4-13-2677/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-13-2677

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.mai 2013. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2677 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi N.B 224 lg 2

väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § järgi Menetlusosalised, esindajad Kohtuistungil osalesid Menetlusalune isik N.B (IK XXX,)

Kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaokonna (Transvaali 58 Kuressaare) esindaja politseileitnant Meelis Juhandi RESOLUTSIOON

1. N.B liiklusseaduse 224 lg 2 Süüdi tunnistada § 201 lg 2 järgi ja § ning mõista karistuse arest 10 ( )

ks KarS § 63 lg 1 alusel kümme päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda N.B kinnipidamise aeg so 3.maist 2013.a. kell 04.25. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest kohtumaj Pärnu Maakohtu Kuressaare ale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna poolt on 3.mail 2013.a koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2740 13 000767 selle kohta,

et N.B 3.05.2013.a kell 04.05 ajal Kuressaares Tallinna tn 14 juures juhtis

mootorsõidukit BMW 520 reg nr amata vastava kategooria mootorsõiduki XXXXX om

juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0, 6 0,09 mg/l üle lubatud piirmäära. 1 mg/l st

4-13-2677

2 N.B 1 ja rikkus LS § 90 lg 1 p § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil tunnistas N.B end väärtegudes süüdi.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et N.B tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algus arvestada alates tema kinnipidamisest.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles hinnanud leiab, et väärteoasjas kogutud tõendeid ning analüüsinud neid kogumis isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § g 2 järgi on 224 l

tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, indikaatorvahendi

kasutamise protokolliga ning joobeseisundi kontrollimise protokolliga, mis tõendab isiku

joobeseisundit, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. N.B-le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

samuti seda, et ta on varem kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et mootorsõidukis, mida N.B joobeseisundis juhtis, viibisid ka 3 alaealist

isikut. N.B Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toime ei ole võimalik panemisest, leiab kohus, et N.B

karistada rahatrahviga, ega ÜKT-ga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale

inkrimineeritud väärteo raskust ja süü suurust. Karistuse mõistmisel N.B-le peab

arvestama ka kohaldatav - a karistuse nii üld kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, riigikohtu otsuses nr 3-1-

1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust

omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis ebaõigus), -

kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kõike eeltoodut arvestades tuleb karistada arestiga, kuid arvestades, et ta ei N.B ole varem aresti kandnud võib temale määratav arest olla alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2, 234 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku § 95 ; § 107 111 sätetest. -105 -

Reena Undrest Kohtunik