1-12-591/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. mail 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-12-591

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

Süüdimõistetu

V.U vangistusest

tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

V.U (IK: XXX, viibimiskoht: Tartu

Vangla)

Kaitsja

Advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu V.U temale Tartu Maakohtu 08. veebrusri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista V.U-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kuuskümmend neli (64) eurot 80 senti. Määrata, et V.U on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 08. veebruari 2012. a otsusega tunnistati V.U süüdi KarS § 120, §

121 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.U-le Tartu Maakohtu 16. mai 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka V.U eelvangiostus ja karistuse kandmise alguseks loeti 05. oktoober 2011. a. Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2012. a. Tartu Maakohtu 17. septembri 2012. a määrusega jäeti V.U temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 12. oktoobril 2012. a. V.U karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 01. novembril 2013. a. V.U on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 28. jaanuari 1999. a otsusega KrK § 195 lg 2 alusel 4-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

2. Põlva Maakohtu 29. aprilli 2003. a otsusega KarS § 424 alusel 2-kuulise vangistusega;

3. Jõgeva Maakohtu 21. aprilli 2005. a otsusega KarS § 424 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati koheselt täitmisele 5 kuud vangistust ja

1 aasta 1 kuu vangistuse osas jäeti karistus tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata, lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 aastaks;

4. Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2006. a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 6-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust;

5. Tartu Maakohtu 23. mai 2006. a otsusega Kars § 329 ja § 424 alusel 5-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 22 päeva vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati;

6. Tartu Maakohtu 06. oktoobri 2008. a otsusega KarS § 329 alusel 7-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 420 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat, kuid Tartu Maakohtu 27. septembri 2010. a määrusega pöörati karistuse tegemata osa 4 kuud 9 päeva vangistust siiski täitmisele;

7. Tartu Maakohtu 16. mai 2011. a otsusega KarS § 121 ja § 424 alusel 9-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.U uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt kuuluvad süüdimõistetu sotsiaalsesse võrgustikku isa, vend ja vanaema, samuti on tal 2 alaealist last, kelle emadega on aga kooselud lõppenud. Lähedased iseloomustavad süüdimõistetut kergesti ärrituva ja impulsiivse inimesena. Vabanemisel soovib süüdimõistetu asuda elama vanaemale kuuluvasse majja, kus elavad praegu tema isa ja kriminaalkorras joobes juhtimise eest karistatud vend. Varasematel kriminaalhooldustel on ta käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ja pannud toime ka uusi kuritegusid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

V.U kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud, ta on saanud aru alkoholi kahjulikust mõjust ning soovib edaspidi seadusekuulekalt elada ja oma lastega suhelda. Süüdimõistetu usub, et ta saab kriminaalhoolduse nõuetega hakkama ning lisaks soovib vabaduses minna alkohoolikute tugigruppi. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuna süüdimõistetu on vangistuses oma alkoholisõltuvusest mõjutatud probleemkäitumisega tegelenud, mõistab alkoholi kahjulikku rolli ning on motiveeritud vabaduses sellega tegelema ja otsima abi tugigrupist. Vangistuse kandmine ei võimalda tal tegelikult oma sõltuvusprobleeme ravida viisil, mis oleks võimalik vabaduses. Kuigi vangistuses on süüdimõistetu pannud toime distsipliinirikkumisi, siis ei ole kaitsja hinnangul tegemist oluliste rikkumistega ning ka need on mõjutatud sõltuvusprobleemist ja sellega kaasnevast lisapingest. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus seisukohas V.U katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta arvestades eelkõige tema korduvat karistatust, distsipliinirikkumisi vanglas ja varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumist.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.U kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

V.U puhul on positiivne vabaduses kindla eluja töökoha ning lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning õpib puidupingitöölise eriala. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ning ka reaalset vangistust kannab ta juba mitmendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt korduvalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud.

Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud peamiselt toime liiklusalaseid kuritegusid, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, aga ka karistuse täitmisest kõrvalehoidumisi ning vägivallakuritegusid. Tema oluliseks õigusvastase käitumise riskiteguriks tuleb pidada alkoholi tarvitamist ning impulsiivsusele ja agressiivsusele kalduvat käitumist. Vangistuses on ta läbinud küll sõltuvuskäitumist ja agressiivsust käsitlevad sotsiaalabiprogrammid ning enda on sõnul oma varasemast väärkäitumisest aru saanud, soovib alkoholi tarvitamisest loobuda ja elada edaspidiselt seadusekuulekalt, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud.

Süüdimõistetu on ka vangistuses jätkanud impulsiivset ja tagajärgedele mõtlematut käitumisstiili, millele viitavad vangladistsipliini rikkumised ja asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on tulnud eelmise aasta lõpus kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid ähvarduse eest tappa kaaskinnipeetav, kui teda samasse kambrisse pannakse. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal ei ole kohus ka tuvastanud, et süüdimõistetu oma distsipliinirikkumisi kahetseks. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult on oma suhtumist vajalikul määral muutnud, suudab ennast piisavalt kontrollida ja käituda edaspidiselt ühiskonnas aktsepteeritaval viisil.

Samuti on kohtul eeltoodu põhjal ja arvestades ka süüdimõistetu varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumist alust kahelda, kas ta suudab nõuetekohaselt täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita.

Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.U puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, samuti ebakohast käitumist vangistuses.

Kohtunik