Legislator Case Law & Legislation
1-13-3956/5 AI generated

1-13-3956/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-3956/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-13-3956/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013.a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-13-3956 (13230103031)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Kriminaalasi U.Z süüdistuses KarS 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Annika Vanatoa

Süüdistatav U.Z

Isikukood XXX; elukoht: XXX; EV kodakondsusega; põhiharidusega; emakeeleesti keel; ei tööta

Kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati: 14.12.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel mõisteti karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust katseajaga KarS § 74 alusel 18 kuud

Tõkend: elukohast lahkumise keeld al. 22.04.2013

Kaitsja

RESOLUTSIOON Kriminaalasi nr. 1-13-3956

2

2

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi U.Z KarS § 216 lg 1 alusel ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.12.2012

kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 5 kuud ja 28 päeva – võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada U.Z-ile mõistetud vangistus 7 kuud ja 28 päeva (s.o. 238

päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi

üldkasulikku tööd, seega kokku 238 x 2 = 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 12 (kaheteistkümne) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid puuduvad.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.Z-ilt kannatanu Elektrilevi OÜ kasuks tsiviilhagi 1450 (tuhat nelisada viiskümmend) eurot ja 79 (seitsekümmend üheksa) senti.

Välja mõista U.Z-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ning tasu määratud katisjale 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „U.Z, 1-13-3956, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia

3

3

kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD

U.Z-ile on esitaud süüdistus selles, et XXXtarbimiskoha liitumiskilbis puudus

mõõtesüsteem, tarbimiskohale suunduvad toitekaablid olid ühendatud süüdistatava poolt otse

pingestatud peakaitsme klemmidele, pingestades sellega tarbimiskoha ja tekitades mõõtmata ahela,

läbi loodud lülituse toimus tarbimine koormustega L1: 0,22A, L2: 1,87A ja L3: 13,89A ning läbi

4mm2 ristlõikega kaabli. Elektrienergia tarbimiseks puudus õigust andev elektrileping, mistõttu

perioodil 04.02.2012.a. kuni 04.02.2013.a. on Elektrilevi OÜ-le ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega tekitatud kahju summas 1450,79 eurot.

Sellega pani U.Z toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Annika Vanatoa, süüdistatav U.Z ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.Z

karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 sätete alusel suurendada U.Z-ile mõistetavat karistust Harju Maakohtu poolt

14.12.2012 mõistetud ja ärakandmata karistuse- 5 kuu 28 päeva vangistustvõrra, lugedes liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 sätete alusel asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega – 476 tundi tähtajaga 12 kuud.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav U.Z ja tema kaitsja Jugans Grossmann nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub U.Z temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova