1-13-3631/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprillil 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13 – 3631

Kohtunik Alari Möldre

Sekretär Helen Aasma

Prokuröri abi Natalja Kutepova

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

R.S , isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidusega, töötab RPK OÜ, töödejuht, elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 3; KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 08.02.2013.a.

– 09.02.2013.a., alates 09.02.2013.a. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 09.02.2014.a.. Süüdistatav ei soovinud kohtuistungile kaitsjat. süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.S KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2013.a. –

09.02.2013.a.. s.o. 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg. 1,3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg. 1 alusel arvestada 3-aastase katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 26.04.2013.a..

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta R.S `ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on R.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Kriminaalasi nr. 1-13-3631

2

Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava R.S `i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista R.S-ilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel summas 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) euro senti, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “R.S, kriminaalasi 1 – 13 – 3631, õigusabikulud.“

Välja mõista R.S-ilt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul

igakuiselt summas 40,00 (nelikümmend) eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia

tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “R.S, kriminaalasi 1 – 13 – 3631 sundraha, koopia tegemise kulu“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

R.S

on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles,

et tema, juhtis 08.02.2013.a. kella 21.59 ajal Harjumaal, Tallinnas, Valdeku tn ja Astri tn

ristmikul mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi

sisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 , lõplik tulemus 0,83

mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase

toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud

või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi

3

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani R.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Vastavalt KrMS § 245 alusel 17.04.2013.a. süüdistatav R.S , viimase kaitsja Gennadi

Kull ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 3 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /08.02. – 09.02.2013.a./, seega karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9-ks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi kulud 64.80 €, toimiku kopeerimiskulud 0,45 €.

Süüdistatav R.S KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav R.S selgitas, et 17.04.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri

prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (R.S ) ja tema kaitsja Gennadi Kull

kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova selgitas samuti, et ta jääb

17.04.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde R.S `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud

kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava R.S `i , et tõendamist on leidnud poolt

KarS § 424 järgi R.S `i kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava

käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava R.S `i

selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised

jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.S on sõlmitud

kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb R.S temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista

ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.S `i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest, kriminaaltoimiku

materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad

menetluskuludena.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

4

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.S `il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või

käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et R.S `ilt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032.

Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

määrata sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: