1-13-3122/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-3122 (12230118394) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi J.D süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Natalia Duškina Süüdistatav

J.D isikukood: XXX; kodakondsuseta;

emakeel: vene keel; elukoht: XXX; keskharidus; töökoht: FTOÜ; kriminaalkorras karistatud 1-l korral:

- 03.11.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1 k. 10 p.

vangistusega, KarS § 73 alusel tingimisi 3 a. katseajaga kuni 02.11.2012.a.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld alates 30.12.2012.a., kahtlustatavana kinni peetud 30.12.2012.a. (1 päev). Kaitsja Marina Leis RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista J.D KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks)

aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes J.D-le

vähendatud karistuseks vangistuse tähtajaga 1 (üks) aasta.

3. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka J.D poolt eelvangistuses

viibitud aeg 30.12.2012.a.s.o. 1 (üks) päev. J.D peab ära kandma 11

2 (üheteistkümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistuse.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et J.D-le mõistetud vangistusest

tuleb koheselt ära kanda 2 (kahe) kuu pikkune vangistus. Vangistus pikkusega 9

(üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva jätta täitmisele pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui J.D ei pane selle aja kestel

toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 4.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas (XXX);

4.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

4.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

4.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

4.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 järgi panna J.D-le katseajaks täiendav kohustus

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

6. KarS § 75 lg 2 p 8 järgi panna J.D-le katseajaks täiendav kohustus

osaleda sotsiaalabiprogrammis.

7. J.D suhtes kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada –

kohtuotsuse jõustumisel ja muuta otsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine.

8. Välja mõista J.D-lt riigi tuludesse sundraha 480,00 EUR. Sundraha

tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48 EUR.

9. Välja mõista J.D-lt riigi tuludesse menetluskulu 103,65 EUR, so 103,20

EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 10,36 eurot.

10. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber

– 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida

tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. 11. Asitõend:

- CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest, s.o. alates 06.05.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o. alates 06.05.2013. Vahistatud

3

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, s.o. alates 07.05.2013.a. 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Kohtu selgitus:

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud J.D-le selles, et tema 29.12.2012

ajavahemikul 23.00 – 30.12.2012 01.00, viibides korteris asukohaga: Tallinn, XXX, kahjustas oma

abikaasa kannatanu AM tervist sellega, et lõi teda korduvalt mõlema käe käelabaga vastu pead,

pärast seda rusikaga kuklasse ja jalaga puusa piirkonda, millega tekitas kannatanu AM füüsilist

valu. Vastavalt 30.12.2012 koostatud isiku läbivaatuse protokollile kannatanul on tuvastatud mõlemal silmal hematoomid, kaks marrastust paremal põlvel, sinikas vasakul jalal põlve peal, lõual on hematoom, hematoom paremal käel, hematoom vasakul käel ning vastavalt 30.12.12 SA PERH

erakorralise meditsiini osakonna tõendile nr. 2012002813 kannatanul on fikseeritud ninaluude murd, pea, näo, kaela ja ülajäsemete pindmised vigastused.

Oma tahtlike tegudega pani J.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, aga nimelt teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või muu väärkohtlemise.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu A. M ütlused (t.lk. 2-7) 2) 30.12.2012.a. isiku läbivaatuse protokoll (t.lk. 11-20) 3) SA PERH erakorralise meditsiini osakonna tõend (t.lk. 8-10,23-27) 4) 30.12.12 asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk.30-36) 5) Patrullpolitseinik M. Allaku ettekanne (t.lk. 51) 6) Kahtlustatava J.D ütlused (t.lk. 54-59)

Prokuröri seisukoht ja taotlus:

Prokuröri hinnangul on J.D-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, karistust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on perekondlikus sõltuvuses.

Prokurör taotles J.D süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ja karistamist vangistusega

1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. J.D tuleb ära kanda 1 aastane vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvata maha eelvangistuses viibitud aeg s.o.1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

Kannatanu seisukoht ja taotlus:

Kannatanu palus kohtuistungil mõista J.D-le kergem karistus s.o. rahaline karistus, kuna üksi on last raske kasvatada – kannatanu selgitas, et ta ei tööta.

Süüdistatava seisukoht:

J.D tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult ning jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Viimases sõnas lisas J.D, et kahetseb toimepandut.

Kaitsja seisukoht ja taotlus:

4

Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 121

järgi, tõendid on lubatavad. Varem on isikut karistatud samasuguse teo eest tingimusliku

vangistusega. Kuna süüdistatava abikaasa ei tööta ning perekonnal on raske, siis palub mõista J.D-le rahaline karistus.

Kohtu seisukoht:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning J.D lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tegelik tahe.

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud

tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kriminaaltoimikust nähtub, et nii kannatanu kui ka süüdistatav on eeluurimisel andnud üheseid

ütluseid. Kannatanu ütluste kohaselt (t.lk. 2-7) peksis 29.12.2012.a. alkoholijoobes J.D teda korduvalt pea, kukla ning puusapiirkonda. Löökide tagajärjel tundis füüsilist valu. Samuti kinnitab ka J.D oma ütlustes (t.lk. 54-59), et 29.12.2012.a koju jõudes, olles tarvitanud alkoholi, lõi mitmeid kordi AMrusikaga kukla, puusa ning peapiirkonda. Millega tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu.

Kohus hindab poolte ütluste usaldusväärsust eelkõige kogumis teiste tõenditega: lisaks kannatanule

ning süüdistatavale on J.D süü tõendatud ka 30.12.2012.a. isiku läbivaatuse protokolliga (t.lk.11-20), millest nähtub, et 30.12.2012.a. tuvastati AMmõlemal silmal hematoomid, kaks marrastust paremal põlvel, väike sinikas vasaku jala põlvel, lõual ning kätel hematoom.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, kuna need haakuvad teiste tõenditega, sealhulgas meditsiiniliste dokumentidega (vigastused on fikseeritud ja on seetõttu usaldusväärsed).

Seega on KarS § 121 objektiivne koosseis täidetud.

Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paenb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda. Voluntatiivse elemendi aspektist lähtudes võib isik oma teo tagajärgi soovida, kuid võib olla ka ükskõiksel seisukohal-tagajärje saabumisega leppides. J.D

lõi korduvalt rusikaga kannatanule pea, kukla ning puusapiirkonda, pidi möönama, et kannatanu AMvõib haiget saada või saada tervisekahjustusi.

Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud täielikult, et J.D

kasutas 29.12.2012-30.12.2013.a. Anna Mikhailova vastu füüsilist vägivalda; on ilmselge, et kannatanu tundis vägivalla tagajärjel valu. SA PERH erakorralise meditsiini osakonna tõendi kohaselt (t.lk. 8-10; 23-27) on tõendatud, et AMviibis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas 30.12.2012.a., kus tal diagnoositi ninaluude murd ning pea, näo,

kaela ja ülajäsemete vigastused. Samuti on tõendatud, et J.D pani teo toime otsese tahtlusega: lüües oma abikaasat korduvalt mõlema käe käelabaga vastu pead, pärast seda rusikaga kuklasse ja jalaga puusa piirkonda.

5

Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Löömine on

inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk

tõukamine. Seega tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et J.D pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu hinnangul pani J.D toime õigusvastase teo, tegude õigusvastasust välistavaid

asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. J.D on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus:

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse.

J.D on varasemalt KarS § 121 järgi karistatud. Ka eelmisel korral pani ta toime kehalise väärkohtlemise oma abikaasa suhtes. 03.11.2009.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõisteti J.D süüdi KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 1; KarS § 68 lg 1; KarS § 73 lg 1,3 alusel karistati teda vangistusega 1 kuu ja 9 päeva, katseajaks määrati 3 aastat. Sellisest käitumisest nähtub, et olenemata kohtuotsusest on J.D jätkanud vägivallatsemist.

J.D isiku kohta märgib kohus järgmist: J.D on eeluurimisel andnud

ütlusi, et lõi abikaasat, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, arvas, et ka abikaasa on alkoholi tarvitanud.

Kohus märgib, et kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all ei ole vabandatav asjaolu, täisealine isik

peab kohtu hinnangul suutma oma emotsioone adekvaatselt ohjeldada ning juhul, kui alkohol käivitab agressioonitulva, tuleb kohtu arvates alkoholist hoiduda või vähendada selle tarvitamist.

J.D süü suuruse osas märgib kohus, et see on kohtu arvates keskmisest suurem.

J.D on rünnanud oma abikaasat ja seda juba teist korda. Kohus märgib, et kriminaalasjas leidis tõendamist kannatanu korduv peaning kuklapiirkonda löömine.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus isiku kahetsust; kannatanu avaldas istungil, et ei soovi

abikaasa karistamist reaalse vangistusega, sest sõltub majanduslikult tema sissetulekust. Seega on nimetatud asjaolu J.D puhul karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 57 p 4 järgi.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks,

kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist

lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise

kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu tulebki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsuseid 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-

06). J.D on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 121 järgi, milline asjaolu on

kohtule iseloomustavaks asjaoluks. J.D-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada

eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra

kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.D edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, leiab kohus, et J.D tuleb karistada reaalse vangistusega. KarS §

6

56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohus välistab täielikult

rahalise karistuse mõistmise, kuna J.D on varasemalt juba karistatud KarS § 121

järgi. Mõned kuud peale katseaja lõppu pani J.D toime uuesti kehalise väärkohtlemise oma abikaasa suhtes. Seega ei ole ta teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab kuriteo toimepanemist. Eelnev karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma.

J.D näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et iga järgnev karistus peab olema eelnevast raskem, seega tuleb J.D-le mõista

reaalne vangistus. Samas leiab kohus, et isikule mõistetav vangistus on otstarbekas jätta osaliselt täitmisele pööramata: kohus ei pea hetkel veel vajalikuks isiku pikaajalist ühiskonnast isoleerimist, kuivõrd kohtu hinnangul on enam tõenäoline, et karistuse eesmärgid on kõige paremini täidetavad

osalise šokivangistusega ning isiku hilisema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele, sh võivad

J.D hoiakuid positiivselt mõjutada võimalikud sotsiaalprogrammid. Katseaja osas leiab kohus, et see peab olema maksimaalne seaduses sätestatud aeg: J.D pani

kuriteo toime oma perekonnaliikme suhtes, tegemist on teise järjestikuse teoga sama kannatanu suhtes ning seega on isiku üle kontrollija järelevalve vajadus kohtu arvates keskmisest kõrgem.

J.D tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta ja 6

kuud. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3

võrra ning J.D tuleb ära kanda 1 aasta pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg s.o. 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et J.D-le mõistetud vangistusest

tuleb koheselt ära kanda 2 (kahe) kuu pikkune vangistus, mis tuleb täitmisele pöörata otsuse

jõustumisel. Vangistus pikkusega 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa ) päeva jätta täitmisele pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui J.D ei pane selle

aja kestel toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Asitõend:

Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat:

CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaaltoimikusse. CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

Menetluskulud:

KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral

1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotlused 103,20 eurot riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Samuti kuuluvad väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel.

Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning

nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate

7

menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda,

aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses.

Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on

põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale

lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus mõistab J.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot.

Kohus mõistab J.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 103,65 EUR, so 103,20

EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 10,36 eurot.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank

AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus

„menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/