menetluskulud.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 10 ja § 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 800 €, kaitsjatele toimikukoopiate valmistamise eest 41.91 € (0.45 € + 20.73 €

+ 20.73 €), ekspertiisitasud, s.o surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu 6800 krooni, s.o 434.60 €,

DNA ekspertiisi tasu 40 880 krooni, s.o 2612.71 €, hääleekspertiisi tasu 7360 krooni, so

470.39 €, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu 8000 krooni, s.o 511.29 €,

tunnistaja K. E kohtusse sõitmise kulud 61.06 € (199.70 kr, s.o 12.76 € + 410.40 kr, s.o 26.20

€ + 22.10 €) ja päevaraha 46 €, tunnistaja E.Y kohtusse sõitmise kulud 133.24 € (235 kr, s.o

15.02 € + 720 kr, s.o 46.02 € + 15.20 € + 17 € + 40 €) ja päevaraha 395 € (1328 kr, s.o 84.87

€ + 3639 kr, s.o 232.57 € + 77.56 €) ning tunnistaja O. R kohtusse sõitmise kulud 274.70 €

(2079.38 kr, s.o 132.90 € + 141.80 €) ja saamata jäänud töötasu 491.05 €.

Kriminaalasja kohtueelses ja kohtumenetluses on esitatud järgmised riigi õigusabi tasu

taotlused: vandeadvokaat Rünno Roosmaa poolt Kardo Kruusmaale osutatud riigi õigusabi

eest 25 041.60 krooni, so 1600.45 € (9852 kr + 11 894.40 kr + 3295.20 kr), vandeadvokaat

Aivar Ennok poolt Kardo Kruusmaale osutatud riigi õigusabi eest 989.80 € (606.24 € +

383.56 €), vandeadvokaat Viktor Kozlovi poolt I.Q-le osutatud riigi õigusabi eest 1982.40

krooni, so 126.70 € ja vandeadvokaat Paul Järve poolt I.Q-le osutatud riigi õigusabi eest

986.40 €.

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses.

Seega tuleb summad I.Q-lt ja Kardo Kruusmaalt sisse nõuda. Ekspertiisikulud tuleb välja

mõista süüdimõistetutelt, keda nimetatud kulud otseselt puudutavad ning KrMS § 190 p 1

kohaselt tuleb täpselt määratleda igaühe menetluskulu absoluutsummana või murdosana

väljendatult.

1) 13.03.2009 kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 35 koostamise kulu summas 6800 krooni, s.o

434.60 €. Kulu tuleb välja mõista vastavalt I.Q-lt 217.30 € ja Kardo Kruusmaalt 217.30 €.

2) 18.05.2009 häälekspertiisi akti nr IF-0018-09/1395 koostamise kulu summas 7360 krooni,

so 470.39 €. Kulu tuleb välja mõista vastavalt I.Q-lt 235,20 € ja Kardo Kruusmaalt 235,20 €.

3) 28.05.2009 DNA ekspertiisi akti nr GE-0292-09/0939 koostamise kulu summas 40 880

krooni, s.o 2612.71 €. Kulu tuleb välja mõista vastavalt I.Q-lt 1306,36 € ja Kardo

Kruusmaalt 1306,36 €.

I.Q-na suhtes 22.12.2010 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 9/23

koostamise kulu on 8000 krooni, s.o 511.29 €. Kulu tuleb katta Psühhiaatrilise abi seaduse §

19 alusel riigieelarvest.

Asitõendid

14 (15)

1-09-11027

KrMS § 306 p 13 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. Käesolevas asjas on järgmised

asitõendid:

Pakend nr 14 – H. S seljas olnud pikad püksid ja aluspüksid.

Pakend nr 15 - H. S seljas olnud särk.

Pakend nr 16 - H. S jalas olnud niidisokid, villased sokid, kingad.

Pakend nr 17 - H. S seljas olnud fliis.

Pakend nr 19 – H. S jope.

Pakend nr 20 – H. S sõrmkindad.

Pakend nr 21 – H. S rahakott koos isiklike esemetega.

Pakend nr 22 – H. S surnukehalt lõigatud küünefragmendid.

Pakend nr 23 – I.Q ära võetud jalatsid.

Pakend nr 24 – I.Q-lt ära võetud pikeesärk.

Pakend nr 25 – I.Q-lt ära võetud jope.

Pakend nr 26 – I.Q-lt ära võetud teksapüksid.

Pakend nr 27 - N. R poolt politseile üle antud pusa.

Pakend nr 29 – Kardo Kruusmaalt ära võetud jope.

Pakend nr 30 – Kardo Kruusmaalt ära võetud T-särk.

Pakend nr 31 – Kardo Kruusmaalt ära võetud kingad.

Pakend nr 32 - N. R poolt politseile üle antud Kardo Kruusmaa sviiter.

Pakend nr 33 – Kardo Kruusmaalt ära võetud teksapüksid.

Pakend nr 37 - CD-plaat – häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestised.

Pakend nr 38 – sündmuskohalt kaasa võetud taburet.

Pakend nr 39 – CD-plaat - I.Q-na ütluste ja olustiku seostamise videosalvestusega.

Pakend 40 - CD-plaat – Kardo Kruusmaa ütluste ja olustiku seostamise videosalvestusega.

Pakend 41 - CD-plaat –O. R ütluste ja olustiku seostamise videosalvestusega.

Pakend nr 42 – Pärnu Arestimajast Kardo Kruusmaa isiklike asjade sealt ära võetud kahe

kunsthamba hambaprotees.

Hinnates nimetatud esemeid, leidis kohus KrMS § 126 lg 3 p 2, 4 alusel, et hambakroonid

tuleb tagastada Kardo Kruusmaale, H. S dokumendid anda kannatanu E.Y-le , CD- plaadid

menetlustoimingute salvestistega jätta kriminaalasja toimiku juurde, erinevad riideesemed

hävitada.

Rubo Kikerpill Anu Sillandi Maarja Leht

kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik

15 (15)