4-13-2678/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2678 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi K.K väärteoasi Liiklusseaduse § 234 lg 1; § 227 lg 3 järgi Menetlusalune isik K.K isikukood XXX, elukoht XXX, töötab. Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Enely Estaal

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.K Liiklusseaduse § 227 lg 3

järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 7 (seitse) päeva. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel

kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

Süüdi tunnistada K.K Liiklusseaduse § 234 lg 1

järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 7 (seitse) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse, s.o. aresti

kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti suuruseks määrata 2 päeva.

Kohustada K.K ´i ilmuma karistuse, s.o. aresti

kandmiseks Lääne Prefektuuri Rapla Arestikambrisse

aadressil Savi 2, Rapla, Rapla maakond. Arest kanda ära hiljemalt 15.07.2013.a.

K.K mitteilmumisel karistuse kandmisele,

kohaldada K.K suhtes sundtoomist karistuse

kandmisele arestikambrisse.

KarS § 68 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka tema

väärteomenetluses kinnipidamisel viibitud aeg, s.o.

03.05.2013.a. kell 08.25 kuni 03.05.2013.a. kell 13.30. Vabastada K.K kohtusaalist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva Väärteoasi nr.4-13-2678

2

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on

03.05.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1331146 selle kohta, et K.K 03.05.2013.a. kella 08.22 Harju maakond, Saku vald, Tallinn-Rapla-Türi 23 km liikus Tallinna

suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h võrra, sõites

kiirusega 145+-5km/h lubatud suurim kiirus 90 km/h. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva

sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. K.K rikkus LS § 38 lg 1; § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 234 lg 1; § 227 lg 3 järgi ettenähtud väärteod.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 03.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19

järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik K.K kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga.

Saab aru oma teo ohtlikkusest, kuid vahest on sõnapidamine tähtsam. On suutnud vältida olukorda, et midagi juhtuks. Rahatrahvid ei ole makstud, kuna ei olnud tööd. Praegu on töökoht olemas, kuid kui karistuseks on arest, siis kaotab töö. Juhtimisõigus palub võtta ära lühemaks ajaks.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et K.K tuleks karistada LS § 227 lg 3 järgi arestiga 7 päeva ja

LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 4 kuuks. LS § 234 lg 1

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü

temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 234 lg 1; § 227 lg 3 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga (t lk.2); kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millega tuvastatud kiiruse ületamine ( t lk.3, 3 pöördel); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes ( t lk.5, 5 pöördel); teatisega, millest nähtub isiku varasem karistatus ( t lk.8-11) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. K.K ´le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust.

K.K kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel K.K ´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.

3

KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr

3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra

sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust

omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks

kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 227 lg 3 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi

poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Käesoleval juhul on tuvastatud, et K.K ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h võrra, mis ilmselgelt on ohtlik. K.K näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse

või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. K.K on

varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude

toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast

karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt K.K ´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Lähtudes eeltoodust mõista LS § 234 lg 1 järgi arest 7 päeva ja LS § 227 lg 3 järgi 7 päeva. Samas leiab kohus, et K.K suhtes esinevad KarS § 66 lg 1 toodud alused karistuse kandmiseks ositi, kuna isik töötab. Lisaks peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist, kuna isikut on varem karistatud korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest

väärteokorras samalaadsete tegude eest, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete

väärtegude toimepanemist. K.K puhul erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks K.K ´lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 234 lg 1; § 227 lg 3; lg 5 p 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik