1-13-3857/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25. aprill 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-3857 (kohtueelses menetluses nr 13260101333) riik S.R versus kiirmenetluse s järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk SÃ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25. aprill 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-3857 (kohtueelses menetluses nr 13260101333)
riik S.R versus kiirmenetluse
s järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav S.R XXX (isikukood ; elukoht xxxxxxx x
xxxxxx xxxx xxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ei oma ; kriminaalkaristatust) Süüdistus
KarS 424
§ järgi Kaitsja advokaat Mart Sikut
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning
juhindudes
-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada S.R (KarS) 424
süüdi § järgi ja mõista talle karistusseadustiku
karistusena vangistus 3 (kolm) 68 alusel arvata eel kuud; KarS § vangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda S.R-ile kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud
ja 27 päeva § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult ; KarS 74 lg 1 ja lg 3
tingimisi kohaldamata S.R-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning ; määrata
mõistetud vangistust kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui 2 S.R ei pane
katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrolli
nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alal S.R-ile iseks elukohaks xxxxxxxx x
xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx
S.R-ilt ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohal
datavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista 240 (kakssada nelikümmend) €, riigi õigusabi tasu S.R-ilt sundraha 86
( ) ja 40 senti riigi kasuks; 326 kaheksakümmend kuus € määrata kriminaalmenetluse kulud
( ja 40 senti 13 kolmsada kakskümmend kuus) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a
maikuust igakuise menetluskulu osa 27 ( ja 20 senti tasumine, kuni kakskümmend seitse) €
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg
kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või
kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 21 ja 60 senti arvestada riigi selleks (kakskümmend üks) €
otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikuti ; le
2
2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia
liiklusregistri . le
Selgitused kohtuotsuse le
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või
kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127
kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis
tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata
(LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);
3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on
rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB
P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse
2800049874 ja selg nr 1-13-3857
itusena „menetluskulu ositi tasumine asjas “);
3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3
kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);
3.6 kohtuotsuse peale edasi -des 318 321, mille kohaselt
kaebamise kord on sätestatud KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise S.R toime pannud kuriteona
joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema
juhtis 23.04.2013 kella 15.43 ajal
Viljandimaal Suure-Jaani vallas Suure-Jaani linnas Pärnu tn 1 juures sõiduautot Volkswagen
Passat registreerimismärgiga xxx xxx joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 1,32 mg/l kohta).
2.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist
kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe
süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks 424 karistamises vangistusega 3
(kolm) kuud. lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 3 päeva
s.o 23.04.2013 25.04.2013. Seega kuulub kandmisele . – 2 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 74
lg 1 ja lg
S.R 18 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises 1)
elukohas xxxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx 2) ilmuda – ;
3
kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)
alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste
täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast
lahkumiseks Eesti territooriumi piires
5) saada kauemaks kui 15 päevaks;
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - 6) saada , töö või õppimiskoha vahetamiseks;
krimin Eesti aalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 4 kuuks.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561
, milles on sätestatud, et
kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille
kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja
lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
KrMS § 2562
lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste
kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus
akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -
tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppe
- menetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.
Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - -
tatud andmed (kahtlusta -le 1 tava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg
või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja
arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed
vas - tavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite
loetelu; KrM 218 lg- S § 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).
Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides
kokkuleppe . menetluse sätteid
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks
karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenet tatav, lusega nõustuvad süüdis
kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel
KarS
rahalise karist § 424 näeb ette süüdlase karistamise use või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
4
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu
de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS
§ s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on 179 lg-
määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks € 240 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -
uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on
taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja
osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt
-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi
õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri
juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud
(edaspidi ). Korras koos kord
hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud S.R-i
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 86,40 . S.R-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 21.60 € .
Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasu a tuleb kaitsjale tasuda. määradega j
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja
ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg d määrates arvestab kohus süüdimõistetu 3 menetluskulusi varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et
kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1
sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565
lg 2). Seoses
kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole
Krimin S.R-ilt
aalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista
kriminaalmenetluse kuludena sundraha
86,40 240 (kakssada nelikümmend) €, riigi õigusabi tasu
(21,60 + 43,20 ) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude + 21.60 € sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
4.
Kohtu muud põhjendused
S.R on kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2013 25.04.2013, seega on S.R –
viibinud eelvangistuses
3 päeva KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja
hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.
Toomas Lillsaar
Kohtunik