Legislator Case Law & Legislation
1-13-4123/4 AI generated

1-13-4123/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 1-13-4123/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-13-4123/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 1

Keywords

AI generated
criminal prosecution of judge seizure of doping substances qualified narcotics offense disciplinary fine on attorney judicial disciplinary proceedings duty of the prosecutor
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1- -4123 (1325700070) 13 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi D.K 424 k menetluses süüdistus KarS § järgi iir Prokurör Ülle Tamm

Süüdistatav

D.K - isikukood xxx, * kodanik, haridust

*klassi, emakeel *keel elukoht * maakond *, telefon 5* , , ,

kriminaalkorras karistatud:1. 01.04.1996 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 1500 EEK’i (95,87 EUR);

2. 28.02.1997 Lääne Maakohtu poolt KrK 197 lg 1 alusel

vabadusekaotusega 9 kuud 1 aastase katseajaga; 3. 21.01.1999

Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 , KrK § 202 alusel

vabadusekaotusega 2 aastat 1 kuu 18 kuulise katseajaga; 4. 28.04.1999 KrK § 140 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta ja 3 kuud; 5. - 25.08.2003 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3

§ 15 lg 2 alusel rahalise karistusega 201 päevamäära 8241 EEK

(526.70EUR), KrK § 140 lg 2 p 2,3 alusel rahalise karistusega 100

pm 4100 EEK (262.04 EUR), KarS § 64 lg 1 alusel rahalise

karistusega 201 päevamäära 8241 EEK (526.70EUR);

6. 01.09.2003 Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega

5 kuud 18 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 27.11.2003 KarS § 199 ; 7. lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg1, § 65 lg 1 alusel

vangistusega 7 kuud 2 aastase katseajaga, KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 12.11.-27.11.2003, KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvale

kandmisele kuulus Lääne Maakohtu 25.08.2003.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata rahaline karistus 192 päevamäära,

s.o. 7872 krooni. Vahi alla võetud 12.11.2003.a. Lahkus

27.11.2003; 8. 30.06.2005 Lääne Maakohtu poolt KarS § 424

alusel vangistusega 2 kuud, lõplik karistus KarS § 65 lg 2 alusel

vangistus 8 kuud ja 14 päeva ja lisakaristus mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vabanes pärast karistuse

2

kandmist 03.04.2006; 9. 12.06.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja poolt KarS § 424, § 329, KarS § 63 lg 1 alusel

vangistusega 7 kuud 20 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 8 kuuks; 10. 03.11.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424, § 329, KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 2 aastaks. Vabanes pärast karistuse ärakandmist

04.12.2009; 11. 23.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi vangistusega 11 kuud ja 28 päeva 2 aastase katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013

Kaitsja Vandeadvokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. D.K 424

vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista KarS § järgi karistada ( ) üks

2. kahtlustatavana kinnipidamine 1-2.05. Kars § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.K 2013 s.o 2 päeva ja üksteist (kakskümmend kaheksa)

11 ärakandmata karistuseks on ( ) kuud 28

päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 11-kuu 28- päeva vangistust Pärnu Maakohtu 23.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 st - kuu 28-

(üks) päevase vangistuse võrra, mõista D.K-le liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 (üksteist) (kakskümmend kuus) kuud 26 päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel a mõistetud ärakandmata 1 sendada D.K-le

-aasta 11-kuu 26- päevane vangistus (üks tuhat nelisada kakskümmend kaks) üldkasuliku tööga 1442 tundi. D.K-le

määratud 1442 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha

2 aasta jooksul arvates (kahe) kohtuotsuse jõustumisest.

5

. D.K Määrata, et teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõ ja KarS § 75 lg 2 -6 udeid p 2 tulenevat kohustust : 5.1.elama oma alalises elukohas *;

5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7.miteetarvitama alkoholi ja narkootikume.

6.

Kui D.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille D.K

eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

3

7. D.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

1-13-4123 - menetluskulu/: ning nõude liik - (kakssada sundraha 240 nelikümmend) eurot; - m 171 eurot 60 senti ääratud kaitsjale makstud tasu ( kssada seitse ) ü kümmend üks .

N menetluskulu osas

a jooksul õue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päev

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei

ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

D.K juhtis 1.mail 2013 kella süüdistatakse selles, et tema 01.20 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu maantee 46. kilomeetril, liikudes Virtsu suunas, R R nimele registreeritud ja D.K kasutuses olevat mopeedi Keeway Matrix mootorimahuga 49 cm mootorsõidukit – 3 ja

riikliku registreerimisnumbriga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,90 mg/l ± 0,09 mg/l kohta, seega kellel

oli alkoholikontsentratsioon välja vas õhus mitte vähem kui 0,81 mistõttu hingata mg/l kohta,

tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis D.K

mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eeltoodu alusel D.K süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus D.K-le : KarS § 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg

01.05.-02.05.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 28 päeva KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust, . suurendades 11 kuu ja 28 päevalist vangistust 23.10.2012.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra. KarS § 69 lg

1 alusel asendada mõistetud vangistus 721 päeva 1442 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise

tähtajaga 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

4 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel

väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus Kriminaalmenetluse seadustiku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid.

(edaspidi KrMS) -s § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul D.K suhtes kokkuleppes kokkulepitud ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid puuduvad. –

Tõkend – on kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013 /tl 10-11/, s.o 2 a, mis D.K päev tuleb KarS

§ 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust

KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. tuleb D.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev riigi õigusabi - kaitsjale G.Kull D.K kaitsmise eest makstud tasu

ja kulud kohtueelses menetluses 128,40 eurot 34-36/ kohtumenetluses 43,20 eurot, kokku /tl ja 171,60 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks D.K tasuda menetluskulud seaduses sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul, kuna isikul ei ole püsivat sissetulekut. Samuti palus kaitsja riigi kanda jätta kaitsjale makstud kulud, mis on seotud kaitsja Tallinnast Haapsalusse tulekuga.

D.K kinnitas kohtuistungil, et kindlat sissetulekut ei ole ja eelmiste kriminaalasjadega seotud kulud on riigile tasumata.

Nagu kohus eelpool kirjutas, kasutas kohus KrMS § 256 6

lg 2 sätestatud võimalust ja vähendas

D.K-lt välja mõistetavat sundraha seaduse lubatud maksimumi s.o ½ võrra. Kohus leiab, et asjaolu, et kaitsja tuli Tallinnast ei ole aluseks välja mõistetava menetluskulu vähendamiseks. KrMS § 180 lg 3 sätestab alused, milliste esinemisel kohus võib vähendada välja mõistetavat menetluskulu. Selliseid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Samuti leiab kohus, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et alus menetluskulude ajatamiseks on siis, kui isikul on kindel sissetulek ja ta kinnitab oma valmisolekut

igakuiselt menetluskuludeks oma sissetulekutest kindel summa tasuda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ajatamisgraafiku koostamine, kui üsna tõenäoliselt isik seda täita ei suuda. Kohus leiab, et eeltoodud arvamust kinnitab ka asjaolu, et D.K on tasumata ka eelmiste kriminaalmenetlustega seotud riiginõuded. Seega toimub menetluskulude sissenõudmine seaduses sätestatud üldkorras.

Piia Jaaksoo Kohtunik