4-13-845/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-13-845

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2013. a. Tartu, Kalevi 1. Väärteoasja number 4-13-845 (2602,12,004496) Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Tiia Lepp Menetlusalune isik S.K; isikukood: XXX, elukoht: XXXX töökohtXXXX

Väärteoasi

S.K kaebus Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse

avariiteenistuse teenistuse vanema Kaido Iste 24.01.2013. a otsusele, millega määrati S.K-le karistuseks L S § 223 lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot

Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: S.K Kohtuvälise menetleja esindaja: vanemliiklusametnik, komissar Hillar Leet RESOLUTSIOON

juhindudes V™S § 132 p 1

Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Kaido Iste 24.01.2013. a otsus muutmata ja S.K kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 25.04.2013.a.

Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus ja kaebuse põhjendused.

Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Kaido Iste 24.01.2013. a otsusega määrati S.K-le LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 200 eurot ja V™S § 74 lg 1 p 15 alusel jäeti S.K kanda 457 eurot menetluskulusid.

S.K-le määrati karistus 06.07.2012. a kella 15.58 ajal toimepandud väärteos. S.K juhtis mootorsõidukit XXXX, sooritas vasakpööret Optika tänavalt Riia tänavasse, ei veendunud

enne manöövri alustamist selle ohutuses. Vasakpööret sooritades sõitis üle teekattemärgise (910),

suundudes tagasi teele ei lasknud läbi temast mööduvat sõiduautot XXXX ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduauto omanikule M.M. .

Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega ja eksperdi arvamusega. S.K rikkus LE § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 3 nõudeid. Vastutus järgneb LS § 223 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

S.K esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja palub otsuse täies ulatuse

tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole otsuse tegemisel tunnistajate ja asjaosaliste ütlustest ning liiklusseaduse sätetest. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud liiklusõnnetuse tekkimise algpõhjusi, vaid on lähtutud liiklusõnnetuse toimumise hetkesituatsioonist. Liiklustehnilise ekspertiisi järeldusi ei ole õigesti tõlgendatud.

Kaebemenetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

Kohtuistungil jäi S.K esitatud kaebuse juurde. Kohus uuris vahetult kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid: kuulas tunnistajate M.M. ja M.V. ning menetlusaluse isiku S.K ütlusi ning uuris dokumentaalseid tõendeid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja jättis sündmuskohal toiminguid tegemata ja

seetõttu on tulemused ebatäpsed. Hiljem on menetlusalune isik ise teostanud mõõtmisi ja teinud sõiduteste imiteerimaks avariipäeval toimunut. Tehnilise ekspertiisi tulemused on saadud korduvate

animatsioonikatsete tulemusena. Tavaliikluses ei ole aga korduvateks katseteks aega. Bussi gabariitmõõtmed on suuremad kui telgedevahelised mõõtmed. Seega on ebaõige väide, et manöövrit

oleks saanud sooritada ilma teekattemärgistust 910 ületamata. LS § 48 lubab sõiduki suure

pöörderaadiuse tõttu erandeid ja LS § 45 alusel lubab kõrvalekaldeid, s.h teepeenrale sõitmist.

Kaebuse esitaja hinnangul on eksperdi järeldusotsus vale ning seetõttu järeldus ebaõige. Bussi eripära arvestades oli bussi kiireim ja optimaalseim pööre sooritatud korrektselt ja seaduspäraselt. Menetlusalusele isikule etteheidetud tagasiteele pöördumist temast mööduvat BMW-d läbi laskmata

tuleb vaadelda toimununa väljaspool ristmikuala. Olukorda tuleb vaadelda kui mõlema

liiklusvahendi pärisuunal liikumist. Buss pidi järgima LS § 21 lg 2 p 7 nõudeid. Kui buss oli sõiduautole takistuseks, pidi viimane järgima LS § 54 lg 3 nõudeid ning arvestama LS § 50 lg 3 p 1

nõudeid. BMW juht neid nõudeid ei täitnud. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata BMW

sõidukiiruse, mis oli lubatust suurem. Kohtuväline menetleja ei ole objektiivselt hinnanud tunnistajate ütlusi ja seetõttu on tehtud ebaõiged järeldused.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Tunnistajate

ütlustes esinenud vastuolude tõttu määrati liiklustehniline ekspertiis. Kohtuväline menetleja on otsuse teinud tõendite kogumile tuginedes. S.K ei ole süüdistatud selle, et ta justkui oleks

ristmikule välja sõitnud ohutuses veendumata. Ta sooritas vasakut pööret Optika tänavalt Riia tänavale. Ta ei veendunud oma manöövri ohutuses, selles on teda süüdistatud. Vaidlus on selles, et tagasi naastes sõiduritta, ta ei vaadanud peeglisse ning takistas BMW juhi liikumist.

Kohtu järeldused ja tõendid, millel need põhinevad.

Menetlusaluse isiku S.K ütluste järgi on ta suurte kogemustega juht. See oli elu esimene

avarii. Buss on suur, ameerikalik, vetruv, õhkpatjadel. Teab, et pöörded tuleb võtta ettevaatlikult.

Bussis on kõik eluks vajalik sees, riiulitel on toidunõud. Kui äkki pöörata, siis kõik kukub. Tol

päeval oli väga ilus ilm, kuiv ja selge. Oli nädalalõpp, sõideti puhkuse väljasõidule Leedu mäesuusakeskuse sisehalli. Meeleolu oli ülev, ees ootas puhkus. Bussis oli viis isikut. M.V. istus juhi kõrval. Kaks naist ja laps olid taga. Naised avasid siidri, olid elevuses algavast puhkusest. Kõik oli juhile ette kuulda.

Optika tänavalt Riia tänavale pööramise eel nägi S.K auto tulesid kuskil 200 m kaugusel. Paremalt nägi tulesid. Pidas seda piisavaks, et pööret teha. Paremal oli rida tühi. Vasakult lasi ühe auto läbi. Lasi sujuvalt pöörde teepeenrasse. Mäletab seda, et hooga ei lasknud peateele, pidi laskma ühe sõiduki läbi. Mäletab, et ühel hetkel vaatas peeglisse, auto oli suhteliselt kaugel. Pöörde ajal auto tulesid ei näinud, käis kolksatus ja oligi kokkupõrge. Kui oli juba vasakule ära pööranud, siis nägi BMW tagatulesid jälle. Kumerpeeglist nägi, et auto on piisavalt kaugel, pööre oli sujuv. Paremal olid

tänavapostid. Pidi teepeenrale minema, et asjad ei kukuks, oli kitsas. Tegi mõõtmise, kummalegi poole bussi jäi ruumi kuskil 50 cm. Buss on 12 m pikkune. S.K hinnangul ei ole võimalik

sõita tema bussiga Optika tänavalt vasakule Riia tänavale nii, et ei keeraks teepeenrale. Adekvaatselt hinnates, ei saanud ükski auto tema autole sisse sõita, aeg oli piisav, et pööret teha.

Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et S.K rikkus LS § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 3 nõudeid ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tunnistaja M.V. kinnitab S.K ütlusi Optika tänavalt Riia tänavale pööramisel. Enne pööret

tunnistaja vaatas paremale ja ei näinud Riia tänaval ohtu. Buss pööras aeglaselt, buss on suur ja pööras selliselt, kuidas seda oli võimalik teha.

Tunnistaja M.M. andis ütlusi, et tema tuli Elva poolt Tartusse peateed mööda ja nägi Optika tänavalt vasakut pööret sooritavat sõidukit. Tunnistaja ei oska öelda kaugust, kui nägi teele tulevat sõidukit. Tunnistaja võttis hoo maha. Buss sõitis joone peale ja sellest üle teepeenrale. Tunnistaja ei pidanud peateel peatuma jääma. Tema oma sõidu suunda ei muutnud, sõitis mööda. Tunnistaja ei osanud sellist asja oodata, et buss sealt tee peale pöörab. Ta sai aru, et buss jääb teepeenrale seisma. Tunnistaja kiirus võis olla 40 km/h.

Kui sõidukite ninad olid kohakuti, toimus kokkupõrge. Juht ütles, et ei näinud teda. Tunnistaja arvab, et teisel juhile tekkis pime nurk. Tunnistaja sõidusuunas oli rada vaba. Ühel pool oli saar, teisepool buss. Tunnistaja tuli peale kokkupõrget autost välja. Kokkuleppele ei jõudnud ja tunnistaja kutsus politsei.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab sõidukite kokkupõrke kohta, aega ja sõidukite vigastusi.

Optika ja Riia tänavate reguleerimata ristmikul osalesid liiklusõnnetuses S.K juhitud matkabuss XXXX ja M.M. juhitud sõiduauto XXXX. Matkabussil on ees vasak nurk muljutud ja kriimustatud. Sõiduautol on parem külg muljutud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde on lisatud skeem.

Liiklustehnilise eksperdi arvamuse kohaselt matkabussi juhil puudus vajadus vasakpöörde käigus sõita Riia tn sõidutee teepeenrale. Vasakpööre on võimalik sooritada ka nii, et üle sõiduraja serva

liigub ainult bussi parempoolne esinurk Matkabussi liikumistrajektoori vasakpöördel näitab arvutiprogrammi animatsioon. Matkabuss pidi enne sõiduteele tagasi siirdumist ületama sõiduraja äärt tähistavat piirjoont vähemalt 2/3 ulatuses bussi laiusest. Seda juhul kui buss liiguks minimaalse

pöörderaadiusega. Kuivõrd taolisel manöövril ei saa aga minimaalset pöörderaadiust pidada

tehniliselt reaalseks, siis võib eeldada, et tegelikkuses oli buss veelgi rohkem üle pidevjoone teepeenral. Tehniliselt võib täielikult reaalseks pidada, et matkabuss oli üle sõiduraja ääre teepeenra asfaltkattega osa laiuselt s.o. ca 2 meetri ulatuses. Matkabussi ja sõiduauto BMW vastastikune asend ja paiknemine sõidutee suhtes kohtades, kus toimus esmane kokkupuude ja lõppes kontakt, on toodud arvutiprogrammi rekonstruktsiooni skeemidel. Sõiduauto BMW arvutuslik liikumiskiirus

esmasel kokkupuutel matkabussiga oli ca 55 km/h. Eeldusel, et sõiduauto BMW liikus ka enne

kontakti liikumiskiirusega 55 km/h, moodustab sõiduki arvutuslik kaugus kokkupõrke kohast ohu

tekkimise hetkeni ca 18 m. Vastavalt akti uurimuslikus osas tehtud arvutustele puudus sõiduauto BMW juhil võimalus kokkupõrke vältimiseks ka juhul, kui tema sõiduki liikumiskiirus oleks olnud 50 km/h.

S.K ütlused ja liiklustehnilise eksperdi arvamus kinnitavad sama asjaolu: S.K juhitud matkabuss oli üle sõiduraja ääre teepeenral. S.K ütluste järgi oli kitsas. Ta pidi teepeenrale minema, et asjad bussis ei kukuks. LS § 48 lg 3 järgi kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse

või sõidutee seisundi tõttu pöörata sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning LS § 45 lõike 3 nõuete

kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei

ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt mõjutas tema sooritatud vasakpöörde raadiust sõiduki suurus ja sisustuse omapära. S.K sõitis peateele üle teekattemärgise teepeenrale, mille tõttu jäi sõidurida peateel vabaks ja peateel sõitnud sõiduauto BMW jätkas sõitmist oma sõidurajal. Teepeenrale sõitmisega lõi pööret sooritanud S.K mulje peateel sõitnud sõiduki juhile manöövri ohutusest ja peateel liikuja võimalusest ohutult oma sõiduvööndis edasi sõitmiseks.

Menetlusaluse isiku seisukohalt ei saanud ta teepeenrale peatuma jääda, sest LS § 21 lg 2 p 7 järgi

sõidukit ei tohi peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri. Ta pidi manöövri lõpetama ja tal oli selleks õigus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Ristmiku iseloomu ja S.K juhitud sõiduki eripära tõttu valis S.K vasakpöörde sooritamiseks viisi, mille tõttu ta ületas teekattemärgist ja suundus teepeenrale. Eksperdi arvamuse kohaselt oli tal võimalik pööret sooritada teepeenrale sõitmata.

Tunnistaja M.M. ütluste järgi sõitis samal ristmikul Optika tänavalt vasakule Riia tänavale pööramisega liinibuss ilma teepeenrale sõitmata. Eksperdi arvamusega kindlaks tehtud võimaliku

reaalse pöörderaadiuse korral ei olnud vajadust matkabussi juhil teepeenrale sõita. Vasakpöörde sooritamisega teepeenrale sõitmata andnuks ta peateel liiklejale selge signaali tekkivast ohust ning kohustanuks BMW juhti järgima LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille järgi juht peab kohandama oma

sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette

aimama. Samuti kohustanuks olukord BMW juhti järgima LS § 54 lg 3 nõudeid, mille järgi kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.

Peateel liikunud sõiduauto BMW juhile ei ole põhjust ette heita LS § 50 lg 3 p 1 ja § 54 lg 3 nõuete

rikkumist matkabussi juhi käitumise tõttu konkreetses liiklussituatsioonis. Sõiduauto BMW juhi liikumiskiirus ei ole täpselt kindlaks määratud. Menetlusalune isik nägi sõidukit kaugelt. Tunnistaja

Andrus Jõe nägi Riia tänaval sõidukit sõitmas, kuid tunnistaja ütluste järgi ei ole võimalik

määratleda nähtud sõiduki liikumiskiirust. Tunnistajale jäi mulje, et sõiduk tahab pöörata. Kokkupõrget tunnistaja ei näinud. Tunnistaja ütlused nähtud sõiduki kiiruse kohta on üldsõnalised ja üldistavad. Tema ütluste kohaselt keegi naljalt seal 50 ei sõida, kui Aardla poolt kedagi ei tule. 70 km/h võis ikka sees olla. Tunnistaja ei mäleta aja möödudes kõiki asjaolusid. Laps ja naine olid autos, laps jorises ja vingus juba pikemat aega. Tunnistaja tähelepanu oli autos toimuval. Seetõttu oli tema tajumisvõime takistatud.

Eksperdi arvamusega on sõiduauto BMW liikumiskiiruseks arvutatud 55 km/h. Arvutuslikku

tulemust ei kinnita teised tõendid. Samas on eksperdi arvamusega kinnitatud, et sõiduauto BMW juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks ka juhul, kui tema sõiduki liikumiskiirus oleks olnud 50 km/h. Eksperdi arvamus ja tunnistaja M.M. ütlused lükkavad ümber BMW juhi kiirustamine, mis põhjustanuks lubatust suurema kiirusega sõitmise. Oma seisukohas väljendas S.K, et bussi

eripära arvestades oli bussi pööre kiireim ja optimaalseim. See asjaolu viitab S.K

kiirustamisele pööret sooritama veendumata selles, kas pööre paremalt tulevat sõidukit peateel takistab. Arvestades S.K juhitud sõidukis valitsenud meeleolu ja S.K juhitud sõiduki

valitud pöörderaadiust on alust järeldada Optika tänavalt Riis tänavale pööramisel teeoludele ja sõiduki eripärale mittevastava kiiruse valikut, mille tõttu sõidukis tasakaalu säilitamiseks valis juht suurema pöörderaadiuse. S.K nägi paremalt tulevat sõidukit, kuid lootis pöörde sooritada. Arvestades pöördel teepeenrale sõitmist ja sellega pealteel liikujale sõidurea vabaks jätmist, saab

S.K manöövrit vasakule pööramisel jagada etappideks, mille viimaseks etapiks on teepeenralt sõidurajale suundumine. LS § 33 lg 2 p 8 järgi juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või

ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. S.K juhitud sõiduki teepeenralt sõidurajale suundumine on antud situatsioonis käsitletav manöövrina. S.K jättis seda manöövrit alustades tähelepanuta sõiduki, mida ta nägi enne vasakpöörde alustamist paremalt tulemas. Sõidukile mingit

tähelepanu pööramata sõitis S.K tema juhitud sõiduki kõrvale jõudnud ja oma sõidureas sõitnud sõidukile küljelt sisse ning põhjustas kokkupõrke.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures oleval liiklusõnnetuse skeemile on mõõtmistulemused

kantud. Seetõttu ei ole alust ette heita kohtuvälisele menetlejale toimingute tegemata jätmist. Tuvastatud asjaoludest lähtudes on andnud arvamuse ekspert. Eksperdi arvamuse uurimuslik käik on ekspertiisiaktis kirjeldatud. Eksperdi arvamus on skemaatiliselt illustreeritud. Eksperdi järeldusteni jõudmine on jälgitav.

S.K käitumist vasakpöörde sooritamisel iseloomustab tähelepanematus ja antud liiklussituatsioonis kohusetundetu käitumine, mis viis väärteokoosseisu realiseerimisele. Antud juhul

S.K käitumises nõutavat hoolsust rikuti teise tuvastatud liikleja tähelepanuta jätmisega ohtliku pöörde sooritamise lõpul peateel oma sõiduritta manöövri tegemisel. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud kohtuvälises menetluses väärteomenetluse normide rikkumist.

S.K on karistusregistrisse kandmata isik. Teda iseloomustab varasem karistamatus ning senises õiguskuulekuses ei ole talle midagi ette heita. LS § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. S.K on vastava paragrahvi alusel karistatud kergemaliigilise karistusega alla ¼ määrast. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ilmnenud ka kohtus. Kohus leiab, et kohtuväline

menetleja on järginud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid ning määranud karistuse

eripreventiivseid eesmärke arvestades. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, ka karistuse muutmiseks ei ole põhjust. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ene Muts

kohtunik