4-13-2257/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprillil 2013

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-2257 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Väärteoasi R.E süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritav

a väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova R.E, xxx ik xxx, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 18.04.2013 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS:

R.E

süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi s.o lubatud suurima s em kui 44 kilomeetrit tunnis, õidukiiruse ületamise eest mitte väh toimepanemises xxx juures

ning mõista temale karistuseks kolm päeva aresti. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Aresti kandmise algus alates R.E kinnipidamisest s.o 17.04.2013 kell 19.22.

Vastavalt lisakaristus Liiklusseaduse § mõista 227 lg 5 p 2 alusel R.E-le mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba jooksul pärast mootorsõiduki 5 tööpäeva juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool

soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED:

R.E kohta koo es, et ta xxx xxx juhtis stati väärteoprotokoll nr.AB 1290286 sell mootorsõidukit ärgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiiruseg xxx xxx xxx juures liiklusm

a

77 - 3 km/h +/ , millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/tunnis. Juht nõustus

väärteoprotokolliga ja on kiiruse ületamisega nõus. (tlk ). Väärteoprotokolli koostas 3,5 liikluspolitseinik I.Hixxx.

Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks

menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava

süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-101- 03, p 6.1).

Kohus isiku uurib Väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse rikkumist kajastavat tõendit tlk.

6 s.o 17.04.2013 kell 19.22 millega on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli

tõendatud, et R.E xxx xx xxx juhitava mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmine

L asulasisesel ubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/tunnis ja seadme lugem 77 km/tunnis. Juht ületas kiirust mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 44 km/tunnis.

ostas ja allkirjastas liikluspolitseinik Indrek Hxxx ja tunnistajana viibis Kõnealuse protokolli ko juures xxx

Mõõtmise tehioludest nähtub rsõiduki , et patrullauto seisis vasakul teepeenral ja mooto xxx kiiruse R.E poolt mõõtmine toimus paigal seistes. juhitav sõiduk liikus üksinda. Nähtavus valgel ajal oli hea, ilm oli sademeteta. Eelnimetatud protokollist nähtub, et kiirusemõõtja tööd segavaid faktoreid ei esinenud. Juhile näidati seadme näitu ja juht allkirjastas kiirusemõõteseadme protokollis sellega tutvumise. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud.

Kohus uurib väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse rikkumist kajastavat tõendit isiku tlk.7 s.o . Isiku kinnipidamise protokolli R.E kohta Kohtuväline menetleja I.Hindreus on pidanud vajalikuks koostada R.E kohta isiku kinnipidamise protokoll VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel s.o rikkumiste korduvat iseloomu silmas pidades. Kohtule esitatud tlk. , et R.E on 12.06.2012 karistusregistri väljavõttest 10 nähtub

toime pannud LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest nääratud rahatrahv on tasutud kuid karistus on kustumata. Kohtuistungil , et menetlusalune isik R.E selgitas ta nõustus rikkumisega ja vältis lapsele otsasõitu ning sõitis seetõttu

lubatust suurema kiirusega.

Menetlusalune isik R.E kohtuistungil

tunnistas oma süüd ja selgitas, et on

rikkumisega nõus. Rikkumise asjaolude kohta andis iseenda käitumise kohta vaheldumisi vastuolulisi ütlusi selles, et sõitis koerast mööda ja vältis lapsele otsasõitu kui laps oli sõiduteel. Samas selgitas, et laps ei olnud s

õiduteel ja võis sinna joosta.

Menetlusalune isik selgitas, et kohapeal pakuti kiirmenetluse kohaldamist ja karistuseks trahvi 400 eurot, millega ta

ei nõustunud. Menetlusalune isik R.E soovib karistuseks väikest trahvi, mille maksab ära osade kaupa.

3

Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist LS § 227 lg 3 R.E

alusel arestiga 5 päeva ja mõista temale lisakaristus LS § 227 lg 5 p 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6).

Kohus eid nende kogumis leidis, , hinnanud kogutud tõend et R.E-le inkrimineeritud väärtegu s.o ärgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas juhtis mootorsõidukit liiklusm

kiirusega 77+/- xxx xx-xxx 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/ juures s.o LS § 50 lg 5 p 3 sätete rikkumine on õigesti kvalifitseeritud s.o Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.

Kohus leidis, poolt toimepandud et väärteoasjas puudub sisuline vaidlus R.E

väärteo kvalifikatsioonis ja rikkumises. Menetlusalun tema poolt sõidukiiruse e isik kinnitas

ületamist väärteome ja selgitas omapoolsete põhjendustega netluses tuvastatud ulatuses rikkumise asjaolusid, mida siinkohal kohus ei korda. Kohus leidis, R.E et väärteoprotokollis täheldatud väärteo toimepanemise aeg ja koht poolt on

tõendatud väärteos kogutud tõenditega s.o kiirusemõõteseadme protokolliga ja R.E selgitustega, et rikkumise t

oimepanemise ajal liikus sõiduk üksi.

kohus menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumise Karistuse mõistmisel hindab asjaolusid: LS §2 p 30 selgitab, et liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat lii

klusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. R.E aga eiras liikluskorralduses antud juhiseid

, mis tõi kaasa riikliku sunni rakendamise vajaduse tema suhtes väärteomenetluses rangema sanktsiooni kohaldamiseks, et R.E edaspidi järgiks liikluskorralduse märkidega nii temale kui ka teistele liiklejatele antud korralduste täitmise nõuet. kohustuslikkuse

R.E Nagu kohus eelpool märkis, andis oma rikkumise kohta vastuolulisi ütlusi ja püüdis põhjendada oma süülist käitumist ohtliku olukorra lahendamisena. Juht oli teadlik, et

lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/tunnis ning faktiliselt oli tema juhitava sõiduki kiirus lubatust mitte vähem kui 44 km/tunnis ( suurem seadme lugem 77 km/tunnis ). R.E vastuolulised selgitused aga lubatud sõidukiiruse ületamise põhjendamiseks viitavad sellele, et ohuolukorras juht käitus ilmselgelt tema poolt kirjeldatud ja väidetavas õigusvastaselt, sest t nägi last sõiduteel või sõidutee suunas liikumas, mida ta ise juhul kui juh kohtule üheselt ei olnud suuteline selgitama jõudis kohus järeldusele, et sõidukijuhi - sellise süülise käitumise õigustamiseks puudub seaduslik alus. R.E poolt kirjeldatud v

õimaliku ohuolukorra tekkimisel on LS § 50 lg 4 p 1 sätete näol ette nähtud sõidukijuhi käitumine laste võimaliku sattumise korral teele või tee lähedusse

. R.E ei järginud eeltäheldatud LS nõuet sätestat ja vastupidiselt ule, et - lastest möödumisel peab juht liikuma piisavalt väikese kiirusega või jääma seisma - suurendas R.E

tema enda poolt nimetatud põhjendusel sõidukiirust, et lapsest ja koerast mööduda. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis l süüd välistavad eidis kohus, et R.E asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Kiiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik, sest isik ei võtnud tarvitusele meetmeid oma rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks takistused puudusid (liikus üksi, segavad faktorid nagu ilmastik ja teeolud- puudusid ja liikus kiirusepiirangu 30 km tunnis mõjupiirkonnas oluliselt suurema kiiru s.o mitte vähem kui 44 sega km/tunnis.

4

R.E vastutust kergendavad raskendavad asjaolud puuduvad. ja

Karistuse mõistmisel arvestab kohus LS § 227 lg 3 sanktsioonis ettenähtut: -

60 kilomeetrit tunnis (3) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Riigikohtu kohtuotsuse nr. 3-1-1-45- onna jaoks st 11 tuleneb, et väärtegude näol on tegu ühisk

vähemolulisi õigushüvesid rikkuvate süütegudega Seega peab kohus võimalikuks vähendada . kohtuvälise menetleja poolt taotletud süüdlasele mõistetava 5 päeva esmakordselt se aresti kestvust 3 päevani, mis on küllaldane meede, hoidumaks uute rikkumiste toimepanemise ja st tema suhtes edaspidi karistusena aresti kohaldamist

võimalusest suuremas määras.

kumine ei Kuna menetlusalusele isikule on inkrimineeritud üksnes LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud rik ole kohtul alust protokollis esitatud menetlusaluse isiku väärteo süüdistuse mahtu suurendada

enda süüstavate ütluste alusel(lapse teele sattumise oht ) ega

raskendada menetlusaluse isiku seisukorda väärteoprotokollis kirjeldatud ulatusest suuremaks. Kohus piirdub väärteoprotokollis esitatud süüdistusele vastava üleastumise raskusele mõistetava karistuse kohaldamisega. Kohus leidis, et alusel karistuseks arest sanktsiooni süüdlasele tuleb mõista LS § 227 lg 3 minimaalmäärale lähedases määras s.o 3 päeva.

Menetlusalune isik avaldas, et

käesoleval ajal ta ei tööta, seega süüdlase poolt rahatrahvi tasumine on raskendatud ja nimetatud karistusliik- rahatrahv- ei hoia ära piisava efektiivsusega edaspidiseid rikkumisi, sest varasem samalaadse rikkumise eest määratud rahatrahv juunis 2012 ei ole ära hoidnud uute rikkumiste toimepanemist. Menetlusalusele isikule võimaldati käesolevas väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamist, kuna väärteo asjaolud on selged ja isik tunnistas

oma süüd. R.E-le kiirmenetluse kohaldamisel pakuti karistamist rahatrahviga kuid menetlusalune isik sellega ei nõustunud.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase

väärteoga, mis oli toime pandud linnas, ki , kus lähedal on irusepiiranguga alas 30 km/ tunnis

mitu ülekäigurada, kool ja kus liiklevad jalakäijad ja seetõttu on küllaldaselt põhjendatud

kõnealuse rikkumise eest süüdlasele mõista ristus LS § 227 lg 5 p 2 kohalda lisaka misega s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

allkirjastatud digitaalselt

Loretta Pikma Kohtunik