1-12-4547/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-4547

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

23. aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4547 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 23.04.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne S.U tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.U isikukood xxx viibib Viru Vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta S.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 01.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.U tunnistati süüdi KarS § 199 lg

9 järgi

Viru Maakohtu 10.10.2012 otsusega

2 p 7, ning KrMS § 238 lg kohaldamisega mõisteti eks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistus karistuse hulka arvatud eelvangistuse aeg. Karistuse kandmise algus . 06.03.2012 ja lõpp 05.03.2014

Kinnipidamisasutuses S.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama naise juurde aadressil xxx.

Elamisluba on S.U'l aegunud. Kinnipeetava enda sõnul on omandanud ehitaja ja elektriku kutse. Eesti keele oskus on olemas.

Alates 1995. aastast töötas 4 aastat ametlikult õmblusvabrikus. 2007. aastal töötas xxx. Enne vangistust töötas enda sõnul mööblitehases. Enamasti on olnud töötu või kinnipidamisasutuses.

Vangistuses on varem töötanud pesumajas, koristajana ja lumekoristajana. Käesoleva vangistuse jooksul on näidanud samuti ülesse soovi töötada. Tasumata võlanõudeid on 2100 euro ulatuses. Vabanedes puudub isikul töökoht, vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas.

Põhiliseks suhtlusringkonnaks on sarnase elusaatusega tuttavad. Vabaduses puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Enda sõnul ei ole ta alkoholi tarvitanud viimased 3 aastat. Varasemalt enda sõnul tarvitas peaaegu iga päev ja nii vähemalt 10 aastat järjest. Tunnistab, et alkohol on mõjutanud tema elu ja peresuhteid. Lisaks väidab, et varasemalt on alkoholi joobes pannud toime kuritegusid. Ajavahemikul 15.08.2012-

12.12.2012 läbis S.U riigikeele B1 taseme kursuse.

Kuna kinnipeetav viibib hetkel vastuvõturežiimil, siis individuaalset täitmiskava talle veel koostatud ei ole. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et S.U puudub vabaduses toetav sotsiaalne xx xx, kellega on korduvalt koos kuritegusid toime võrgustik. Kinnipeetaval on vend pandud. Vend xx xx kannab samuti hetkel reaalset vanglakaristust. Kinnipeetava õde ei soovi S.U-ga kokku puutuda, kuna sugulased on kinnipeetavat korduvalt aidanud ja enda juurde elama võtnud, kuid S.U ei käitu seaduskuulekalt, varastab ka sugulaste tagant ja põhjustab lähedastele ebameeldivusi. Rahvastikuregistri andmetel on isikul elamisluba aegunud. S.U on vabanedes võimalik registreerida ennast töötuks ja taotleda toimetulekutoetust, mille raames kompenseeritakse ka eluasemekulud. S.U on väga harva olnud vabaduses tööga hõivatud, sel juhul ka lühiajaliselt. Vabanedes puudub isikul töökoht. Vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. S.U on 21 korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud, rikkumised on samuti valdavalt varavastased. S.U on süstemaatiline varas. S.U on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, katseajad on kulgenud mitterahuldavalt. S.U on pannud toime uued kuriteod, mistõttu on isik olnud liitkaristuste mõistmise alusel määratud vangistust kandma. S.U

on vabaduses liigtarvitanud alkoholi, teadaolevalt on ka süstinud narkootikume. S.U puuduvad toimetulekuja probleemide lahendamise oskused.

Prokurör

andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

S.U Ta soovib elama asuda oma endise taotleb ennetähtaegset vabastamist.

abikaasa xx xx juurde xxx

, kus kriminaalhooldusametniku hinnangul on S.U elama asumiseks olemas sobiv pind.

S.U sõnul on tal koheselt võimalik ka tööle asuda

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et

S.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt iseloomustusest on poolt uute kuriteg S.U ude toimepanemise tõenäosus

61 % kahe aasta jooksul.

S.U on 21 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest).

Väärteokorras karistatud a varavastaste väärtegude eest

11 korda, sh 7 kord ja 3 korda

alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt mitmel S.U määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik k

jätkas kuritegelik u käitumist. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna

S.U on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud kut ja töökoht, mis halvendab tema toimetule suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Elamisluba on aegunud.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. S.U ustiil on riskiv ja hoolimatu. el

Seega võib järeldada, et S.U puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks S.U uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ni del ei ole kohtu hinnangul tema ng käitumist eelnevatel katseaega

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu S.U vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik