1-12-10447/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprillil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-10447 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

S.D süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav S.D

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 10.02.2012. a Kaitsja vandeadvokaat Tambet Laasik

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.D KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 560 (viissada kuuskümmend) eurot.

S.D-le kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada viivitamatult.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha

480 249 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi kulud (kakssada nelikümmend

üheksa) eurot senti, kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku (seitsesada 60 796

üheksakümmend kuus) eurot, liiklustehnilise ekspertiisi tasu (ükssada kuuskümmend 162 kaks) eurot senti, postikulu (kuus) eurot senti ja toimikust koopia tegemise kulu 97 6 38 65

2 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (üks tuhat kuussada 1695

üheksakümmend viis) eurot senti tasumisele ositi (kümme) kuu jooksul järgmiselt:

60 12

alates kohtuotsuse jõustumisest on S.D kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 30

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

S.D süüdistatakse selles, et tema 12.01.2008. a kella 20.18 paiku juhtides Tartu

maakonnas Tähtvere vallas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee 11,5-ndal kilomeetril mootorsõidukit BMW reg nr XXX suunaga Tartu poole, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid ning teostades

möödasõitu samas suunas liikunud mootorsõidukist BMW reg nr XXX , ei veendunud möödasõidu ohutuses, mille tõttu möödasõidu lõpetamisel kaotas sõiduki üle kontrolli, sõiduk kaotas vastassuunavööndis juhitavuse ning põrkas kokku Viljandi suunas oma suunavööndis otse liikuva mootorsõidukiga Volkswagen Jetta reg nr XXX , mida juhtis V.H. . Kokkupõrke

tagajärjel paiskus tema poolt juhitavast mootorsõidukist BMW reg nr XXX läbi juhi taga asuva küljeakna kaudu välja, tagaistmel istunud sõitja L.M. (7 a). Liiklusõnnetuse tagajärjel

tuvastati mootorsõidukis BMW reg nr XXX tagaistmel istunud ja nõuetekohase

turvavarustusega kinnitamata sõitjatel järgmised vigastused: L.M. – peaajupõrutus, kõvakelmepealne verevalum vasakul otsmiku piirkonnas, otsmikuluu murd vasakul, mõlema

silmakoopa ja koljupõhimiku murrud ning kopsude põrutus, mis põhjustavad eluohtliku

tervisekahjustuse; L.K. – parema sarnaluu nihkumisega murd, nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse parema silmakoopa piirkonnas, millised vigastused ei ole eluohtlikud

3 ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat; K.H. (10 a) – pea, kõhu ja parema reie põrutus, millised vigastused põhjustavad

lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. Liiklusõnnetuse tagajärjel

tuvastati mootorsõiduki Volkswagen Jetta reg nr XXX juhil V.H. l järgmised vigastused:

vasaku põlvekedra lahtine murd, vasaku küünarluu murd, vasaku jala Lisfranci ehk kannapöialiigese nihestus, rindkere põrutus, vasaku küünarvarre piirkonna rebimishaav, haavad

näol, millised vigastused on põhjustanud raske kehalise haiguse kestusega üle 4 kuu ning

sõitjal A.H. järgmised vigastused: rinnaku nihkega murd, nahaalune verevalum ja –

marrastused vasakul põlveliigesel ning vasaku põlveliigese põrutus, millised vigastused ei

põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Nõuetekohase turvavarustusega olid kinnitamata ka juht S.D ja tagaistmel turvahällis olnud sõitja T.M. .

S.D rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja

sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees; Liikluseeskirja § 132 p 3 nõudeid, mille kohaselt enne

möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba; Liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud.

Seega pani S.Doime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

Füüsilist kahju on tekitatud V.H. le, A.H, L.K., K.H. ja L.M.. R.H. on tekitatud varaline kahju

958.67 eurot seoses sõiduauto BMW XXX kasutuskõlbmatuks muutumisega. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 80 päevamäära ulatuses s.o. 560 eurot.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.D süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4

KrMS § 306 lg 61 kohaselt

tuleb kohtuotsuse tegemisel

lahendada muuhulgas küsimus kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. S.D-le kokkuleppes

karistuse küsimusel on arvestatud teiste karistust mõjutavate asjaolude hulgas ka sellega, et pikk menetlusaeg on aluseks karistuse kergendamisele, mistõttu on valitud kergemaliigilisem alammäärale lähedane karistus. Eeltoodud põhjusel nõustub kohus poolte poolt kokkulepitud karistuse liigi ja määraga.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 249.60 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi tasu 162.97 eurot, kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku 796 eurot, kaitsjale

toimikust koopia tegemise kulu 65 senti, postikulu 6.38 eurot. Samuti tuleb süüdistatavalt

välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

S.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes neid vähendada või

võimaldada tasuda ositi. Kaitsja leidis, et menetlukulusid tuleks vähendada ka seetõttu, et menetlus on kestnud nii pikka aega.

Kohus leiab, et menetluskulude vähendamiseks puudub alus. S.Döötab Soome Vabariigis, töötasu on ca 1200 eurot kuus. Käesoleval ajal S.D sõnul tööandjal tööd anda ei ole ja ta on puhkusel. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, elukaaslane ei tööta. Ta tasub laenumakseid ligi 200 eurot kuni novembrini 2013. S.D on töövõimeline noor mees, kellel on olemas töökoht. Oma sõnul oleks ta võimeline tasuma menetluskulusid kuni 200 eurot kuus. Kuigi menetluskulud on suured ning tal tuleb tasuda ka rahaline karistus, on

S.D seega pikema aja jooksul võimeline need tasuma. Pikk menetlusaeg ei ole

tekitanud S.D-le täiendavaid menetluskulusid, mistõttu ei pea kohus võimalikuks ka sellel põhjusel menetluskulusid vähendada.

Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib S.D-le ilmselgelt üle jõu, tuleb tema maksevõimet ja menetluskulude

suurust arvestades anda talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi maksimaalse 12 kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik