1-12-10222/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10222 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.K, isikukood: xxx, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.09.2012 26.10.2013 ja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.04.2013, avalikul videokohtuistungil RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne K.K tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.K 14.12.2012 kohtuotsusega KarS 424

mõisteti süüdi Viru Maakohtu § järgi ja karistati vangistusega 6 ja 64 lg 1 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus võttes arvesse Viru Maakohtu 16.03.2012 ja Viru Maakohtu 26.09.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud

kohtumäärusega täitmisele pööratud karistust 7 kuud 1 päev. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 päev KarS § 68 lg 1 aastat 1 kuud vangistust.

1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päeva, ning karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26.09.2012.

Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaeg, sest see soodustab kinnipeetava resotsialiseerimist. Kohtuistung K.K taotles enda , et tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas tal puudub kehtiv isikuttõendav dokument, sest selle kehtivusaeg lõppes vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetav on 5 korral kriminaalkorras karistatud, mis kõik on mõistetud mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise eest. Kinnipeetav kinnitas, et tal on olemas garanteeritud töökoht ning et ta on autoremondi ja hoolduse alal töötanud juba 12 aastat. Kinnipeetav on teadlik, et

tal on riigi ees rahalisi nõudeid – menetluskulud eelmistest kohtuasjadest. Kinnipeetav on

seisukohal, et vangistus oli talle õppetund ja ta on otsustanud edaspidi alkoholi mitte tarvitada. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on vangla andmetel kolmel korral kriminaalkorras karistatud joobeseisundis juhtimise eest. Kaks viimast kuritegu on toime pandud katseajal. Enne viimast kuritegu on kinnipeetav läbinud alkoholismivastase ravi, kuid

sellest ei ole kasu olnud. K.K Seetõttu ei toeta prokurör ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning tema kaks viimast kuritegu on toime pandud katseajal, mis näitab, et ta ei

ole oma varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud, ei suuda täita kontrollnõudeid ja

käituda seaduskuulekalt. Kõik kinnipeetava kuriteod on dünaamikalt samad ning tingitud

alkoholi kuritarvitamisest. Sõltumata sellest, et kinnipeetav on varasemalt läbinud alkoholivastase ravi ja eluviisitreeningu, on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus ei kahtle selles, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning võimalus asuda tööle,

kuid tema poolt kuritegude jätkuv toimepanemine ka katseajal kinnitab, et kinnipeetava

suhtumine oma tegude võimalikku tagajärge ei ole muutnud. Kohus leiab, et uue kuriteo

toime panemine kaitseajal normidest kinni näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud

pidada ning talle pandud kohustusi järgida. Seetõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne

tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva k

atseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda

kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 21. mail 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne