1-11-13509/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-13509 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.M sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Karistuse kandmise algus 25.08.2012 ja 03.05.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta P.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 25.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.M on di tunnistatud Viru Maakohtu 23.01.2012 otsusega

süü

Karistusseadustiku (KarS) karistatud kohaldamisega §121 järgi ning KarS §65 lg.2 vangistusega 9 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 540 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 04.10.2012 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja P.M-ile mõistetud karistuse kandmata osa 8 kuud 8 päeva vangistust pöörati täitmisele karistuse algusega 25.08.2012.

Viru Vangla iseloomustu distsiplinaarkaristused puuduvad. sest nähtub, et kinnipeetaval Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ning vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, kuriteod ei ole ette planeeritud, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval on autolukksepa eriala, riigikeelt ta ei valda. Vangistuses on kinnipeetavat toetanud pensionärist ema. Kinnipeetava töökogemused on vähesed ja garanteeritud töökoht vabaduses puudub.

Kinnipeetava suhted vanematega on head, mõlemad vanemad on pensionil ning nõus kinnipeetavat toetama. Korralikud sõbrad kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi, kuid ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Kinnipeetav küll tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses st on kinnipeetaval

märgib, et lähedaste ema ja isa, suhted on head. Korralikud sõbrad kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama 1-toalisse talle endale kuuluvasse võlgadeta korterisse. Kinnipeetava vanemad on pensionil ja valmis kinnipeetavat toetama. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetav on kahtlustatav uu

e kuriteo toimepanemises KarS §424 järgi katseajal.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P.M ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda.

Prokuröri abi Natalja Firsova ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja märkis, et Viru Vangla iseloomustus on koostatud ilma uut kohtuotsust arvestamata.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Viru Vangla edastas materjalid antud kinnipeetava osas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamiseks ajal, mil kinnipeetava suhtes ei olnud jõustunud veel uus süüdimõistev kohtuotsus. Viru Maakohtu 13.02.2013 otsusega (jõustus 01.03.2013) mõisteti kinnipeetav taas süüdi ja karistati liitkaristusega.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Viru Maakohtu 23.01.2012 otsusega mõisteti kinnipeetavale kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 04.10.2012 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja kinnipeetava poolt kandmata karistus pöörati täitmisele.

Maakohtu määrusest nähtub, et kinnipeetav ei sooritanud üldkasuliku töö tunde nõutavas mahus ning rikkus registreerimisele ilmumise kohustust ja lisakohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Seega on kinnipeetavale juba ühel korral antud võimalus kanda liitkaristust vabaduses ning tema suhtes on kohaldatud karistusena üldkasulikku tööd koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab neid nõudeid täita.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, kuid ise ta alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea. Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalik antud probleemiga tegeleda.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama talle endale kuuluvasse 1- toalisse korterisse. Maakohus peab kindla alalise elukoha omamist positiivseks asjaoluks, kuid möönab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on kinnipeetaval vaja tugevat toetavat lähivõrgustikku, et ei toimuks tagasilangust. Eriti on oluline see kinnipeetavate puhul, kellel on probleemid alkoholi kuritarvitamisega.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja tema töökogemused on vähesed. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja tema probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ei ole tõenäoline, et kinnipeetav leiab koheselt peale vabanem

ist endale piisava sissetulekuga töökoha.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval vabaduses korralikud sõbrad. See asjaolu suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Kinnipeetav on korduvalt toime pannud kuritegusid kehtival katseajal. Seega ei ole talle tingimisi vangistusena mõistetud karistused mingit mõju avaldanud ja mingeid järeldusi ei ole kinnipeetav enda jaoks teinud.

Eeltoodust tulenevalt ei pea maakohus põhjendatuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik