1-13-3494/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-3494 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

R.Z süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav R.Z

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral,

viimati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.11.2006. a

otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; väärteokorras karistatud kolmel korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 31.03.2013. a Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.Z KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda R.Z-ile mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 29.03.2013 kuni 31.03.2013. a, s.o 3 päeva, R.Z poolt (kolm)

ärakandmisele kuuluv karistus on 5 kuud ja 27 päeva (viis) (kakskümmend seitse) vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane (ühe)

(kuue) pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab 1 aasta ja 6 kuu katseajal KarS §-s 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 43 (

(nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud nelikümmend kolm) eurot 20 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (viissada kakskümmend kolm) 523

eurot senti tasumisele ositi (kaheksa) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse 20 8

jõustumisele järgnevast kuust on R.Z kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 65 (kuuskümmend viis) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 40

Juhul, kui R.Z ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese

makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

R.Z süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema 29.03.2013.a kella 17.02 paiku

Tartu linnas Vabaduse pst-l juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg nr XXX, olles

alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l kohta

3

alkoholisisaldust juhi R.Z väljahingatavas õhus.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus

29.03.2013-31.03.2013, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui R.Z ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.Z süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

R.Z menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

21.60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 21.60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

R.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Ta saaks tasuda igakuiselt kuni 65 eurot. Kohus leiab, et R.Z taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib

talle ilmselgelt üle jõu. R.Z-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik