4-13-1623/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-13-1623

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-1623

Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Merle Parts

Aive Uueni Väärteoasi I.P väärteoasi LS § 224 lg 2, LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik I.P

, ik:XXX; elukoht: XXX; töökoht: RSOÜ

Menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik,

kohtuistungile ei ilmunud. Istungi aeg on I.P-le teatavaks tehtud (t lk 18; 22-23).

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.P 05.03.2013.a. toime pandud väärteos LS § 224 lg 2, LS § 201 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse

kandmisele ilmumise päev. Kohustada I.P

ilmuma PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6)

hiljemalt 09.05.2013.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada I.P suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 09.04.2013.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 29.04.2013.a.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt on 05.03.2013.a.

koostatud väärteoprotokoll AB1301979 selle kohta, et I.P 05.03.2013.a kella

01:49 ajal Tallinnas Majaka tänaval, täpsemalt Majaka trammipeatuse juures, liikudes

Kesklinna suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Alcotest7110 MK III nr. ARAF-0018, taatlemistunnistus nr TTRC – 12/00145. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis I.P mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 26.09.2012.a kuni 25.06.2013.a. Protokolli kohaselt rikkus I.P sellega LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2, LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et väärteoasja arutamine on võimalik ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuna isik oli kohtuistungist teadlik, kohtuistungi toimumise alguseks ei ole I.P esitanud ühtegi arstitõendit haigestumise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et isiku süü on tõendamist leidnud ning et I.P tuleks karistada sanktsiooni keskmises määras, s.o 15-päevase arestiga ning anda menetlusalusele isikule aega aresti kandmisele ilmumiseks 1 kuu.

Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid (t lk 2; 3; 4-8; 10-16).

Kohtu põhjendused:

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud.

Esmalt käsitleb kohus antud väärteoasja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta.

Menetlusalune isik I.P kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Kohtuistungi aeg oli temale teatavaks tehtud (õiend t lk 18; 22-23).

Menetlusalusele isikule I.P-le selgitati, et ilmumine kohtuistungile on kohustuslik ning haigestumise tõttu istungile mitteilmumise korral tuleb edastada kohtule õigeaegselt allkirjastatud arstitõend, mis kinnitaks mitteilmumise mõjusust. Samuti selgitati

I.P-le mitteilmumise õiguslikke tagajärgi (t lk 18, 22). V™S § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Antud juhul menetlusalune isik ei taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, mistõttu pidas kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud ning LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – toimepanemises on tõendamist leidnud ja seda järgmiste tõenditega:

- 05.03.2013.a. koostatud väärteoprotokoll (t lk 3), millest nähtub, et I.P 05.03.2013.a kella 01:49 ajal Tallinnas Majaka tänaval, täpsemalt Majaka trammipeatuse juures, liikudes Kesklinna suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Alcotest7110 MK III nr. ARAF-0018, taatlemistunnistus nr TTRC

– 12/00145. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis I.P mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 26.09.2012.a kuni 25.06.2013.a. Protokolli kohaselt rikkus I.P sellega LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2, LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. - Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna 05.03.2013.a Lauri Ermi poolt kinnitatud I.P dokumendi -ID-kaardikoopia õigsus (t lk 4);

- 05.03.2013.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri väljatrükiga, mille kohaselt 05.03.2013.a kell 02:07 I.P kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MKIII ARAF-0018 TTRC-

12/00145 saadi positiivne alkoholisisaldus. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,77 mg/l, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, mõõtetulemusega 0,72 mg/l kohta (t lk 5-6); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t lk 7), mille kohaselt kontrollimise käigus selgus, et I.P-lt tuli suust alkoholilõhna ja seetõttu kõrvaldas politsei ta sõiduki Toyota reg. märgiga XXXjuhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;

- indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (t lk 8), mille kohaselt 05.03.2013.a.

I.P kontrollimisel indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A103480 saadi positiivne alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,95 mg/l;

- Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, mille kohaselt on I.P juhtimisõigus ära võetud 26.09.2012.a – 25.06.2013.a (t lk 10);

- Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 29.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,012290, mille kohaselt on I.P-lt LS § 224 lg 1 järgi põhikaristusena ära võetud juhtimisõigus 9-kuuks (t lk 11-12);

Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud I.P poolt LS § 201 lg 2, LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine.

Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavat materjali:

- karistusregistri väljavõtet (tl 13-16), millest nähtuvalt omab I.P 21 kehtivat väärteokaristust. Isikut on korduvalt Liiklusseaduse alusel karistatud rahatrahvidega, millised on karistusregistri andmetel täitmata. Samuti on I.P-lt lisakaristusena korduvalt juhtimisõigus ära võetud. Viimati on isikut karistatud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Iga politseijaoskonna poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot, milline on samuti täitmata.

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. I.P on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et I.P on talle süüks pandud väärteod toime pannud otsese tahtlusega, isik teadis, et teostab süüteo kooseisu vastavat asjaolu ning ta soovis seda. I.P oli teadlik, et tal on juhtimisõigus ära võetud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 29.08.2012.a otsusega nr 2302,12,012290, kuid juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. I.P pidi olema ka teadlik asjaolust, et sõidukit juhtima asudes on tal alkoholijoove. Isikul tuvastati joove, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72 mg/l, milline pidi olema ilmselgelt isikule tuntav. Seega pidi I.P olema teadlik, et 05.03.2013.a. sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles I.P-le toimepandud väärtegude eest karistuseks mõista 15 päeva arsti, mille kandmisele asumiseks anda isikule aega 1 kuu. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et politsei poolt varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada karistusena aresti ning seda sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek I.P karistamiseks arestiga on isikut ja antud väärtegusid arvesse võttes põhjendatud. Kuna isikul on varasemad rahatrahvid tulenevalt karistatuse õiendist tasumata, ei ole I.P rahatrahviga karistamine põhjendatud. Menetlusalune isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, seega ei ole rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärke saavutatud.

Mõistetava karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada selle eripreventiivset mõju.

Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks

efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

I.P näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid, samuti muid väär – ning kuritegusid, mis ilmestab tema suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt. Kohus on seisukohal, et I.P on oma teguviisiga ilmekalt näidanud, et varasemad mõistetavad karistused ei ole tema suhtes oma mõju avaldanud ning ta on jätkanud uute süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et isikule mõistetav karistus peab muutma tema väärtushinnanguid ja suhtumist üldiselt.

Karistusregistri õiendist nähtuvalt (t lk 13-16) on I.P korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on I.P 21 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas liiklusalaseid rikkumisi 19-l korral.

Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu (RKKKo 3-1-1-38-

07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et I.P . I.P liiklusnõuete täitmisesse.

LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava väärteo eest on seaduseandja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12- kuuks. Kohus eelnevalt põhistas, miks rahalise karistuse kohaldamine I.P suhtes ei ole põhjendatud. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks I.P karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS

§ 224 lg 2 alusel 15-päevase arestiga. Kohus ei pea I.P suhtes võimalikuks lühemaajalise aresti kohaldamist, kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemisega ning varasemad karistused ei ole oma mõju avaldanud. I.P-le mõistetav karistus peab muutma tema väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemist.

Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63. LS § 201 lg 2, § 224 lg 2; V™S § 90, § 107 lg 1 p 1; § 107-111; § 113.

Merle Parts Kohtunik