1-12-2224/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-12-2224/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Full text
1
KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-2224 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi
Viru Vangla materjalid .
F P
elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest
tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.P
sünd. , isikukood , xxx XXX XXX metsahooldustööline
Karistuse kandmise algus 01.12.2011 ja 01.06.2014 lõpp RESOLUTSIOON
Jätta . elektroonilise valve F P kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOIGA taotlus,
määrata tema poolt . le kohtulikus F P-
menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 43 (nelikümmend kolm)
eurot 20 senti (s.h. tutvumine 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, käibemaks 7,20 €).
Välja mõista . lt riigituludesse F P -
kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA)
kohtulikus menetluses makstud tasu eest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
2
Viru Vangla esitas 01.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav
F.P
elektroonilise valve kohaldamisega
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
F.P on süüdi tunnistatud Pärnu
Maakohtu 12.04.2012 otsusega
Karistusseadustiku (KarS) - karistatud §25 lg.4 §200 lg.2 p.7 järgi ning KrMS §238
lg.2, KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1
kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud alates
01.12.2011.
Viru Vangla iseloomustu e on
sest nähtub, et kinnipeetaval määratud 9
distsiplinaarkaristust. nnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, neist kaks Ki
korda oli allutatud käitumiskontrollile. Viimane kuritegu oli sooritatud katseajal.
Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 11 korda. Reaalset vangistust kannab
kinnipeetav esimest korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, kuid enamus on
seotud vägivallaga. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes menetluses neli
kriminaalasja. Kinnipeetav lõpetas , tal on toimunud vestlused psühholoogiga xxx ja ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetava käitumine vanglas ei
ole olnud seaduskuulekas. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi, isa ei ole
trahve nõus olnud tasuma. Kinnipeetaval puuduvad töökogemus ja eriala, ta ei tööta
ka vanglas. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, õde, vend ja
vanaema, suheldakse kirja-, telefonija kokkusaamiste teel. Kinnipeetava
tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetaval jäi vabaduses
pooleli alkoholisõltuvuse ravi, vanglas läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.
Kinnipeetav on emotsionaalselt ebastabiilne, käitumishäirete ja psühholoogiliste probleemidega. Sotsiaalsed oskused on kinnipeetaval välja kujunemata, suhtlemisel on
üleolev ja kaaslaste vastu jäme. Kinnipeetav on valmis eesmärkide saavutamiseks
kasutama vägivalda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav on elanud isa ja
märgib, et vanaemaga. Vabanemise korral elaks kinnipeetav koos vanaemaga, isal on uus pere ja ta elab mujal. Kinnipeetava ema on poja vabanemissoovist teadlik, kuid näeb poja
elukohana vanaema elukohta. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada
alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud kontrollimatu käitumine avalikus ruumis.
Negatiivseks asjaoluks on suhtlemine kuriteokaaslaste ja kriminaalkorras karistatud eakaaslastega.
Maakohtu istung
Kinnipeetav
taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et F .P
asub elama xxx. Samuti seletas kinnipeetav, et suhtleb vangidega, kuna nii on
huvitavam, ta soovib peale vabanemist minna õppima xxx xxx. Tema suhtes
algatatud kriminaalasjadest on 1 lõpetatud, teistes kolmes on ta üle kuulatud kahtlustatavana ja need on veel menetluses. Tegemist on kuritegude toimepanemisega vangistuses. Ka soovib kinnipeetav vabaduses edasi mängida jalgpalli.
Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus
seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
3
Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja
märkis, et kinnipeetava osas on vangistuses toimunud positiivsed muutused – ta
omandas põhihariduse ja läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on vangistusest teinud järeldused.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,
samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Varasemalt oli ta kahel korral allutatud käitumiskontrollile, need
ebaõnnestusid. Viimane kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud kehtival
katseajal. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud üksteist korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on käesoleval ajal kinnipeetava suhtes menetluses neli uut kriminaalasja, kolme nendest tunnistas ise ka kinnipeetav.
Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest
ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.
Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole oma karistustest mingeid järeldusi teinud ja
tema käitumine vangistuses näitab, et tegemist ei ole olnud mitte kinnipeetava
ühekordse eksimusega, vaid tegelikult on tal välja kujunenud kuritegelik elustiil. Asjaolu, et kinnipeetav jätkab seda elustiili ka vangistuses, näitavad tema korduvad karistused distsiplinaarkorras, samuti mitmete uute kriminaalasjade menetlus. Tegemist
on ilmselgelt avalikkusele ohtliku kinnipeetavaga, kelle vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja rikub ühiskonna õiglustunnet. Karistuse mõistmise eesmärgid ei ole
antud kinnipeetava puhul saavutatud. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava
seaduskuulekas käitumine vabaduses ei ole käesoleval ajal vangistusest vabastamisel tagatud isegi mitte elektroonilise valve kohaldamisega.
Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et soovib asuda elama Kuressaare linna aadressile xxx Nimetatud aadress ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud.
Alles peale maakohtu täpsustavat küsimust elukoha osas möönis kinnipeetav, et võib
asuda elama xxx. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on juba eelnevalt otsustanud kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmise.
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav emotsionaalselt ebastabiilne,
käitumishäiretega ja psühholoogiliste probleemidega. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik oma probleemidega tegeleda
4
ja saada vajadusel nii nõustamist kui osaleda vastava suunitlusega sotsiaalprogrammides.
Töökoha olemasolu ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise vanglas loeb
maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.
Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 01.06.2014, seega on tal veel üle
aasta võimalik oma probleemidega tegeleda ja näidata, et vabaduses suudab ta edaspidi elada seaduskuulekalt.
Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja
vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 43,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik