1-13-2997/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kohtuasi nr 1-13-2997

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number 1-13-2997

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi T.H süüdistatuna KarS § 121 järgi

Süüdistatav T.H , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud: töötab

11.07.2001 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 - alusel mõisteti 5 päeva aresti;

31.10.2002 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p - 1,2,3 alusel mõisteti 3 kuud vangistust; 07.02.2003 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 - alusel mõisteti 4 kuud vangistust;

20.10.2003 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p -

1,2,3 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust;

02.04.2004 Lääne Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p - 4,5,8 alusel mõisteti 3 kuud vangistust;

14.06.20 -

05 Lääne Viru Maakohtu poolt KarS § 330 alusel mõisteti rahaline karistus 191,73 eurot, rahaline karistus on täidetud – 13.02.2008.a. Väärteokorras karistatud kahel korral.

Kaitsja

vandeadvokaadi abi

Janar Urres riigi õigusabi korras

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § 254, - - kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistada teda rahalise T.H

karistusega 100 (saja) miinimum

320 (kolmsada päevamäära ulatuses, s.o. summas kaks

kümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni tuleb tasuda igakuiselt vähemalt kolmkümmend kaks

32 ( ) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida -

viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista T.H’ilt 34,50 eurot alaealise V Ž ’i ema M ’i kasuks

G tsiviilhagi katteks. Nimetatud summa kanda M G xxxx -is xxxx. ’i arveldusarvele nr AS KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.H’ilt menetluskuluna sundraha summas 480 (nelisada kahek

sakümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista T.H ’ilt menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.H’ilt menetluskuluna kaitsjatasu 19,20 (üheksateist eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse adv. Janar Urres poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 1022 -is 0034796011 või AS Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud:

N T elas xxxx asuvas korteris. 26.01.2013 viibisid tema korteris tema vend V , O K , J Ž Š , P S , J S , kes kõik tarvitasid koos alkoholi. Õhtul tuli sinna korterisse ka T.H, kes tahtis J S ja J S Š kokku saada. Mingil hetkel läksid T.H , P korterist välja trepikotta suitsetama, kuid T.H välisjalanõud jäid N. T korterisse. Sel ajal kui T.H ja J ning P S olid trepikojas, pani V T soovitusel korteriukse lukku ja Ž oma õe N

T.H enam korterisse sisse ei saanud. Ta hakkas uksele koputama ja nõudis, et teda korterisse sisse lastaks, kuid ust ikkagi ei avatud. T.H tahtis oma jalanõud N. T korterist kätte saada ja hakkas lõpuks jalgadega vastu korteri ust taguma, mille tulemusena lõhkus ära ukselingi. Lõpuks N.T avas ukse ja nägi siis, et T.H on ilma jalanõudeta.

Samal ajal tuli alkoholijoobes V ja hakkas T.H-ga pahandama, et viimane ukselingi Ž ära lõhkus. T.H käskis V. Ž vait olla ja lõi V. Ž peaga näkku. Saadud löögist hakkas

V. Ž ninast verd jooksma, talle kutsuti kiirabi ning anti saatekiri Põhja

-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tuvastati ninaluude murd. N. T s tsiviilhagi

ukselingi lõhkumise osa esitada ei soovi. ema M G esitas tsiviilhagi summas 34,50 eurot (ravimid Alaealise V. Ž –

9.50 €, sõidupiletid Tallinna ja tagasi – 10 €, Tallinnas linnasisese transpordi sõidukulu – €,

arstivisiiditasud ). T.H tunnistab toimepandut, kahetseb ja teatas telefonitsi,

– 10 € et soovib antud kriminaalasjas käskmenetlust. II Süüdistuste sisu: Käesolevas krim esitatud süüdistus selles, et inaalasjas on T.H-le tema 26.01.2013

kella 20.30 ajal xxxx asuva kortermaja trepikojas vastastikuse sõnavahetuse käigus lõi alaealisele V Ž ühe korra peaga näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse

– ninaluumurru. Seega T.H lüües teist inimest ja tekitades valu ning tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek:

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb tunnistada

T.H süüdi KarS § 121 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 320 eurot, milline juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates aprillist 2013 igakuuliselt vähemalt 32 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.01.2014.a. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses kä tiku § esoleva seadus

254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdistustes saabusid T.H kohtusse 01.04.2013.

Süüdistusakti koopia on süüdistatava . Süüdistatav le ja kaitsjale edastatud 28.03.2013 ja

kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti - kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kohta.

kannatanu V

G Ž ütluste, patsiendikaardi nr 2013005456 koopiaga, kannatanu M hagiavaldusega kuriteoga tekitatud kahjude kohta, tunnistaja N T S ütlustega, tunnistaja J ütlustega, kahtlustatava T.H ütlustega.

Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus T.H käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu arvutab kohus rahalise

keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava T.H karistust kergendavateks asjaolud ,

- 58 eks on süü tunnistamine ja kahetsus KarS § is sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava T.H puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi KrMS § 310 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi lg 1

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on alaealise kannatanu ema M G esitanud tsiviilhagi summas 34,50 eurot, s.o ravimid summas

9.50 eurot, sõidupiletid Tallinna ja tagasi summas 10 eurot, Tallinnas linnasisese transpordi sõidukulu summas 5 eurot, arstivisiiditasud summas 10 eurot.

Tuvastatud on, et kannatanu le M G ja V hjuslikus seoses te Ž põhjustatud kahju on põ

süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine T.H esitatud ulatuses süüdistatavalt T.H’ile VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja

KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

480 eurot, erjalidest koopia tegemise KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku mat kulud summas 0,45 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 19,20 eurot.

KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

igitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp /d