4-13-1273/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 06.mai 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 13 – 1273 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Kesküla Väärteoasi M.E süüdistuses LS § 224 lg 2, § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik M.E; isikukood XXX; kodakondsus EV; elukoht: XXX.; töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2013.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo – esindaja Triinu Riigor

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.E LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi ning kohaldades

KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Kohustada M.E asuma mõistetud karistus kandma hiljemalt

28.06.2013.a.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe

tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

5. M.E poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.E

suhtes sundtoomist arestimajja.

6. KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224

lg 3 p 1 alusel võtta M.E-lt lisakaristusena juhtimisõigus ära 3 (kolmeks) kuuks.

7. LS § 127 alusel on M.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

8. Asitõend - CD plaat videosalvestusega (asub kohtutoimikus), jätta väärteoasja

juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna LJ patrullpolitseiniku Raul Annuka poolt on 14.02.2013.a.

koostatud väärteoprotokoll AB 1344579 selle kohta, et M.E juhtis 14.02.2013.a. kella 10.59 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana tee 7B juures, liikudes Tartu mnt poole, mootorsõidukit BMW 545, registreerimismärgiga XXX, asulasisesel teel kiirusega 80+/-3 km/h. Lubatud 50 km/h, millega ületas maksimaalset lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h; samuti juhtis M.E mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,48 +/-0,05 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.E LS § 15 lg 1 p 2 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

M.E kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik M.E oli kohtuistungi

toimumise ajast ja kohast teadlik. Menetlusalune isiku helistas 03.05.2013.a. kohtuistungi sekretärile ja teatas, et tal on selg haige. 05.05.2013.a. edastas ta kohtule e-posti teel taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seljavalu tõttu, mille kohta edastab ta ka vastavad tõendid.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus istungi edasilükkamise taotlust mitte rahuldada, kuna ühtegi dokumenti M.E oma tervisliku seisundi kohta esitanud ei ole. 02.04.2013.a.

toimunud istung juba lükati M.E taotlusel edasi ning menetlusalune isik oma

käitumisega on jätnud mulje, et tema suhtumine õiguskorda ja õigusemõistmisse on lugupidamatu ja üleolev. Menetleja leiab, et taotlus kohtuistungi edasilükkamise kohta tuleb jätta

rahuldamata, kuna M.E püüab põhjendamatult venitada kohtuprotsessiga ning vältida vastutust toime pandud väärtegude eest. Kohus ei pea põhjendatuks menetlusaluse isiku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta.

Ilmumist takistava asjaoluna on M.E väitnud haigestumist. Teade on saadetud

elektronposti teel ning allkirjata. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et ei ole

nõuetekohaselt tõendatud, et M.E oleks haigestunud ja tema terviseseisundist

põhjendatud takistus ei võimalda tal ilmuda kohtuistungile. Kohtule ei ole esitatud

Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske

haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korrale vastavat tõendit, millest

nähtuks, et M.E terviseseisundist põhjendatud takistus ei võimalda tal ilmuda kohtuistungile Harju Maakohtusse 06.05.2013.a. kell 09.00. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ei ole tõendatud, et M.Eervislik seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, siis ei ole põhjendatud M.E taotlus asja arutamise edasilükkamiseks.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et 02.04.2013.a. kell 09.00 toimunud istung lükkus

M.E taotlusel edasi, kuna menetlusalune isiku väitel sai ta kohtuistungist alles

01.04.2013.a. teada. Kohus rahuldas kõnealuse taotluse ja lükkas kohtuistungi edasi 06.05.2013.a. kella 09.00.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et M.E süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja

hinnangul menetlusalune isik M.E eelnevatest karistustest mingisugust järeldust

3 teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada M.E väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma ning lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et M.E süü LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 14.02.2013.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , millest nähtuvalt on M.E Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega väärteoprotokolli omakäeliselt märkinud, et jõi eile, magas vähe, kiirustas pulma.

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, Kesklinna LJ patrullpolitseinik Raul Annuka teostas riikliku järelevalve korras 14.02.2013.a. kell 10.59 M.E poolt juhitud mootorsõiduki BMW 545, registreerimismärgiga XXX, liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Ultra Lyte LTI 20-20 nr UX020596

(taatlemistunnistus TTRSS-12/00181). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 80 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 27 km/h. Mõõtmine jäädvustati

videoseadmega. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning isik on kõnealuse dokumendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga.

- millest nähtuvalt kontrolliti 14.02.2013.a. kell Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga,

11.04 M.E väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Lion AlcoQuant nr 6020, nr A 103456 ning kontrolli tulemus oli positiivne. M.E nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga.

- millest nähtuvalt mõõdeti Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, 14.02.2013.a. kell 11.45-11.48 M.E poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust

tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST, seeria ARAF-0036, (taatlustunnistus TTRC – 12-00119) mille lõplik lugem oli 0,48 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05

mg/l, seega lõpptulemus 0,43 mg/l. M.E nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga.

- , millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega Kesklinna LJ patrullpolitseinik Raul Annuka otsustas 14.02.2013.a. kõrvaldada M.E mootorsõiduki BMW 545, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2

alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. M.E on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 21.02.2013.a. on M.E olemas kehtiv juhiluba.

- , millisest nähtub, et Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega.

Kohtu seisukoht:

4

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – M.E-le inkrimineeritud väärteod

LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle

kohta, et 14.02.2013.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja

selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. M.E jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima.

Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud M.E käitumises õigusvastasust,

süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on lubatud

sõidukiiruse ületamine ja sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus

karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et M.E ei ole varasematest karistustest järeldusi

teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades

menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et M.E on karistatud

rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada

menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt

eesmärgitu. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et isikule, kes väärteoprotokolli kohaselt ei tööta, mis tähendab ka legaalse sissetulekuallika puudumist, on rahatrahvi määramine

välistatud ning trahvi määramine ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust

mõjutada isikut edaspidi hoiduma väärtegude, s.h samalaadsete väärtegude toimepanemisest.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Kirill

Karpovskit varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas

korduvalt ka kiiruse ületamise eest. Seega ei ole M.E hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis

sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole

varem karistatud arestiga, siis leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Viimasel ajal

väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses on märgatavalt suurenenud joobes juhtide arv, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud

lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele

käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende

kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi

5 saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas

välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas asjas

puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks M.E liikumispuudele, mis

KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse

puudumine koondab M.E tähelepanu toimepandud väärteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele.

Kohtu hinnangul on M.E puhul tegemist ohtliku liiklejaga, kes jätkab uute

liiklusrikkumiste toimepanemist. Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et käesolevas asjas arutatav rikkumine on toime pandud päise päeva ajal teel, kus on väga suur liiklustihedus. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks

raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Ka ei saa kohus jääta

märkimata, et menetlusalust isikut on kriminaalkorras KarS § 424 järgi karistatud, mis on kohtule iseloomustavaks materjaliks.

Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna

ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine

liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset

eesmärki. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol minimaalses määras, s.o 3 kuuks.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et 1. juulil 2011 jõustunud Liiklusseaduse § 127

kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise

või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 28.06.2013.a.

Kohus juhindub KarS § 48, § 50 lg 1 p 2, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108- 111, 113

Aulike Salo Kohtunik

6