1-12-8357/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-8357

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

29.aprillil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

M.B tunnistati Tartu Maakohtu 04.septembri 2012.a otsusega süüdi KarS § 25 lg

1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati M.B-le mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

21.novembri 2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12087 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 10 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 10 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 20.septembril 2012.a.

M.B karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.juunil 2013.a.

M.B on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Linnakohtu 31.mai 1996.a otsusega KrK § 40 lg 1, § 176 lg 1 ja § 170 lg 2 p 2

alusel 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;

2. Tartu Maakohtu 11.oktoobri 2005.a otsusega KarS § 424 ja § 274 lg 1 alusel 2 aasta 2

kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

3. Tartu Maakohtu 08.oktoobri 2008.a otsusega KarS § 169 alusel 2 aasta 3 kuu 29 päeva

pikkuse vangistusega;

4. Tartu Maakohtu 21.novembri 2011.a otsusega KarS § 274 lg 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

1, 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 1086 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.B uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei ole M.B avaldanud informatsiooni oma vabanemisjärgse elu ja töökoha kohta ning ei soovinud, et tema lähedastega ka ühendust

võetakse, kuid ilmselt on tal võimalik asuda elama sotsiaalpinnale. Varasemad

kriminaalhooldused on süüdimõistetul olnud rahuldavad, kuigi mõningaid probleeme on esinenud.

Prokurör oma kirjalikus seisukohas ei toetanud M.B ennetähtaegset vabastamist tulenevalt tema korduvatest karistatustest ja süüdimõistetu enda avaldatud seisukohast, et ta ei soovi vabaneda.

M.B kinnitas kohtuistungil, et soovib siiski ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Tal on võimalus asuda elama sotsiaalpinnale ja võtta end töökoha leidmiseni töötuna arvele.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on M.B kandnud ära enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivsena tuleb märkida, et M.B on vabanedes olemas elukoht ja kinnipidamiskohas ta töötab. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut varasemalt korduvalt karistatud ning ta on kandnud ka mitmel korral reaalset vangistust. Samuti on temale mõistetud vangistust jäetud ühel korral

tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning temale mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, kuid viimase tegemise ajal pani ta toime käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo. Seega tuleb järeldada, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole

süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Varasem kriminaalhooldus ei ole kulgenud positiivselt. Kuigi käesoleva üsna lühikese vangistuse ajal on

ta käitunud viisakalt ega ole toime pannud ühtegi korrarikkumist, siis puudub kohtul siiski

piisav veendumus, et karistus oleks tema puhul juba oma eesmärgi täitnud ning ta suudaks vabaduses seadusekuulekalt elada ja katseaja nõudeid järgida. Käesoleva vangistuse ajal ei ole

ta läbinud mingeid programme, mis aitaks kaasa tema taasühiskonnastumisele. Materjalide põhjal ja arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegusid võib järeldada, et oluliselt on tema õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine ja majanduslik ebastabiilsus. Kuna

kohtule esitatud materjalidest ega kohtuistungil avaldatust ei nähtu, et süüdimõistetul oleks

vabanemisel olemas kindel töökoht ja on olemas vaid minimaalne sissetulek pensioni näol,

seega puudub ka pidev mõtestatud tegevusega hõivatus, siis leiab kohtunik, et on jätkuvalt

olemas suur risk süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamisega jätkamiseks vabaduses ja uute kuritegude toimepanemiseks eelkõige majanduslikest eesmärkidest lähtuvalt. Samuti ei ole kohtul piisavat kindlust, kas süüdimõistetul on vabanedes olemas piisav sotsiaalne võrgustik, et pakkuda talle tuge ja järelevalvet suunamaks oma edasist elu õiguskuulekale käitumisele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et M.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

m ä ä r a s :

Jätta vabastamata (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 04.septembri M.B 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik