1-13-4015/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-13-4015

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4015 (10230103644) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.S-i süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; H.A süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav R.S

ik XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötu, elukoht: XXX

Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 07.10.2011, tõkend KrMS § 128 lg 3 kohaselt aegunud.

Kriminaalkorras enne käesolevat kuritegu karistamata, peale

tegu karistatud 09.11.2011 Harju Maakohtu poolt kokkuleppemenetluses KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuud, katseajaga 3 aastat. Katseaja aluseks loeti 09.11.2011. Korduvalt karistatud väärteokorras.

Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Viktor Särgava Süüdistatav

H.A

ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: H OÜ, autojuht, elukoht: XXX

Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 25.04.2012, tõkend KrMS § 128 lg 3 kohaselt aegunud Kriminaalkorras enne käesolevat kuritegu karistamata, peale

tegu karistatud 16.08.2012 Harju Maakohtu poolt kokkuleppemenetluses KarS § 345 lg 1, KarS § 209 lg 2 p-de

1, 2 ja 3, § 424, § 202 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi

tingimisi vangistusega 2 aastat, 3-aastase katseajaga. Katseaja alguseks loeti 16.08.2012.

2

Kaitsja RESOLUTSIOON Korduvalt karistatud väärteokorras. Kohteelsel menetlusel advokaat Aivar Ennok 1.

R.S süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.11.2011 otsusega mõistetud vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, suurendades KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust 4 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud.

3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta R.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud R.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.S temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742).

4. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada R.S-i järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata R.S-ile lisakohustus hüvitada kohtuotsuse

jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul riigile menetluskulud summas 0,45 (nelikümmend viis)

senti, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul AS DNB Nord Liisingu tsiviilhagist vähemalt 660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul ALD AS tsiviilhagist vähemalt 340 (kolmsada nelikümmend) eurot.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.S-ile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.2013.

7. H.A süüdi tunnistada KarS § 344 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

8. H.A süüdi tunnistada KarS § 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

9. H.A süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

10. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

11. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega mõistetud

vangistusega 2 aastat, suurendades KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust 5 kuu võrra

ja mõista lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud.

12. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta H.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud H.A suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.A temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p- des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742).

3

13.

KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada H.A järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

14. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata H.A-le lisakohustus hüvitada kohtuotsuse

jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul riigile menetluskuludest vähemalt 100 (ükssada) eurot, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul AS DNB Nord Liisingu tsiviilhagist vähemalt

660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja ALD AS tsiviilhagist vähemalt 340 (kolmsada nelikümmend) eurot.

15. KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.A-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.2013. 16. R.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.S , 1-13-4015, koopiate tegemise kulu“. 17. H.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.A, 1-13-4015, koopiate tegemise kulu“.

18. H.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel

riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr 12E-DK0063 tegemisel tekkinud kulust 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot osa kulu, so 100

(ükssada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest esimese 6 (kuue) kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.A , 1-13-4015, käekirjaekspertiisi tasu“. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, so 182 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel H.A-lt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. 19. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 20. ALD ASi esitatud tsiviilhagi 17661,53 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043

ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.S-ilt ja H.A-lt solidaarselt ALD

AS kasuks 17661 (seitseteist tuhat kuussada kuuskümmend üks) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pank, märkides selgitusena vastavalt: „R.S, 1-13-4015, tsiviilhagi“, „H.A , 1-13-4015, tsiviilhagi“. 21. ASi DNB Liising (kehtiva ärinimega AS DNB Pank) esitatud tsiviilhagi 54 887,79 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.S-ilt ja H.A-lt VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt AS DNB Liising kasuks 24 545 (kakskümmend neli tuhat viissada nelikümmend viis) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti

ning H.A-lt eraldi ASi DNB Liising kasuks 30 341 (kolmkümmend tuhat kolmsada

nelikümmend üks) eurot ja 89 (kaheksakümmend üheksa) senti, mis tuleb kanda kannatanu, so AS DNB Pank a/a 10220080288010 SEB Pank, märkides selgitusena vastavalt: „Hannes

4

R.S, 1-13-4015, tsiviilhagi“, „H.A, 1-13-4015, tsiviilhagi“.

22. Asitõend: sõiduki VW Multivan, reg nr-ga XXX , registreerimistunnistus XXX ,

numbrimärgid XXX (2 tükki), volikiri mootorsõiduki kasutamiseks 20.02.2009, Seesam

kindlustuspoliis XXX (I kd lk 103), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas,

kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel eeskirjadejärgsele hävitamisele, edastades sõiduki

registreerimistunnistuse ja sõiduki registreerimismärgid hävitamiseks Maanteeameti Põhja regiooni Liiklusregistri Tallinna büroole.

23. Asitõend: suletud pitseeritud ümbrikus nr 1 olevad dokumendid, so Ford Focus inglise

keelsete müügilepingute koopiad 09.03.2008 ühel lehel ja 09.06.2008 ühel lehel, VW Multivan saksa keelne müügilepingu koopia 18.09.2007 ühel lehel, 18.10.2007 müügilepingu koopia ühel lehel, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

24. Asitõend: suletud pitseeritud ümbrikus nr 2 olevad dokumendid, so 25.04.2012

ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koopia 2 lehel H.A-lt käekirja proovide võtmise kohta, tema käe-ja allkirja eksperimentaalproovid 5 lehel, tema allkirja näidis politsei andmebaasist 1 lehel; 26.03.2012 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koopia 2 lehel Kaido

Kompuselt käekirja proovide võtmise kohta, tema käe-ja allkirja eksperimentaalproovid 8

lehel, tema allkirja näidis politsei andmebaasist 1 lehel; Raivo Tammepõld allkiri politsei

andmebaasist 1 lehel, OÜ K asutamisleping ning avaldus äriregistrisse kandmiseks

26.02.2004 4 lehel, OÜ K põhikiri 3 lehel, osaühingu osa müügileping 30.01.2003 4 lehel,

avaldus Tallinna Linnakohtu registriosakonnale 30.01.2003 ühel lehel koos OÜ TP

põhikirjaga 2 lehel, avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale 26.10.2006 ühel lehel koos

DCOÜ osanike koosoleku protokolliga 12.10.2006 ühel lehel, avaldus Harju Maakohtu

registriosakonnale 18.12.2006 ühel lehel koos DCOÜ osanike koosoleku protokolliga

11.12.2006 ühel lehel ja sidevahendite loeteluga 1 lehel, osa ostu-müügi leping 08.01.1999

ühel lehel, avaldus Tallinna Linnakohtu registriosakonnale 17.11.1999 koos J FC T

asutamislepinguga 05.11.1999 ühel lehel, põhikirjaga 05.11.1999 kolmel lehel,

allkirjanäidistega 17.11.1999 ühel lehel, avaldus Tallinna Linnakohtu registriosakonnale

15.03.2000 ühel lehel koos MTÜ FC T üldkoosoleku protokolliga nr 1 14.03.2000 ühel

lehel, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

25. Asitõend: suletud pitseeritud ümbrikus nr 3 olevad dokumendid, so FR käekirja proovid 3

lehel, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.S-i süüdistatakse selles, et tema olles varem, so juba 2007 kelmuse toimepannud

isikuks, taas eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, taas kokkuleppel H.A-ga ja

eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, panid toime kelmuse, nimelt 25.01.2008 Tallinnas,

Tartu mnt 10 R.S OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena sõlmis viimase nimel AS

DNB Nord Liisinguga liisingulepingu nr XXX sõiduauto BMW X5, reg nr-ga XXX,

maksumusega 500320 krooni (31982 eurot), ning H.A hakkas sama laenu käendajaks,

5

kuid juba lepingu sõlmimisel neil ei olnud kavatsust liisingumakseid lõpuni tasuda, vaid tasusid

makseid sümboolselt 19. maini 2008, edasi ei tasunud, kuid ei andnud sõidukit liisingfirmale välja, vaid andsid selle edasi omavoliliselt kolmandatele isikutele (sõiduk on müüdud Ukrainasse ja ei kuulu tagastamisele). 21.08.2008 ütles AS DNB Nord Liising lepingu ühepoolselt üles (I kd

lk 24) ja tasumata jäi 23351,29 eurot. Nimetatud sõiduki sai 25.01.2008 liisingulepingu

üleandmise vastuvõtmise akti kohaselt enda valdusesse OÜ S esindajana allkirja vastu R.S

ning 01.02.2008 registreeris selle sõiduki autoregistrikeskuses H.A volituse alusel AS DnB Nord Liising nimele, märkides ennast üheks auto kasutajaks (riigilõivu tasus Fred Reeds, kes on samuti märgitud üheks sõiduki kasutajaks I kd lk 145).

Samuti tema kelmuse toimepannud isikuna taas kokkuleppel H.A-ga, eesmärgiga saada

pettuse teel varalist kasu, panid toime kelmuse ja nimelt R.S-i ettepanekul 16.05.2008 H.A OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena müüs sõiduauto BMW, reg nr-ga

XXX, 400 000 krooni (25564.65 eurot) eest ALD AS ja 16.05.2008 Tallinnas, Tartu mnt 18 H.A OÜ S juhatuse liikmena sõlmis viimase nimel kasutusrendilepingu nr XXX ALD AS , nimetatud sõiduauto kasutusrendile võtmiseks 48 kuuks, märkides lepingus auto kasutajaks

OÜ S esindajana R.S-i ning mõlemad allkirjastasid lepingu lisa 1 sõiduki

vastuvõtmise kohta. 16.05.2008 registreeris H.A nimetatud sõiduki autoregistris ALD

AS nimele, märkides kasutajaks S OÜ ja R.S-i ning tasus riigilõivu. Lepingu

sõlmimiseks esitas R.S teadvalt ebaõige ettekujutuse S OÜ majandustegevusest,

saates S OÜ majandustegevusest klienditeenindaja e-mailile finantsaruande 2007–31.03.2008 kohta, mille sisu ei vastanud tegelikkusele. 07.11.2008 lõpetas ALD AS ühepoolselt rendilepingu ja kohustas S OÜd auto tagastama. Kuna neile ei vastatud, pöördusid nad 15.12.2008 politseisse

kriminaalmenetluse alustamiseks, sest R.S ja H.A ei tasunud pärast esimese arve

tasumist ühtegi rendimakset ja sõidukit ei tagastanud, mille tõttu tekitasid nemad kahju ALD

ASile tasumata rendimaksete näol summas 3889,38 eurot. H.A tagastas sõiduki alles 19.12.2008 läbi inkassofirma R OÜ.

Samuti tema kelmuse toimepannud isikuna, taas kokkuleppel H.A-ga, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu ning kasutades juba varem ALD ASile esitatud vale finantsaruannet S

OÜ majandustegevuse kohta, müüsid OÜ S nimel, mille ainuisikuline juhatuse liige oli H.A

, 12.06.2008 sõiduauto Ford Focus, reg nr-ga XXX 155593,22 krooniga (9944,22 eurot)

ALD AS ja 11.06.2008 Tallinnas, Tartu mnt 18 R.S OÜ S volitatud esindajana sõlmis viimase nimel kasutusrendilepingu nr XXX ALD AS sama sõiduauto rendile võtmiseks

48 kuuks, märkides lepingus auto kasutajaks OÜ S esindajana R.S-i ning R.S

allkirjastas lepingu lisa 1 sõiduki vastuvõtmise kohta, 12.06.2008 registreeris

R.S autoregistris ALD AS nimele ning märkis kasutajaks ennast ja S OÜ ning tasus riigilõivu. 30.10.2008 lõpetas ALD AS ühepoolselt rendilepingu, kuna peale esimest makset renti

ei tasutud ja autot ei tagastatud, mille tõttu tekitasid nemad kahju ALD AS tasumata rendimaksete näol summas 1344,20 eurot. R.S tagastas sõiduki alles 19.11.2008 läbi inkassofirma R OÜ.

Isikute grupis, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani R.S toime KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.A süüdistatakse selles, et tema täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 01.11.2007 ja

tuvastamata kohas võltsis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigus vormistada välisriigist toodud sõiduk riiklikus autoregistris temale kuuluva juriidilise isiku nimele. Nii võltsis

tema sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , kohta müügilepingu 18.10.2007

kuupäevaga, milles justkui AAOÜ esindaja Kaido Kompus oleks müünud nimetatud sõiduki

IGOÜ kokkuleppel hinnaga ja allkirjastanud lepingu. KK tegelikult dokumenti koostanud ega allkirjastanud ei ole, vaid seda tegi H.A.

Seega dokumendi võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani H.A toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi.

6

Samuti süüdistatakse H.A selles, et esitas 01.11.2007 Tallinnas, Mäepealse 18 asuvale

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse töötajale (nüüd Maanteeameti liiklusregistri Tallinna Büroo) võltsitud dokumendid sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , kohta: saksa keelse arve

nr 367/2007 18.09.2007 kuupäevaga, millele tuvastamata isiku poolt oli kirjutatud Kaido Kompuse ja tuvastamata isiku allkiri, millega justkui Saksamaal asuv firma NET-CARS omanik

MH oleks müünud nimetatud sõiduki AAOÜ 41000 euroga ning sama sõiduki kohta

müügilepingu AA Osaühingu esindaja Kaido Kompuse isikus ja IG Osaühingu esindaja H.A

isikus 18.10.2007 kuupäevaga, milles justkui AAOÜ esindaja Kaido Kompus oleks

müünud nimetatud sõiduki IGOÜ kokkuleppel hinnaga ja allkirjastanud lepingu, koos vastava

taotlusega IGOÜ esindajana ülalnimetatud Eestis mitteasuva sõiduauto Eesti Vabariigis arvele võtmiseks, et selle sõidukiga oleks edaspidi võimalik teha tehinguid. Vastavalt taotlusele sõiduk

võeti arvele riiklikus autoregistris ja H.A maksis tehingu eest riigilõivu ning sai registreerimistunnistuse, mis võimaldas temal edasiste tehingute tegemisega teenida kuritegelikku tulu /I kd tl 149, 156/. OÜ IG oli kustutatud Äriregistrist 19.01.2012.

Seega võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani H.A toime KarS § 345 lg-s 1 nimetatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse H.A selles, et tema, olles varem kelmuse toimepannud isikuks,

eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, taas OÜ IG esindajana, müüs Eestis mitteasuva

sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , 22.11.2007 550 000 krooni eest (35151,41

eurot, 2007 moodustas suure kahju 23008,19 eurot, 2013 on suur kahju 32000 eurot) AS DNB Nord Liisingule. Seejärel tema OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena 22.11.2007 Tallinnas, Tartu

mnt 10 sõlmis viimase nimel AS DNB Nord Liisinguga liisingulepingu nr XXX sõiduauto

Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , maksumusega 550000 krooni (35151,41 eurot) liisimiseks ning hakkas ise eraisikuna sama laenu käendajaks, kuid juba lepingu sõlmimisel temal ei olnud kavatsust liisingumakseid lõpuni tasuda ja samuti ei andnud tema sõidukit liisingfirmale välja. 22.11.2007 liisingueseme üleandmise vastuvõtmise akti kohaselt sai nimetatud sõiduki enda

valdusesse H.A, kes 22.11.2007 registreeris selle autoregistris AS DNB Nord Liising

nimele, märkides kasutajaks S OÜ ning tasus ka riigilõivu. Menetlusega oli tuvastatud, et nimetatud sõidukit, mille liisimist taotleti, mis oli arvele võetud võltsitud dokumentidega ja mis oli VIN-koodiga XXX, tegelikult ülevaatamiseks autoregistrikeskuses ja liisingfirmale ei esitatud

ning tõenäoliselt esitatud hindamisaktil oli kujutatud hoopis teist samasugust, kuid teist värvi

sõidukit, millele olid numbrimärgid XXX külge kruvitud /I kd lk 97/. AS DNB Nord Liising lõpetas liisingulepingu nr XXX ühepoolselt 21.08.2008 /I kd lk 24/. Seega sai H.A AS

DNB Nord Liisingut pettes varalist kasu, müües ja liisides Eestis mitteasuvat sõidukit ning mõeldes ise välja sõiduki hinna. Kuna tema sümboolselt tasus liisingumakseid kuni 19.05.2008, siis jäi tasumata 29670,80 eurot.

Samuti tema, kelmuse toimepannud isikuna, taas kokkuleppel R.S-iga , eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, panid toime kelmuse ja nimelt 25.01.2008 Tallinnas, Tartu mnt 10

R.S OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena sõlmis viimase nimel AS DNB Nord Liisinguga liisingulepingu nr XXX sõiduauto BMW X5, reg nr-ga XXX, maksumusega 500320

krooni (31982 eurot), ning H.A hakkas sama laenu käendajaks, kuid juba lepingu

sõlmimisel neil ei olnud kavatsust liisingumakseid lõpuni tasuda, vaid tasusid makseid

sümboolselt 19. maini 2008, edasi ei tasunud, kuid ei andnud sõidukit liisingfirmale välja, vaid andsid selle edasi omavoliliselt kolmandatele isikutele (sõiduk on müüdud Ukrainasse ja ei kuulu

tagastamisele). 21.08.2008 AS DNB Nord Liising ütles lepingu ühepoolselt üles (I kd lk 24).

Tasumata jäi 23351,29 eurot. Nimetatud sõiduki sai 25.01.2008 liisingulepingu üleandmise vastuvõtmise akti kohasel enda valdusesse OÜ S esindajana allkirja vastu R.S ning

01.02.2008 registreeris selle sõiduki autoregistrikeskuses H.A volituse alusel AS DnB Nord Liising nimele, märkides ennast üheks auto kasutajaks (riigilõivu tasus FR, kes on samuti märgitud üheks sõiduki kasutajaks I kd lk 145).

Samuti tema kelmuse toimepannud isikuna taas kokkuleppel R.S-iga , eesmärgiga

saada pettuse teel varalist kasu, panid toime kelmuse ja nimelt R.S ettepanekul 16.05.2008 H.A OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena müüs sõiduauto BMW, reg nr-ga

7

XXX, 400 000 krooni (25564,65 eurot) eest ALD AS ja 16.05.2008 Tallinnas, Tartu mnt 18 H.A OÜ S juhatuse liikmena sõlmis viimase nimel kasutusrendilepingu nr XXX ALD AS , nimetatud sõiduauto kasutusrendile võtmiseks 48 kuuks, märkides lepingus auto kasutajaks

OÜ S esindajana R.S ning mõlemad allkirjastasid lepingu lisa 1 sõiduki

vastuvõtmise kohta, 16.05.2008 registreeris H.A nimetatud sõiduki autoregistris ALD

AS nimele, märkides kasutajaks S OÜ ja R.S ning tasus riigilõivu. Lepingu

sõlmimiseks esitas R.S teadvalt ebaõige ettekujutuse S OÜ majandustegevusest,

saates S OÜ majandustegevusest klienditeenindaja e-mailile finantsaruande 2007 kuni 31.03.2008 kohta, mille sisu ei vastanud tegelikkusele. 07.11.2008 lõpetas ALD AS ühepoolselt

rendilepingu ja kohustas S OÜd auto tagastama. Kuna neile ei vastatud, pöördusid nad 15.12.2008 politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks, sest R.S ja H.A ei tasunud

pärast esimese arve tasumist ühtegi rendimakset ja sõidukit ei tagastanud, mille tõttu tekitasid

nemad kahju ALD AS tasumata rendimaksete näol summas 3889,38 eurot. H.A tagastas sõiduki alles 19.12.2008 läbi inkassofirma R OÜ.

Samuti tema kelmuse toimepannud isikuna, taas kokkuleppel R.S-iga ja viimase ettepanekul, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu ning kasutades viimase poolt juba varem

ALD AS esitatud vale finantsaruannet S OÜ majandustegevuse kohta, müüsid OÜ S nimel,

mille ainuisikuline juhatuse liige oli H.A, 12.06.2008 sõiduauto Ford Focus, reg nr-ga

XXX 155593,22 krooniga (9944,22 eurot) ALD AS ja 11.06.2008 Tallinnas, Tartu mnt 18 R.S OÜ S volitatud esindajana sõlmis viimase nimel kasutusrendilepingu nr XXX ALD ASiga sama sõiduauto rendile võtmiseks 48 kuuks, märkides lepingus auto kasutajaks OÜ S esindajana R.S ning R.S allkirjastas lepingu lisa 1 sõiduki vastuvõtmise kohta, 12.06.2008 registreeris R.S autoregistris ALD AS nimele ning märkis kasutajaks ennast ja S OÜ ning tasus riigilõivu. 30.10.2008 lõpetas ALD AS ühepoolselt rendilepingu, kuna peale esimest makset renti ei tasutud ja autot ei tagastatud, mille tõttu tekitasid kahju ALD AS

tasumata rendimaksete näol summas 1344,20 eurot. R.S tagastas sõiduki alles 19.11.2008 läbi inkassofirma R OÜ.

Isikute grupis, suures ulatuses varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani H.A toime KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.04.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rita Sinivälja, süüdistatav R.S-i ja tema kaitsja Viktor Särgava vahel järgnev kokkulepe:

1) KarS § 209 lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus R.S-ile karistuseks 1 aasta vangistust;

2) KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus Harju Maakohtu 09.11.2011

otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jäeti tingimisi

täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat ilma kontrollnõudeid määramata, suurendades

raskeimat üksikkaristust nelja kuulise vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuse kogumis

liitkaristuseks vangistuse üks aasta 10 kuud. KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui R.S ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve

all KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises

elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks.

3) KarS § 78 lg 1 alusel loetakse katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

4) R.S-ilt solidaarselt koos H.A-ga mõistetakse mõista AS DNB Nord

Liisingu kasuks tsiviilhagi summas 24545.90 eurot ja ALD AS tsiviilhagi summas 17 661,53 eurot.

8

5) KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata R.S-ile lisakohustus hüvitada ühe kuu

jooksul alates otsuse jõustumisest riigile menetluskulud summas 0,45 eurot ja hüvitada

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS DNB Nord Liisingule tsiviilhagist vähemalt 660 eurot ja ALD AS tsiviilhagist vähemalt 340 eurot.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.04.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rita Sinivälja, süüdistatav H.A ja tema kaitsja Aivar Ennoki vahel järgnev kokkulepe:

1) KarS § 344 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus H.A-le karistuseks 4 kuud vangistust;

2) KarS § 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.A-le karistuseks 6 kuud vangistust;

3) KarS § 209 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.A-le karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust;

4) KarS § 64 lg 1 järgi mõistetakse liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud;

5) KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus Harju Maakohtu 16.08.2012

otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 2 aastat, mis jäeti tingimisi täitmisele

pööramata katseajaga 3 aastat ilma kontrollnõudeid määramata, suurendades raskeimat

üksikkaristust viie kuulise vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks vangistuse kaks aastat viis kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui H.A ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS §

75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2)

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks.

6) KarS § 78 lg 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

7) H.A-lt AS DNB Nord Liisingu kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 30341,89

eurot ja solidaarselt koos R.S-iga välja mõista tsiviilhagi summas 24545.90 eurot ning ALD AS kasuks tsiviilhagi summas 17 661,53 eurot.

8) KarS § 75 lg 2 p 1 määrata H.A-le lisakohustus hüvitada kuue kuu jooksul alates

otsuse jõustumisest riigile menetluskuludest vähemalt 100 eurot ja hüvitada ühe aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS DNB Nord Liisingule tsiviilhagidest

kogusummas 54887,79 eurot vähemalt 660 eurot ja ALD AS tsiviilhagidest vähemalt 340 eurot.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 209 lg 2 p-dest 1, 2 ja 3, § 344 lg-st 1, § 345 lg-st 1, § 64 lg-st 1, § 65 g-st 1, § 74 lg-test 1 ja 3, § 75 lg-test 1 ja 2 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et R.S kuulub temale KarS § 209 lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises

esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti asub kohus seisukohale, et H.A kuulub temale KarS § 344 lg-s 1, § 345

lg-s 1 ja KarS § 209 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

9

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on

süüdistatavate menetluskuludeks koopiate tegemise kulud ning H.A puhul täiendavalt käekirjaekspertiisi maksumuse kulu. Käesoleval juhul ei kuulu süüdistatavatelt välja mõistmisele

II astme kuritegude toimepanemise eest välja mõistetav sundraha 480 eurot ja seda põhjusel, et mõlemat süüdistatavat on eelnevalt karistatud, neilt on sundraha välja mõistetud, kuid käesolevat arutuse all olevat kriminaalasja oleks tulnud menetleda ühes kohtumenetluses.

Kuivõrd mõlema süüdistatava puhul on tegemist täisealiste ja töövõimeliste isikutega ning

kriminaalasja läbivaatamise käigus ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel

selliseid objektiivseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse menetluskulude vähendamiseks, siis märgitust tulenevalt kohustub R.S tasuma menetluskulu, so

koopiate tegemise kulu 0,45 sendi ulatuses 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

H.A kohustub menetluskuludest koopiate tegemise kulu 0,45 sendi ulatuses tasuma 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Käekirjaekspertiisi tasu kohustub H.A

tasuma kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul mitte vähem kui 100 eurot. Arvestades

süüdistatavalt välja mõistetavaid tsiviilhagisid ja nende suurust, leiab kohus, et esmajärjekorras

tuleb lähtuda kannatanute varalistest huvidest ning ülejäänud osa ekspertiisiks kulunud vahenditest võib KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Märt Toming kohtunik