1-12-11239/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-12-11239

Lk 1 / 12

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2013.a. Pärnu Maakohtu, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11239 (12250100102)

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Kriminaalasi

T.K süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluse korras.

Ringkonnaprokurör Merike Lugna

Süüdistatav T.K

Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx xxxx, xxxx xxxxx

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

keskharidus

Emakeel:

eesti keel Töökoht või õppeasutus: xxxxx xxxxxxx, x xxxxxxx xxxxxxxxxxx Varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud T.K suhtes 18.09.2012 kuni 17.03.2013. a. suhtes.

Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi

Süüdi tunnistada T.K KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kaks (2) aastat vangistust

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista T.K-le üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust.

1-12-11239

Lk 2 / 12

KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui T.K kolme (3) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates 02.04.2013. a.

KrMS § 179 lg 1 p.2 järgi kuulub T.K-lt välja mõistmisele sundraha 480 € KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopiate tegemise kulu 0,45 €.

Välja mõista T.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 3, alusel:

Sõiduauto Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxx hoiutasu OÜ Cosmogroupile 604.61 €. Liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 €. (ekspertiisiakt 12E-LL0039). Autotehniline ekspertiisi maksumus 503 €. (ekspertiisiakt 12E-LA0015). Sõiduauto Jaguar S Type reg nr xxxxxxx hoiutasu OÜ Jossi Autole 796.80 €. Surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 236 €. (ekspertiisiakt nr 12). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € ( ekspertiisiakt nr 11). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € ( ekspertiisiakt nr 13). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € (ekspertiisiakt nr 12).

Välja mõista T.K-lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

vandeadvokaat Matti Reinsalu riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 292.80 €.

Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011. a otsusega

kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB

Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011

viitenumber 2800049696; Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber:

221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696).

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga 4100064858.

Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“.

Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist

(sundraha vm), samuti kriminaalasja number ja kes või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Matti Reinsalu`le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 120 €

Asitõend 1- DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Rahuldada tsiviilhagi VÕS § 129 lg 1, 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 1, 5, 8 alusel ning mõista T.K-lt välja matusekulud 700 € ja JT kasutamiskõlbmatute riiete eest 150 €

kokku kuulub välja mõistmisele 850 €, milline summa kanda TT arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx hiljemalt 02.05.2013 a.

1-12-11239

Lk 3 / 12

Faktilised asjaolud

14. 01. 2012.a. kella 12:14 ajal Järva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 61 km

toimus liiklusõnnetus, kus Tallinna suunas liikunud

mootorsõiduk Jaguar

registreerimisnumbriga xxxxxxx, mida juhtis kaine juhtimisõiguseta T.K ,

hakkas liinibussist Temsa Safari reg. nr.xxxxxx, mida juhtis kaine juhtimisõigusega AL,

möödasõitu sooritama, mootorsõiduk Jaguar registreerimisnumbriga xxxxxxx, kaotas

möödasõidul juhitavuse ja põrkas kokku Tallinna poolt Tartu suunas liikunud

mootorsõidukile Mitsubishi Outlander registreerimisnumbriga xxxxxx, mida juhtis kaine

juhtimisõigusega TT. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Mitsubishi Outlander

vastassuuna vööndisse ja omakorda kokku liinibussiga. T.K rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid – juht peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid,

tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, rikkus liiklusseaduse § 94 lg 1

nõudeid - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, rikkus liiklusseaduse § 51 lg 3 p 3, 4

nõudeid – enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba ning

rikkus liiklusseaduse § 51 lg 4 nõudeid - enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette

näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit

katkestada. Liiklusõnnetuses sai vigastada mootorsõiduki Mitsubishi juht TT, kellel

diagnoositud tervisekahjustused: lülisamba kaelaosa distorsioon (nikastus) ja distensioon

(venitus) ning rindkere ja kopsude põrutus; samuti said vigastada: kõrvalistuja RT kellel

diagnoositud eluohtlikud tervisekahjustused: põrnavigastus, vasaku neeru põrutus ja

nahaalused verevalumid näo piirkonnas; kõrvalistuja taga olnud TV kellel diagnoositud

eluohtlikud tervisekahjustused: peaajupõrutus-põrutuskolded mõlemas otsmiku sagaras,

peaajuturse, otsmikuluu joonmurrud, vasakusilmakoopa lae murd, sõelluu murrud, põhiluu keha ja mõlema suure tiiva murrud ja väikse tiiva murd paremal, parema oimuluu

joonmurd, vasaku ülalõualuu murd, vasaku sarnaluu sarnakaare murd, vasakpoolse 5.-

10. roide murd, kopsude põrutus, peensoole ja sigmasoole vigastus, verevalumid vasakul

pool kõhuseinal, vasaku silmamuna põrutus, põrutus-rebimishaavad otsmikul, nahaalused verevalumid näo ja vasaku puusa piirkonnas ning nahamarrastused rindkerel

ja vasaku puusa piirkonnas ning sündmuskohal hukkus mootorsõidukis Mitsubishi Outlander taga vasakul istunud kaassõitja JT.

Oma tegevusega pani T.K toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas JTi surma, kolmele inimesele raske tervisekahjustuse, mis on kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi.

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karituseks kaks aastat vangistust. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks

mõista T.K-le karistuseks üks aasta ja neli kuud vangistust. Süüdistatav tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi täielikult. Kaitsja leidis, et süüdistus on esitatud kaitsealusele õigesti ning vaidlus kvalifikatsiooni üle puudub.

1-12-11239

Lk 4 / 12

Maakohtu seisukoht

Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on süüdistatava vastavasisuline taotlus ning kaitsja ja prokuröri nõusolek.

T.K-le on esitatud süüdistus KarS § 423 lg 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Kohus analüüsib ja kontrollib T.K-le etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt, kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt KarS § 423 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemist.

Kohtule esitatud liiklusõnnetuse akt-st nr 2510120006 (I kd tl 2-3) nähtub, et

liiklusõnnetuses osalesid T.K, kes juhtis sõiduautot Jaaguar xxxxxx, A L, kes

juhtis bussi Temsa Safari xxxxxx ja TT, kes juhtis Mitsubishi Outlanderit xxxxxx ning viimase kaassõitjad RT (oli sõtja esiistmel), TV (oli sõitja tagaistmel vasakul) ja J T (oli sõitja

tagaistmel paremal). Liiklusõnnetuses said vigastada T.K, T T, R T, TV ning hukkus JT.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (I kd tl 4-29) nähtub, et sündmuskoht asub Järva maakonnas Paide vallas Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa mnt 61 km. Maantee on asfaltkattega kahesuunaline tee, teemärgistusega piiritletud. Sündmuskohal on pikk sirge teelõik. Vaatluse ajal oli teekate lumelörtsi segune. Suurim lubatud kiirus teelõigul on 90 km/h.

Liiklusvahendi Temsa Safari reg nr xxxxxx vaatlus (I kd tl 30-37) tõendab, et seoses

toimunud liiklusõnnetusega 14.01.2912.a bussi esiklaasis olid mõrad, esistange

vasakpoolne nurk deformeerunud, vasakpoolne juhikohal asuv küljeplekk eemaldunud,

esimene registreerimismärk eemaldunud, parempoolne poritiib deformeerunud ja

värvikahjustused. Parempoolne esimene poritiib kahjustunud ja värvikahjustused.

Valgustus ja signaalseadmed olid töökorras, vasakpoolsete esitulede kajutiklaasid on purunenud. Tagavaate peeglid töökorras, klaasipuhastajad nõuetekohased. Sõiduki rehvid vastasid kehtestatud nõuetele, esimene parem rehv purunenud. Tagasivaate peegel olemas

ja terve, klaasipuhastajad olemas ja töötavad. Valgustusseadmeid ei olnud võimalik

kontrollida, kuna olid purunenud, signaal töötab. Vasak tagumine iste deformeerunud,

armatuur paigast nihkunud. Tagumine vasak turvavöö puruks lõigatud. Mootor seoses kinnituste purunemisega paigast nihkunud.

Liiklusvahendi Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxxx vaatlus (I kd tl 40-45) tõendab, et

seoses toimunud liiklusõnnetusega 14.01.2912.a on mootorsõidukil purunenud esi

põrkelaud, tuled, esikapott deformeerunud, esi poritiivad deformeerunud, radiaator purunenud, mootor paigast nihkunud, esimene parem velg ja rehv purunenud, esi parem

uks deformeerunud, esiklaas purunenud, tagumine parempoolne uks deformeerunud,

tagumine reflektor purunenud, tagumine põrkelaud küljest eemaldunud, tagumine klaas purunenud, tagumine vasak tuli purunenud, tagaluuk deformeerunud, tagumine vasak tiib

ja uks deformeerunud, taga vasaku külje -ja ukseklaasid purunenud, tagasild paigast nihkunud, esimene vasak velg purunenud. Esirehvid ja tagumine parem rehv survestatud. Vasak rehv tühjenenud. Rehvi mustrisügavused: esimene parem rehv 4.50 mm, vasak rehv 4.23 mm, tagumine parem rehv 4.22 mm, tagumine vasak rehv 4.43 mm. Tagumised tuled purunenud, ei olnud võimalik kontrollida, esituled terved ja pirnid pesades. Signaalseade olemas ja töötab. Klaasipuhastajad olemas ja töötavad. Tagasivaatepeegel salongis puudub. Sõiduki aku purunenud, istmed sõidukis paigast nihkunud.

Liiklusvahendi Jaguar S Type reg nr xxxxxx vaatlus, fototabel (I kd tl 64-72) tõendab, et seoses toimunud liiklusõnnetusega 14.01.2912.a on mootorsõidukil esikapoti parem nurk

deformeerunud, parempoolsed esituled paigast nihkunud, esi põrkelaud purunenud,

1-12-11239

Lk 5 / 12

radiaator purunenud, esi paremtiib esimene osa deformeerunud, tagumine parem uks

deformeerunud, ukseklaas purunenud, parem tagumine tiib deformeerunud, pagasiluuk

deformeerunud, tagumine põrkelaud purunenud, tagasild auto kere küljest lahti rebitud,

tagumine vasaktiib deformeerunud, tagumine vasak uks deformeerunud, vasak esiuks

uksepiida juurest deformeerunud, parem peegel nihkunud, parem esivelg purunenud,

tagaklaas purunenud, sumbuti deformeerunud ja kere küljest lahti rebenenud, aku purunenud, istmed paigast nihkunud.

Liiklustehnilisest ekspertiisaktist nr 12E-LL0039 (I kd tl 74-79) nähtub, et sõiduautode

Jaguar reg. märk xxxxx ja Mitsubishi Outlander reg. märk xxxxxx kokkupõrge toimus

sõiduauto Mitsubishi suunavööndis. Tehniliselt võib reaalseks pidada, et bussi Temsa

Safari reg. märk xxxxxxx kokkupõrkel sõiduautoga Mitsubishi asus sõiduauto tagaosa

bussi suunavööndis. Tehniliselt võib reaalseks pidada, et bussi parempoolse külje riivav

kontakt sõiduautoga Jaguar toimus praktiliselt kohas, kus sõiduauto Jaguar

liiklusõnnetuse järgselt seisab. Autode liikumiskiirusi ei olnud võimalik arvutuslikult

määrata. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saaks antud juhul vaadelda üksnes sõiduauto Mitsubishi ja bussi Temsa Safari juhtide poolt, kuivõrd ohu tekitajaks on antud

juhul Jaguar juht. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust ei ole arvutuslikult võimalik

määrata, kuna ei ole teada sõidukite liikumiskiirused ja trajektoorid enne kokkupõrget,

sellest olenemata saab aga Mitsubishi ja Jaguar kokkupõrke osas väita, et kokkupõrke

toimumine ei ole välistatud isegi siis, kui sõiduauto Mitsubishi juht oleks jõudnud oma

sõiduki peatada, kuna teine sõiduk oleks liikunud kontrollimatult edasi ja tema

liikumistrajektoor ei ole üheselt etteaimatav. Bussi Temsa Safari juhi poolt on ilmne, et antud juhul puudus bussi juhil võimalus vältida kokkupõrkeid sõiduautodega Mitsubishi ja Jaguar. Peale omavahelist kokkupõrget liikusid sõiduautod kontrollimatult ning taolise liikumise trajektoore ja ulatusi ei ole kokkupõrke vältimise seisukohast mitte mingil juhul

võimalik ette aimata. Sõiduautode Mitsubishi ja Jaguar liikumistrajektoore enne autode kokkupõrget ei ole jälgede puudumisel võimalik määrara. Antud juhul saab üksnes öelda, et sõiduauto Mitsubishi liikus vahetult enne kokkupõrget kindlasti oma suunavööndis ning

sõiduauto Jaguar oli kaotanud juhitavuse ja liikus parem külg ees vastassuunavööndis

(sõiduauto Mitsubishi suunavööndis). Sõidukite asend kokkupõrgetel, liikumine kokkupõrkest peatumiseni, kujutatud ka skemaatiliselt

Autotehnilisest ekspertiisiaktist nr 12E-LA0015 (I kd tl 83-91) nähtub, et sõiduauto Jaguar tehnilise seisukorra uurimisel ei tuvastatud tehnilise rikke tunnuseid, mis liiklusõnnetuse eelselt võinuks juhi tahtest sõltumata mõjutada sõiduki juhitavust

Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 98-118) Mitsubishi Outlanderist kaasa võetud esemete vaatlus

Kannatanu TT kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kannatanuna ülekuulatud

eeluurimisel (II kd tl 1-3) TT (JT isa) nõudis liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise

kahju väljamõistmist süüdlaselt (matusekulud 700 eurot ja J. Tseljas olnud riided 150

eurot, kokku 850 eurot). Karistatuse osas märkis TT, et süüdistatav võiks saada

karistuseks reaalselt viis aastat vangistust, kuna süüdistataval ei olnud juhtimisõigust, kogemusi.

Surnu ekspertiisiaktist nr 12 (II kd tl 9-25) nähtuvad JT sedastatud vigastused ja surma põhjus.

JT surma põhjuseks oli liittrauma- pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koos peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumite, kuklaliigese sidemete

rebendi ja mõlemapoolselt roiete hulgi murdudega mitmel keha anatoomilisel joonel koos

siseorganite (neerud, maks, kopsud, põrn, soolekinnisti) vigastustega, mille tagajärjel

tekkis äge verekaotus. Surm saabus lähteandmetes märgitud ajal ja asjaoludel –

1-12-11239

Lk 6 / 12

14.01.2012. JT surnukehal sedastatud järgmised tömbi vägivallaga saadavad

tervisekahjustused: peaajupõrutus, traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum

mõlema kiirussagara pealmisel pinnal, väikeaju pealmisel pinnal, vasaku oimusagara välimisel pinnal, parema kuklasagara pealmisel pinnal ja sagaratevahelisel alal, veri III, IV

ajuvatsakeses ja mõlema külgvatsakese tagumises sarves, kuklasidemete täielik rebend, verevalum kõõlustanul kukla piirkonnas, verevalumid kaela pehmetes kudedes, lülisamba

kaelaosa ülaosas, põrutushaav juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas, vasakul pool 3.-6. roide murd rinnakul kõrvaljoonel, 1.-5. roide murd eesmisel ja keskmisel kaenlajoonel

koos rinnakelme rebendiga 2. ja 5. roide murru kohal, paremal pool 1. – 8. roide murd

lülisamba kõrvaljoonel koos rinnakelme rebendiga, verevalumid luumurde ümbritsevates

lihastes, paremal pool vaagnalihastes, mõlemat neeru ja neerupealist ning rinnaaorti

ümbritsevas rasvkoes, parema neeru mittetäielik rebend, maksa läbistav rebend paremal

sagaral, rebendid maksa alumisel pinnal, põrna rebend, parema kopsu rebend, mõlema

kopsu põrutus, verevalum paremas neeruvaagnas, südamepauna eesmisel pinnal,

põrnaväratis peensoolekinnitis nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel ning nahamarrastused mõlema sääre piirkonnas. JT veres ja uriinis etanooli ei olnud.

Kiirabikaardi koopia (II kd tl 27) tõendab kiirabi saabumise aega – 12:35 14.01.2012, sealhulgas JT surma aega, 12.40 surma konstateerimine.

Kannatanu TT kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Eeluurimisel antud ütluste ja

liiklusõnnetuse asjaolude kirjeldava skeemi (II kd tl 28-38) kohaselt hakkas ta Tallinnast

Tartusse sõitma 14.01.2012 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal. Autos (Mitsubihi Outlander reg nr xxxxxx) olid veel RT, TV ja JT. Kõik olid kained, turvavööd olid kinnitatud. Tallinnast

sõitma hakates oli ilm sombune, sadas vähest lund ja oli väike tuisk. Sõiduteel oli palju

lund, lumevaalud. Temperatuur oli väljas -3 ja -5 kraadi vahel. Nähtavus oli normaalne. Kiirus oli T. T Tallinn-Tartu maanteel suunaga Tartu poole keskmiselt 85 km tunnis, sõidu ajal põlesid autol tuled. Peale Ardut sõites Tartu poole jõudes sirgele teelõigule, hakkas üks

sõiduauto eemalt sooritama suuremast sõidukist Tallinna poole möödasõitu. Sõiduauto sõitis T. T vastu. T. T veel ohtu ei näinud, kuid võttis jala gaasipedaalilt ära ja auto kiirus hakkas vähenema. Kui vastusõitev auto oli peaaegu lõpetamas möödasõitu, et minna oma sõidurajale, siis tegi vastusõitev sõiduauto järsku jõnksu ja vastutuleval sõiduautol tekkis

külglibisemine. T. T pidurdas koheselt oma autot, et vältida kokkupõrget. Samal sirgel teelõigul oli tee ääres mõlemal pool teed metallist teepiirded. T. T ei olnud võimalik kuskile

kõrvale ära keerata ning külglibisemisse sattunud auto põrkas parema tagumise küljega kokku vastu T.T auto Mitsubishi Outlander xxxxxx esiotsa. Seejärel läks T. T juhitud autol turvapadi lahti ning T. T ei näinud rohkem midagi. Praktiliselt kohe käis teine kokkupõrge

vastu T. T autot. Kuhu teine löök tabas, seda T. T ei näinud, kuid ta arvab, et see tuli

bussilt. Kogu selle aja oli ta teadvusel ja sai aru, mis toimub. T. T auto jäi seisma ja ta

istus juhi kohal edasi, tegi juhipoolse ukse ja turvavöö lahti ning küsis kaassõitjatelt

kuidas neil on. R ütles, et seljast tunneb valu, muidu on kõik ok. T vastas midagi, kuid tundus, et ta ajas natuke seosetut juttu. T üritas taga vasakul istuva J rääkida, kuid J ei rääkinud midagi. T. T seletab, et ta ei saanud taha pöörata, et vaadata, kuidas on lood J.

Mingi aja pärast tulid möödasõitnud inimesed auto juurde, seejärel tulid päästjad ja kiirabi. Kokkupõrke põhjuseks oli T. T arvamuse kohaselt see, et vastu sõitva auto juht ei arvestanud teeoludega, kiirusega ja juhi vähene kogemus. Vastu sõitnud auto pikivahe T. T autoga oli piisavalt kauge, et oma sõiduratta tagasi sõita, normaalsetes teeoludes.

Kannatanu T T soovib, et liiklusõnnetuse tekitanud isik võetaks seaduses ettenähtud

korras vastutusele ja saaks oma karistuse ja hüvitaks kahjud. Süüdistatava karistamise jätab kohtu otsustada.

Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 11 (II kd tl 45-47) tõendab, et TT esinevad järgmised tervisekahjustused: lülisamba kaelaosa distorsioon (nikastus) ja distensioon (venitus) ning

1-12-11239

Lk 7 / 12

rindkere ja kopsude põrutus. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel,

võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil – toimunud liiklusõnnetuse käigus. T. T esinenud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud.

Kannatanu RT ütluste (II kd tl 53-55) kohaselt hakkas ta koos T. T, TV ja JT Tallinnast

Tartu poole sõitma 14.01.2012 kella 11 paiku sõiduautoga Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxx. TV ja JT istusid autos taga. Juht oli kaine. Ilm oli tuisune, temperatuur võis olla -3 kuni -5. Liiklus oli maanteel suhteliselt tihe. Sõidukiirus oli kuskil 80-90 km/h. Kui tund aega kuskil oli sõidetud, siis jõudsime sirgele teelõigule hakkas Tartu poolt Tallinna poole

tume sõiduauto mööduma liinibussist, kuid tagasikeeramisel oma sõiduratta kaotas tee

keskel olevas lumevaalus juhitavuse ja paiskus risti vastassuunavööndisse.

Külglibisemises olnud auto põrkas kokku T. T juhitud autoga. Seejärel tuli teine löök,

arvatavasti auto küljele. T. Til olid silmad lahti ja ta tundus adekvaatne, T oli pea meelekohalt verine ja ta oli meelemärkusel. J oli meelemärkuseta, silmad pooleldi lahti ja

tundus kehvas seisus. Võõrad inimesed tulid auto juurde ja keegi katsus J pulssi ning öeldi, et tal on nõrk pulss. Kui kiirabi kohale jõudis, tehti vasakpoolne uks lahti ja J T võeti autost välja, seejärel T. V, siis T. T ja R. T.

Liiklusõnnetuse põhjuseks oli kannatanu ütluste kohaselt see, et möödasõitu teinud isik ei arvestanud teeolusid ja ilmastikuolusid. R. T soovib süüdlase karistamist kohtu poolt ja et süüdlane saaks šokivangistuse.

Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 13 (II kd tl 63-65) tõendab, et RT esinevad järgmised

tervisekahjustused: põrnavigastus, vasaku neeru põrutus ja nahaalused verevalumid näo

piirkonnas. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et

lähteandmetes märgitud viisi – toimunud liiklusõnnetuse käigus. RT esinenud tervisekahjustus (põrnavigastus) on eluohtlik.

Kannatanu TV ütluste (II kd tl 68-70) kohaselt hakkas ta koos T. T, R. T ja J. T Tallinnast

Tartu poole sõitma 14.01.2012 kella 10:00-11:00 vahelisel ajal sõiduautoga Mitsubishi

Outlander. Turvavööd olid kõigil kinnitatud. Ilm oli lumesajune. Sõidu ajal jäi T. V oma ütluse kohaselt magama ning ärkas haiglas voodis ja ei mäleta kokkupõrkest midagi.

Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 12 (II kd tl 77-80)tõendab, et TV esinevad järgmised

tervisekahjustused: peaajupõrutus – põrutuskolded mõlemas otsmiku sagaras, peaajuturse, otsmikuluu joonmurrud, vasaku silmakoopa lae murd, sõelluu murd, põhiluu keha ja mõlema suure tiiva murrud ja väikese tiiva murd paremal, parema oimuluu joonmurd, vasaku ülalõualuu murd, vasaku sarnaluu sarnakaare murd, vasakpoolse 5. – 10. Roide murd, kopsude põrutus, peensoole ja sigmasoole vigastus, verevalumid vasakul

pool kõhuseinal, vasaku silmamuna põrutus, põrutus-rebenemishaavad otsmikul, nahaalused verevalumid näo ja vasaku puusa piirkonnas ning nahamarrastused rindkerel

ja vasaku puusa piirkonnas. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil- toimunud liiklusõnnetuse käigus. T. V esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud.

Tunnistaja AL ütluste (II kd tl 83-84) kohaselt oli bussis reisijaid 25, buss liikus suunaga Tallinna poole. Teekate oli lumesegune, võis olla ka libe. Bussi kiirus oli 80 km/h. Kuski kella 12:00 paiku nägi A. L, et sõiduauto Jaguar sõitis temast mööda, Tallinna poole.

Auto ei jõudnud veel bussist mööda sõita, kui sõiduauto tagaosa hakkas

vastassuunavööndis ette viskama ja tekkis külglibisemine ning sõiduauto Jaguar põrkas kokku Tallinna poolt vastutuleva sõiduautoga. A. L võttis kohe bussil hoo maha ja üritas sõita võimalikult tee äärde, bussi ees olevad kaks autot tiirlesid maanteel, sõiduauto

Jaguar põrkas tiirlemise ajal teel kokku A. L juhitud liinibussiga vasakult esinurgaga.

Seejärel tiirles Jaguar uuesti teise sõiduautoga kokku. A. L sai seejärel sõiduautodest

1-12-11239

Lk 8 / 12

mööda ja jäi seisma. A. L ise viga ei saanud, kuid viga sai liinibuss Temsa Safari xxxxxx.

Jaguari kiirus võis olla 90-100 km/h. Kokkupõrke põhjus võis A.L arvates olla selles, et Jaguari juht ei hinnanud vastutuleva sõiduauto kaugust ja ilmastikuolusid.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 85) tõendab, et A. L oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine.

Tunnistaja TE ütlused (II kd tl 89-94) sõiduauto Jaguar reg nr xxxxxxx omanik, teab, et juhtus liiklusõnnetus, kus sõidukijuhiks oli tema poeg T.K

Väljatrükk Jaguar S Type reg nr xxxxxxx registreerimistunnistusest (II kd tl 93,94) tõendab Jaguari kuulumist TE`le.

Tunnistaja HS ütluste (II kd tl 100-102) kohaselt oli ta 14.01.2012 graafikujärgselt tööl ja kella 12 paiku tuli väljakutse, et Tallinn-Tartu mnt 61 km on raske liiklusõnnetus. Ilm oli pilvine, sademeteta, teekate lumelörtsi segune, nähtavus hea, liiklus maanteel tihe. Kiirabi

ja päästekomando brigaadid olid kohal. Pärissuuna vööndis teepiirde vastas oli esiotsaga

deformeerunud sõiduauto Jaguar ja vastassuuna vööndis tagumise osa teepiirde vastas

teine sõiduauto Mitsubishi. Sõiduautost Jaguarist Tartu poole teel oli näha Jaguari

tagasilda. H. S läks sõiduauto Jaguar juurde ja küsis dokumente, noormees andis ID

kaarti. Juhilubasid ta ei esitanud, kuna ütles, et tal ei ole neid ja et tal ei ole kunagi

juhulube olnud. Alkomeeter näitas 0,00 promilli. Noormees vastas küsimuse peale, mis

juhtus, et ta hakkas bussist möödasõitu sooritama, möödasõitu lõpetades läks auto

külglibisemisse ja ta ei suutnud oma sõiduritta tagasi reastada ning põrkas kokku vastutuleva autoga. Sõiduauto Mitsubishi juurde minnes rääkis H. S T. T, kes ütles, et neil oli autos kokku neliinimest ja kus keegi istus.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 103) tõendab, et T.K oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine

T.K ütluste (II kd tl 104-106,109-112) kohaselt hakkas ta Tartust Tallinna

sõitma 14.01.2012 kuskil 10.15 paiku sõiduautoga Jaguar xxxxxx. Auto dokumente

kaasas ei olnud, kaasas oli ainult ID kaart. T.K arvas, et auto on kindlustatud. Sõiduautol olid nõuetekohased talverehvid. Tallinn-Tartu mnt-l olid lumevaalud. Sõidu ajal oli turvavöö kinnitatud. Esi -ja tagatulede põlemist ei kontrollinud enne sõidu alustamist.

Kojamehed olid töökorras. Ei oska öelda, kas 14.01.2012 oli Jaguaril kehtiv tehniline

ülevaatus. T.K oli jõudnud sõita Tallinn-Tartu maanteel kiirusega 70 km/h kui jõudis järgi liinibussile ning otsustas sellest mööda sõita. Kuna teelõik oli sirge ja nähtavus

normaalne, siis otsustas bussist mööda sõita. T.K nägi vastutulevat autot, kuid

otsustas, et auto on piisavalt kaugel ja suudab oma autoga liinibussist mööda sõita. T.K

pani vasaku suunatule põlema ja hakkas liinibussist möödasõitu sooritama

vastassuunavööndisse ja pani autol kiirust juurde. Jõudes liinibussi kõrvale kaotas auto

juhitavuse ja hakkas sõiduteel külg ees libisema vastassuuna vööndisse. Järgmisena

mäletab T.K vaid seda, et käis kõva pauk ja tema poolt juhitud sõiduauto jäi

maatee ääres oleva teepiirde vastu seisma. Jaguar oli liiklusõnnetuse tagajärjel

deformeerunud, endal T.K valu ei tundud. Liiklusõnnetuse põhjuseks toob T.K , et ta ei hinnanud õigesti tee –ja ilmastikuolusid ja vastusõitva sõiduauto kaugust ning vähese sõidukogemuse ja hooletuse. T.K tunnistab oma süüd, et tekitas

liiklusohtliku olukorra, mis lõppes ühe isiku surmaga. Ta kahetseb, et rooli istus.

Maanteeameti teatis (II kd tl 127) tõendab, et T.K ei oma juhtimisõigust.

Maanteeameti teatis (II kd tl 129-130) tõendab, et Jaguar S Type reg nr xxxxxx on

registreeritud Läti Vabariigis. Eesti Liikluskindlustus Fondi teatis (II kd tl 132-134)

tõendab, et Jaguar S Type reg nr xxxxxxx ei omanud liiklusõnnetuse ajal kohustuslikku liikluskindlustuslepingut.

1-12-11239

Lk 9 / 12

Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et süüdistatav rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid sellega, et isik oleks pidanud arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja

sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piirides. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi

võib mootorsõidukit juhtida isik kellel on vastava kategooria juhtimisõigus. Nimetatud õigust T.K ei omanud.

Liiklusseaduse § 51 lg 3 p 3,4 järgi peab mootorsõiduki juht enne möödasõidu alustamist

veenduma, et möödasõit ei takista teisi liiklejaid, et sõidurada, millele juht suundub on

piisavas ulatuses vaba. Kohtuliku uurimise käigus tunnistas süüdistatav, et asunud

möödasõidule nägi, et tema suunas vastu sõidab mootorsõiduk. Seega kohtu hinnangul

T.K enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et sõidurada on piisavas ulatuses vaba.

Liiklusseaduse § 51 lg 4 kohaselt peab juht veenduma enne möödasõidu alustamist, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud

hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohtule esitatud liiklusvahendite ülevaatusest, liiklustehnilisest ekspertiisiaktist, samuti sõidukite asendist

kokkupõrkel ning ka süüdistatava enda ütlustega saab kohus teha järelduse, et mootorsõiduki juht ei arvestanud õigesti tee ja ilmastiku olusid, samuti vastusõitva sõiduki kaugust mille tõttu jäi möödasõit katkestamata, mis ilmselt oli seotud süüdistatava vähese

sõidukogemusega. Nimetatud põhjuste olemasolu tunnistas täielikult ka süüdistatav T.K.

Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht s.o isik, kes faktiliselt juhtis sõidukit,

seejuures pole oluline, kas sõidukit juhtival isikul oli juhiluba või juhtis ta sõidukit juhiloata. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab käsitletav süüteokoosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklus või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes, kui sellega

põhjustati raske tervisekahjustus või inimese surm. KarS § 423 lg 1 ette nähtud

kvalifitseeritud koosseisu realiseerimiseks piisab kui isik tegutses vähemalt hooletusega KarS § 18 lg 3 järgi. Ettevaatamatuse nõrgemaks vormiks oleva hooletuse puhul ei näe isik

ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema.

Õigusvastasus

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb

eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Kuivõrd

süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka

õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Süüdistatav T.K ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust

välistavaid asjaolusid esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid

1-12-11239

Lk 10 / 12

kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et T.K ja tema poolt KarS §

423 lg l järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks.

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on

selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T.K 14.01.2012 a kella 12.14 paiku Tallinn Tartu Võru Luhamaa mnt 61 kilomeetril sõites sõiduautoga Jaguar suunaga

Tallinna poole olles kaine, juhtimisõiguseta, hakates mööda sõitma liinibussist kaotas möödasõidul juhitavuse ja põrkas kokku Tallinna poolt Tartu poole liikuva mootorsõiduki

Mitsubishi Outlanderiga ning kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduk vastassuuna

vööndisse ja omakorda kokku liinibussiga. Liiklusõnnetuses sai vigastada Mitsubishi Outlanderi juht, TT, kaassõitjad RT, TV ja sündmuskohal hukkus JT

Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt

menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 423 lg 1 sätestatud tunnustele vastava

kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Karistus

KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud nii

inimese, kui ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse terviku kaitsmisele.

Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve

kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Seega karistuse mõistmisel on kohtul vajalik kõigi

õiguslike tingimuste arvestamist. Etteantud õiguslikes piirides jääb kohtul teatud otsustamisvabadus, mis ei kuulu õiguslikule regulatsioonile. Karistuse mõistmine on selles

mõttes õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuniku ja

süüdistatava vahel, mis ei sõltu mitte ainult süüdistatavast vaid ka kohtuniku siseveendumusest. (RK lahend 3-1-1-79-03 p 11).

Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud

koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta.

Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida

seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne

süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat

ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega karistuse kohaldamine läbib

kindlad etapid. Karistusraamid tehakse kindlaks eriosa normis sisalduvas sanktsioonis .

KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm (3)

1-12-11239

Lk 11 / 12

aastat. Juhul kui kohus ei kohalda kergemat karistust s.o rahalist karistust peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Riiklik süüdistaja leidis, et isikut tuleb karistada üle keskmise sanktsiooni s.o 2 aastase

vangistuseaga, millest lühimenetluse korras kuulub ühe kolmandiku karistuse maha arvamisele s.o karistuseks tuleb kohaldada üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust.

VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele. Vangistus kui viimane abinõu tuleb

kohaldamisele kohtu hinnangul üksnes juhul kui muul viisil karistamine ei ole otstarbekohane ja teised karistusliigid on ammendunud. Selleks, et kohaldada isiku suhtes reaalne vangistus, tuleb arvestada kõikide asjaoludega, sealhulgas tuleb silmas pidada ka vangistuse kohaldamise kahjulikkust, mis avaldub kohtu hinnangul eelkõige süüdistatava

desotsialiseerumises s.o oluliste kontaktide katkemises ühiskonnaga ning kohanemisega

passiivse vangla eluga. Kas õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab süüdistatava isoleerima ühiskonnast tuleb kohtul analüüsida.

Kohtu hinnangul arvestades asjaoluga, et toime pandi mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest raske tervisekahjustusega ja ühe isiku surmaga lõppenud süütegu leiab

kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole proportsionaalne süüdistatava süüle ning

kohaldamisele ei kuulu. Alljärgnevalt tuleb kohtul analüüsida vangistuse sanktsiooni

määra kohaldamist. Kohus nõustub riikliku süüdistaja poolt taotletud karistuse sanktsiooniga, kuid leiab, et T.K-le on otstarbekohane mõista karistus KarS § 73 lg 1,3 sätteid kohaldades kolme (3) aastase katseajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on süüteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Seega tuleb KarS § 73 või § 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.

Süüdistatav T.K on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid kohus KarS § 58 järgi ei tuvastanud. KarS § 57 lg 1 p 3

mõttes kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, mis avaldus nii eeluurimisel kui ka kohtus antud ütlustes, samuti pöördus T.K kohtuistungil

kannatanute poole ning vabandas, et ta põhjustas liiklusavariiga korvamatut kahju

hukkunu vanematele, omastele ja kannatanutele ning nõustus 02.05.2013 a hüvitama tsiviilhagi täies ulatuses. Kohus leiab, et puhtsüdamlik kahetsus on kontrollitav ja tulenes

asja materjalidest s.t puhtsüdamliku kahetsuse aluseks on eeldus, et isik tunnistab täielikult oma süüd.

Kohtu hinnangul näitab varasem laitmatu eluviis, et ettevaatamatusest toime pandud

liiklusavarii on juhuslik episood, mis annab kohtule alust anda T.K-le

edaspidisele tegevusele positiivse prognoosi. Isik õpib käesolevalal ajal xxxxx xxxxxxxxxx esimesel kursusel xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx.

Seega kohtu poolt mõistetud karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku

positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtu poolt

mõistetud ühe aasta ja nelja kuuline vangistus, mida kohus kohaldas KarS § 73 lg 1,3

sätteid järgides kolme (3) aastase katseajaga kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ühtlasi ka õiguskorda.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine

1-12-11239

Lk 12 / 12

Välja mõista T.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 3, alusel: Sõiduauto Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxx hoiutasu OÜ Cosmogroupile 604.61 €. Liiklustehnilise ekspertiisi

maksumus 457 €. (ekspertiisiakt 12E-LL0039). Autotehniline ekspertiisi maksumus 503 €. (ekspertiisiakt 12E-LA0015). Sõiduauto Jaguar S Type reg nr xxxxxx hoiutasu OÜ Jossi Autole 796.80 €. Surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 236 €. (ekspertiisiakt nr 12).

Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € (ekspertiisiakt nr 11). Isiku kohtuarstlik

ekspertiisi maksumus 61 € ( ekspertiisiakt nr 13). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi

maksumus 61 € (ekspertiisiakt nr 12). Välja mõista T.K-lt riigituludesse

menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel vandeadvokaat Matti Reinsalu riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 292.80 €.

Asitõendid ja tõkend

DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Tsiviilhagi lahendamine

Rahuldada tsiviilhagi VÕS § 129 lg 1, 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 1, 5, 8 alusel ning mõista T.K-lt välja matusekulud 700 € ja JT kasutamiskõlbmatute riiete eest 150 €

kokku kuulub välja mõistmisele 850 €, milline summa kanda TT arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx hiljemalt 02.05.2013 a.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Igor Pütsep Kohtunik