1-12-8120/28 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-8120

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8120 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 25. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.E määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 25. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.E määruskaebuse rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti O.E talle Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõisteti O.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning teda karistati 7-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 14 päeva vangistust. O.E karistusaeg algas 27.08.2012 ja lõpeb 10.08.2013.

Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Maakohus leidis, et O.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et O.E puhul on täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel.

- 2 - Samuti tuvastas maakohus, et O.E on kriminaalkorras karistatud alates 1993. aastast

11 korda. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise ja väljapressimise eest. Samuti on teda korduvalt karistatud teise inimese väärkohtlemise eest.

Praegu kannab ta vangistust süstemaatiliselt ja grupi poolt toimepandud varguste eest. Korduvalt on teda karistatud väärtegude (sh alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisega seoses) toimepanemise eest.

Seega kannab O.E käesoleval ajal vangistust II astme kuritegude eest ning tal on

mõistetud vangistusest kandmata ligi 5 kuud. Teda on varem 2-l korral juba allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid seda ebaõnnestunult, sest O.E pani sel ajal

toime uue kuriteo. Vaatamata lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele

jätkas ta ikkagi kuritegelikku käitumist, mistõttu saab järeldada, et tema allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja lähedaste toetus ei ole olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. O.E on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest ja tal on ka kalduvus

alkoholi kuritarvitamisele, mis mõlemad suurendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohus leidis, et O.E puhul eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht, sest O.E on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, mistõttu tal on

välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Vanglast vabanemisel puudub O.E kindel töökoht ning ka vanglas on ta suhtunud negatiivselt pakutud majandustöösse. Vangla on lugenud O.E ohtlikuks ametnikele ja ühiskonnale ning märkinud, et ta ei väljenda soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks ja võtab seda kui paratamatust.

Maakohus märkis, et O.E on vangistuse ajal olnud probleeme distsipliinist

kinnipidamisega. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib O.E panna toime uue

kuriteo. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et O.E

oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad

distsiplinaarkaristused, tahab käituda edaspidi seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt ja pika ajavahemiku kestel toime pannud

erinevaid kuritegusid (sh ka esimese astme kuritegusid) ning pole varem suutnud

nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud soovi

kuritegelikust käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. O.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

O.E leiab, et maakohus ei süvenenud tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest

vabastamise küsimuse arutamisse piisavalt. Ta väidab, et maakohus ei uurinud temalt

kohtuistungil põhjuseid, miks soovib O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda. Määruskaebuse kohaselt jäid ühiskondliku töö tunnid O.E tegemata

põlvetrauma tõttu. Vangistuses talle töö tegemise ettepanekut ei tehtud. Samuti pole talle

koostatud individuaalset täitmiskava, mistõttu ei ole tal võimalik vangistuses läbida sotsiaalprogramme.

O.E soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval hetkel, kuna

kevadel algab ehitushooaeg ja tööd leida on lihtsam. Samuti asub ta vabanemisel elama puuküttega korterisse ning selle jaoks on vaja ette valmistada küttepuid. O.Eeiab, et ta on ära kandnud piisavalt pika karistuse kahe viinapudeli varguse katse eest.

- 3 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Maakohus on O.E puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Kohtukolleegium soostub maakohtuga, et O.E varasem elukäik ei võimalda teda

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. O.E on 11 korda kriminaalkorras

karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise ja väljapressimise eest. Samas on teda korduvalt karistatud ka teise inimese väärkohtlemise eest.

Vangistust kannab O.E neljandat korda. Seega iseloomustab O.E korduvate

kuritegude toimepanemine ning suutmatus õppida talle mõistetud karistustest, mistõttu on kohtukolleegium seisukohal, et O.E tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole kooskõlas karistuse eesmärkidega.

6. Samuti on oluline asjaolu, et O.E suhtes on varasemalt kahel korral kohaldatud

kriminaalhooldust, mis on aga ebaõnnestunud. Nimelt on O.E pannud kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo, samuti ei täitnud ta kohtu poolt määratud kohustust

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis on tema puhul ka uute kuritegude

toimepanemise riskiteguriks. Määruskaebuses esitatud väide, et ühiskondliku töö tegemise kohustuse ajal oli O.E põlvetrauma, ei väära eelnimetatud asjaolusid, et O.E on korduvalt käitunud äärmiselt hoolimatult tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldusesse ja katseaega. Sellest tulenevalt ei teki ka ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et O.Eäbib tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukalt.

7. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka O.E

positiivselt iseloomustavate asjaoludega – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist,

elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et

isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus soostub maakohtu hinnanguga ja märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele, et ainuüksi ehitushooaja algus ning küttepuude ettevalmistamise vajadus ei anna alust isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kui muud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolud seda ei võimalda.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid O.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 9. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk