1-13-2232/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprillil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-2232 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi

K.I süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

K.I

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24. septembrist 2012. a Kaitsja

Advokaat Eve Laine kokkuleppel Juhindudes KrMS § 180 lg.1,3, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada K.I KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ( kuriteosündmus 24.03.2012) ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22. märtsi 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1317 K.I-le mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o nelja (4) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista K.I-le (K.I) üks (1) aasta ja seitse (7) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.I KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (15. märtsi 2012.a. kuriteosündmus) ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

2

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks K.I-le üks (1) aasta seitse (7) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada K.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat ükssada viiskümmend (1150) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab K.I järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K.I Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asukohaga Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.I-lt kannatanu AS EMT

(registrikood: 10096159, arveldusarve: 221001197005, Swedbank) kasuks tsiviilhagi summas üks tuhat nelisada kümme (1410) eurot 90 senti.

K.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg.3 alusel vähendada K.I-lt riigituludesse menetluskuludena väljamõistetavaid summasid, tulenevalt K.I töövõimetusest. Mõista välja K.I-lt sundraha 100(ükssada ) eurot, kaitsjatasu 57(viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti. Jätta välja mõistmata sundrahast 380 (kolmsada kaheksakümmend )eurot jättes selle riigi kanda.

Määrata, et K.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606

Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti.

3

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus K.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

- lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le EMT sellega, et

kasutades ära raske puudega E.H. , lasi E.H. sõlmida 15. märtsil 2012. a kella 12.52 ajal

Tartu linnas Riia 1 asuvas AS EMT esinduses tähtajalise liitumislepingu nr 9200140

sülearvutipaketiga 39+PM, lõpptähtajaga 15.03.2014, millega sai enda valdusesse

sülearvuti Dell 15R (N5110), IMEI J4GNBR1 ning netipulga Huawei E173, IMEI

869878006002470, millega kohustus tasuma igakuist paketitasu 38,99 eurot, lubades tasuda ise igakuised maksed, kavatsusega jätta maksed tasumata ning seadmed omastada. K.I põhjustas hinnapaketi igakuiste osamaksete ning käsitlustasu tasumata jätmisega AS-le EMT varalist kahju kokku 853 euro 98 senti.

- lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le EMT sellega, et

kasutades ära raske puudega D.R., lasi D.R. sõlmida 24. märtsil 2012. a kell 12:28 Tartu

linnas Ringtee 75 asuvas AS EMT esinduses tähtajalise liitumislepingu nr 9201049

sülearvutipaketiga 27+PM, lõpptähtajaga 24.03.2014, millega sai enda valdusesse sülearvuti PH Pavilion dm1-4100en, IMEI 5CD2083VWJ ning netipulga Huawei E173,

IMEI 869878006006372, millega kohustus tasuma igakuist paketitasu 26,99 eurot, lubades tasuda ise igakuised maksed, kavatsusega jätta maksed tasumata ning seadmed omastada. K.I põhjustas hinnapaketi igakuiste osamaksete ning käsitlustasu tasumata jätmisega AS-le EMT varalist kahju kokku 556 euro 95 senti.

Sellega pani K.I toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 209 lg 2 p 1 (sündmus 24. märts 2012. a) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

4

KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, suurendades käesolevas

kriminaalasjas mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust 22. märtsi 2012. a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-1317 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra. KarS § 209 lg 2 p 1 (sündmus 15. märts 2012. a) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, lugedes kergem

karistus kaetuks raskemaga. KarS § 73 lg 4 ja § 69 järgi asendada 1 aasta ja 7 kuu pikkune vangistus 1150 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.I üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on K.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud varalist kahju kannatanule AS EMT, kes on esitanud tsiviilhagi summas 1410,90 eurot. K.I on avaldanud kokkuleppes nõusolekut tsiviilhagi 1410,90 eurot

väljamõistmiseks kannatanu AS EMT kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada.

Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

K.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ja kaitsjatasu summas 57, 60 eurot.

Kaitsja Eve Laine poolt kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõenditest nähtub, et Rando

K.I on 90 % töövõimetu. Seega on KrMS § 180 lg. 3 alused temalt välja mõistetavat

menetluskulu vähendada. Kohus mõistab K.I-lt välja sundraha 100 eurot, jätab

5

ülejäänud riigi kanda; kaitsjatasu 57, 60 eurot kui tehtud reaalne kulutus, mõista välja K.I-lt riigituludesse.

On põhjendatud maarata väljamõistetavate menetluskulude tasumine K.I-le osade kaupa ühe aasta jooksul, sest K.I lasub ka tsiviilhagi tasumise kohustus.

Kohtunik