1-13-3506/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Prokurör Lea Pähkel

Kaitsja Dmitri Školjar

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

S.Z , ik:XXX; elukoht: Xxx; kodakondsus: eesti; emakeel: eesti keel;

haridus: keskeriharidus; töökoht: ei tööta (invaliidsuspensionär, töövõimekaotus 80%). Omab ühte kehtivat kriminaalkaristust- 10.01.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi karistatud 1-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse aja hulka. Väärteokorras korduvalt karistatud (karistatuse õiendi kohaselt t lk 43-45 on väärteod arhiveeritud). Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.02.2013.a.

süüdistuses KarS § 120, § 121 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.Z KarS § 120 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Süüdi tunnistada S.Z KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 8 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) – aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Kriminaalasi nr. 1-13-3506

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.Z´t käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S.Z ´t käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.04.2013.a.

Määrata S.Z Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

S.Z suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista S.Z´lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot;

- kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 382,50 eurot;

- kaitsjatasu summas 225,60 eurot.

- Kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda käesoleva kohtuotsuse 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-3506, S.Z ja

tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised: CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 25.04.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.04.2013.a.).

3

SÜÜDISTUS

Käesolevas kriminaalasjas on S.Z ´le esitatud süüdistus selles, et tema 30.11.12 kella 12:00 paiku Tallinnas Xxx maja ühistrepikojas korteri 98 juures lõi HL´le käega vasakule poole silma piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus H. L vastu ühiskoridori seina ja tundis füüsilist valu

kukla piirkonnas. Samuti tema 01.12.2012 kella 10:00 paiku Tallinnas XXX lõi H L ´ale rusikas käega vasakule poole suu piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu.

Seega süüdistuse kohaselt pani S.Z toime teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise, see tähendab KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ajavahemikul 24-27.01.13, viibides korteris aadressil Tallinnas XXX korduvalt

ähvardas H. L ´a tapmisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist arvestades S.Z

ebaadekvaatset ja ähvardavat käitumist ning seda fakti, et tema oli korduvalt eelnevalt

kasutanud H. L ´a suhtes vägivalda. 24.01.13 kella 21:00 paiku Tallinnas XXX korteris ähvardas H. L ´a tapmisega, seejuures tegi löögi liigutusi H. L ´a kaela piirkonda rätsepakääride ning kahe kruvikeerajaga.

Oma tahtliku tegevusega pani S.Z toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see

on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud karta ähvarduse täideviimist.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei esitatud.

S.Z´la, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör S.Z süüditunnistamist KarS § 120 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Samuti nõuab prokurör S.Z süüditunnistamist KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 8 kuud vangistust. Antud karistus vastavalt

KarS § 74 lg-le 1 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud

alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisakohustusena palub prokurör KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.Z ´t käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S.Z´t käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud

kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

4 Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava S.Z süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et S.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 ja KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kokkuleppe kohaselt tuleb S.Z´le määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustusena katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustusena osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud

sotsiaalabiprogrammis. Samuti kuuluvad S.Z ´lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st

1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku

andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 382,50 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot ning määratud kaitsjatasu kokku summas 225,60 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480

eurot. Kohus võimaldab süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Asitõendina CD-plaat tuleb vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1; § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik