Legislator Case Law & Legislation
1-13-4122/4 AI generated

1-13-4122/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-13-4122/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. mai 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-4122 (kohtueelses menetluses nr 13260101436) riik V.R versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüd...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. mai 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-4122 (kohtueelses menetluses nr 13260101436) riik V.R versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

V.R (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.R (KarS) 424

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 ( o 830 (kaheksa 68 viiskümmend) päevamäära, s. sada kolmkümmend) €; KarS §

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud karistuse hulka ja lugeda V.R-ile

kandmata karistuseks , s.o rahaline karistus 44 (nelikümmend neli) päevamäära 730 (seitsesada kolmkümmend) € ja 40 senti; rS § 1 alusel määrata

Ka 66 lg V.R-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kuuskümmend üks) € kuus kui 61 ( järgmiselt: 1) alates 20 61 (kuuskümmend üks) 13 juunikuust igakuise rahalise karistuse osa a

€ istuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise tasumine, kuni rahalise kar

karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise - karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabu KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna.

võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks) V.R-ilt 1 ( kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude de osa

abinõu s: 2.1 240 (kakssada nelikümmend) € riigi õigusabi tasu

sundraha välja mõista V.R-ilt ja 86 ( ) ja 40 senti riigi kasuks; 326 kaheksakümmend kuus € määrata kriminaalmenetluse kulud

( ja 40 senti alates 2013 kolmsada kakskümmend kuus) € asumisele ositi järgmiselt: 1) a juunikuust igakuise menetluskulu osa 27 ( ja 20 senti tasumine, kuni kakskümmend seitse) € menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu ja 60 senti arvestada riigi selleks 21 (kakskümmend üks) € otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikuti ; le

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-13-4122);

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 “); -13-4122

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise V.R joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema juhtis 01.05.2013 kella 02.27 ajal

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Mudiste- - Tääksi tee 3,4 km l sõiduautot Ford Focus

registreerimismärgiga xxx xxxx joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,87 mg/l kohta). 2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks 424 rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 830 eurot (päevamäära aluseks võetud V.R-i keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 16.60 eurot).

3

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o

01.05.2013 02.05.2013 rahaline karistus 44 – (s.o 6 päevamäära). Seega kuulub kandmisele päevamäära, s.o 730.40 eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi ühe aasta jooksul mitte vähem kui 61 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üheks) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille

kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja

lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 (kokk - S § ulepe) või 252 (süüdistus

akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppe- menetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes v

õib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1

või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrM 218 lg-1 s S § ätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus -s 239, mille kohaselt k on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima

likuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav,

kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

4

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar määrusest nr

2013 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrM 256 S § 5

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS

§ s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on 179 lg- määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks € 240 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja

osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Ri (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest V.R-i kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 64,80 . V.R-i

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 21,60 .

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. 240 euro

Kriminaalme V.R-ilt netluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 (64,80 21,60) riigi € ja riigi õigusabi tasu 86,40 € + kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 4.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

V.R on kahtlustatavana kinni peetud 01.05.2013 02.05.2013, seega on V.R –

viibinud eelvangistuses

vangistus karistusaja 2 päeva KarS § 68 kohaselt arvatakse eel hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik