1-12-1686/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 (3)
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1 (3)
Kriminaalasi nr 1-12-1686
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus
Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2013. Suur 1 a Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1686 Kriminaalasi H.F-i süüdistus KarS § 424 järgi Taotluse esitaja süüdimõistetu
H.F (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Taotlus Rahalise karistuse pikendamine tasumise tähtaja
RESOLUTSIOON
Jätta pikendamata Tartu Maakohtu 21.02.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-
1686 H.F-ile mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, s.o 675 eurot, tasumise tähtaeg.
H.F-i taotlus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest
teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
H.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.02.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1686 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus
150 päevamäära, s.o 780 eurot riigi tuludesse. Kohus rakendas KarS § 66 lg 1, 3 sätteid ja
määras rahalise karistuse tasumise ositi 1 aasta jooksul, kohustades H.F
tasuma igakuiselt vähemalt 65 eurot 25. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele
2 (3)
järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus
28.02.2012.a.
18.03.2013.a saabus kohtule H.F-i taotlus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Isiku sõnul on ta olnud haige. On võimalik nüüd jälle maksta 65 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et H.F-i poolt esitatud taotlus ei kuulu rahuldamisele. KrMS § 424 sätestab: mõjuvate põhjuste võib süüdimõistetu elukoha järgse olemasolu korral maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni
ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
H.F-ilt on Tartu Maakohtu 21.02.2012.a kohtuotsusega riigituludesse väljamõistetud rahaline karistus summas 780 eurot, mis vastavalt kohtuotsusele tuli tal tasuda
alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 1 aasta jooksul. Isik on esitanud avalduse rahalise karistuse
tasumise tähtaja pikendamiseks.
Riigi Tugiteenuste Keskuse Riiginõuete osakonna andmete kohaselt on isikul tasumata riigi tuludesse rahaline karistus summas 675 eurot. et tasutud on ainult 105 eurot. See tähendab,
Kohus leiab, et esitatud taotlus riigi rahalise karistuse tasumise tuludesse väljamõistetud tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb jätta taotlus rahuldamata. H.F on soovinud rahalise karistuse tasumata osa tasumise tähtaja pikendamist, kuna on olnud haige. Isikul on tasutud rahalisest karistusest 01.04.2013.a seisuga 105 eurot.
Isikul puuduvad registreeritud sõidukid. Kinnistusregistri andmete kohaselt kuulub H.F-ile ½ korteriomandist, kinnistu nr 1668835, asukohaga Tellise tn 1 Jõgeva linn, mis
on ühtlasi ka tema
elukohaks. Sotsiaalkindlustusameti kohaselt ei saa H.F
pensioni ega sotsiaaltoetust. Maksu- (lisatud ka TSD ja Tolliameti vastusest infonõudele kokkuvõtted) näh –
tub, et isik on saanud perioodil 01.03.2012.a 31.03.2013.a maksustatavat tulu kogusummas 8562,07 eurot, s.o keskmiselt 658,62 eurot kuus. Perioodil 01.01.2013.a –
31.03.2013.a on isik saanud maksustatavat tulu kogusummas 1696,35 eurot, s.o keskmiselt 565,45 eurot kuus. Kohtule nähtuvalt on H.F-i sissetulekud olnud piisavad, et temale kohtuotsusega
määratud tasumise tähtaja (1 aasta) jooksul, ositi tasumine 65 eurot ühes kuus, oleks isik olnud võimeline tasuma ära temale mõistetud rahalise karistuse kogusummas 780 eurot.
KrMS § 424 annab võimaluse kohtul pikendada või ajatada rahalise karistuse tasumise tähtaega, kui on olemas selleks mõjuvad põhjused. Isik on põhjendanud oma võimetust tasuda
rahalist karistust haigusega. haiguse kohta kohtule esitatud ei Tõendeid H.F-i ole. Samas nähtub Maksu ja Tolliameti vastusest, et haigushüvitist on H.F saanud - eelnenud kalendriaasta jooksul vaid 12,19 eurot ja kogu aasta kestel on toimunud maksed mitmelt tööandjalt töötasu näol, mis tähendab, et tõsisemast või pikaajalisest haigusest ei saa rääkida. H.F-i sissetulekud on kogu aasta kestel olnud riigi keskmise töötasu tasemel. H.F tuli tasuda vähemalt 65 eurot kuus, mis tähendas seda, et kuude lõike (näiteks juunis 2012 1677,91 eurot, septembris 745,78 s, suuremate sissetulekute korral eurot), ta tasuda ka rohkem rahalise karistuse katteks. Isik seda teinud ei ole. oleks võinud Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, mis annaks aluse rahalise karistuse tasumata osa tasumise
tähtaja pikendamiseks.
3 (3)
Kohus osundab KarS § 70 lg 1, mille kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud
rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga käesoleva - seadustiku §-s 692
sätestatud korras.
Käesolevalt on rahalise karistuse tasumata osa summas 675 eurot muutunud sissenõutavaks
viimase maksetähtaja möödumisega , mistõttu tule
, s.o 25.02.2013.a b H.F tasuda kogu summa korraga ära. 01.04.2013.a seisuga ei olnud nõuet kohtutäiturile täitmiseks veel edastatud.
Juhul, kui isik ei tasu 675 eurot ära, siis võidakse rahalise karistuse tasumata osa asendada
vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga käesoleva seadustiku §-s 692
sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
Kohus lähtub määruse KrMS § tegemisel -dest 424, 432.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag Kohtunik