1-09-10552/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-09-10552

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 23. aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10552 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 23.04.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.O isikukood xxx xxx

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A.O

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 01.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.11.2010 kohtuotsusega t süüdi KarS unnistati A.O §200 lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, §64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 02.04.2004 kohtuotsuse alusel mõistetud

vangistus (8 aastat 1 kuu 14 päeva) ning mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 8 kuud vangistust.

Karistusest arvati maha osaliselt ärakantud karistus eelmise (02.04.2004) kohtuotsuse järgi alates 02.04.2004.a kuni 24.11.2010.a., s.o. 6 aastat 7 kuud ja 22 päeva ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat ja 8 päeva vangistust.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.03.2011 määrusega vabastati A.O karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.12.2012 ja ta määrati selleks ajaks

2

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna A.O rikkus katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi siis Viru Maakohtu

06.09.2012

itmisele. määrusega pöörati ärakandmata karistuse osa tä

Karistuse kandmise algus . 03.09.2012 ja lõpp 16.05.2014

Kinnipidamisasutuses A.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx, xxx.

Kinnipeetava abikaasa Axxx Txxxa elab xxx. kõrval majas Isikul on 7 klassi haridust. Seejärel läks tööle ning 16 aastaselt esimest korda vanglasse. Eriala ei oma. Kinnipeetav ei näe põhjust omandada põhiharidust või eriala, leiab, et oluline on püsiv

sissetulek, mitte õppimine. Riigikeelt ei oska on nõus omandama. -

Kinnipeetava töökogemus vähene. Enne vangistust töötas ametlikult, läbi töötukassaxxx xxx Mitteametlikult on töötanud lühiajaliselt ehitajana. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli töötasu. Toimetulekut mõjutasid võlad ja alkoholi tarvitamine. Korduvalt sooritanud röövimisi. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx. Isik tun

nistab, et varasemalt oli tugev mõjutus kriminaalse taustaga tuttavate poolt, kes olid temast tunduvalt vanemad. Korduvalt sooritanud röövimisi grupis. Isiku varasem

kuritegelik

käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isik on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib neljandat korda. Varasemalt on kinnipeetav karistatud röövimise, kelmuse, tapmise ja varguse eest. Seekord taas röövimise eest. Soodustegur – alkohol. Kinnipeetav on enamuse kuritegusid sooritanud alkoholijoobes. Sõltuvust eitab. Katseajal rikkunud

kaks korda kohustust - umistele, ei tunnista oma mitte tarvitada alkoholi, otsib õigustusi oma rikk

vigu. Vangla ei

toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolme toalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema koos oma elukaaslasega. Mõlemad töötavad ning on nõus A.O vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx.

Telefonivestlusest kinnip

eetava võimaliku tööandja selgus, et ta on nõus võtma A.O tööle oma firmasse. Vxxx A.O on teadlik A.O kriminaalsest minevikust, kuna

kinnipeeta

v töötas enne vahistamist antud tööandja juures. Karistusregistri andmetel on A.O viis korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat vangistust kannab katseaja tingimuste rikkumise eest. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole.

Prokurör

andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

A.O

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused,

leiab, et A.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

3

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

A.O on 5 korda kriminaalkorras karistatud (röövimise, kelmuse, tapmise ja varguse

eest 2 korda. ). Väärteokorras karistatud Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole

enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt A.O oli tatud vangistuse kandmisest ja

ennetähtaegselt vabas määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning karistus pöörati täitmisele.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna A.O on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist A.O

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isiku allutamine

käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud jälgida sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine A.O katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu ja töö - koha

olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud A.O vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik