1-13-783/9 · 1-13-783/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Lk

1 / 11

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts .a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn 2013 kohtumaja Kriminaalasja number 1- -783 (12760000089) 13

Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Kriminaalasi G.P süüdistuses KarS § 305 ja KarS § 214 lg 2 p 1

,6 järgi, lühimenetluse korras Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav G.P

Elu- või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

XXX Kodakondsus:

Haridus:

Emakeel:

Töökoht või õppeasutus: Varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Varem väärteokorras karistatud 1-l korral

Kaitsja van. adv Rein Napa RESOLUTSIOON KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista üks (1) G.P 305

aasta vangistust.

Süüdi tunnistada G.P KarS § järgi ning karistuseks mõista 214 lg 2 p 1

,6

neli (4) aastat ja kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista G.P’ele neli (4) aastat ja kuus (6) kuud vangistust.

Lk

2 / 11

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista G.P-le kolm (3) aastat vangistust.

KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada käesolevate tegude eest mõistetavat liitkaristust Rapla Maakohtu 20.01.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

seisuga 28.03.2013.a., s.o. nelja (4) kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning lugeda

G.P kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm (3) aastat neli (4) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mille algust hakata lugema alates 28.03.2013.a.

Tõkendit - G.P suhtes kohaldatud ei ole .

Välja mõista G.P-lt riigituludesse menetluskuludena 1 p 4

KrMS § 175 lg alusel määratud kaitsja riigi õigusabi eest R. Napa makstud tasu nii eeluurimisel

96 € ning kaitsja R. Napa`le makstud tasu kohtuistungil osalemise eest 376.80 KrMS €. § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha

800 €.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Rein Napa`le õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.h 20% käibemaksuga 376.80

€.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis,

viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1- -

13 783

menetluskulud“. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva

möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded

vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Asitõendid: pakendid 1 8 jätta toimiku materjalide juurde -

Faktilised asjaolud.

G.P süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes kannab karistust Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, saatis:

- 27.04.2012 J P x asuvasse T M J km kohtunik L L kirja (saabus kohtumajja

30.04.2012), milles solvas kohtunikku seoses tema osalemisega õigusmõistmisel

täitmiskohtunikuna kriminaalasjas x-xx-xxxx, viidates altkäemaksu eest kohtumääruse tegemisel ning tehes seksuaalse alatooniga siivutuid ettepanekuid;

- 18.05.2012 J P x asuvasse T M J km kohtunik L L kirja (saabus kohtumajja

21.05.2012), milles solvas kohtunikku seoses tema osalemisega õigusmõistmisel

täitmiskohtunikuna kriminaalasjas x- -xxxx, kinnitades, et viib ellu eelmises xx kirjas tehtud seksuaalsed ettepanekud;

- 29.05.2012 J P x asuvasse T M J km kohtunik L L kirja (saabus kohtumajja

30.05.2012), milles solvas kohtunikku seoses tema osalemisega õigusmõistmisel

täitmiskohtunikuna kriminaalasjas x- -xxxx, tehes seksuaalse alatooniga xx siivutuid ettepanekuid;

- 04.07.2012 J P x asuvasse T M J km kohtunik L L kirja (saabus kohtumajja

05.07.2012), milles solvas kohtunikku seoses tema osalemisega õigusmõistmisel

täitmiskohtunikuna kriminaalasjas x- -xxxx, tehes seksuaalse alatooniga xx siivutuid ettepanekuid. Taolise sisuga kirjade saatmisega solvas G.P kohtuniku au ja väärikust ning alavääristas kohtuniku ametikutset.

Lk

3 / 11

Sellega pani G.P toime KarS § 305 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kohtuniku solvamise seoses tema osalemisega õigusemõistmisel.

G.P istatakse veel selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud süüd varguse ning isikuna, kes kannab karistust Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas,

saatis:

- ajavahemikul 28.03-17.08.2012 V A kolm kirja, millistes nõudis varalise kasu

üleandmist ning ähvardas hävitada kannatanu vara kui V ei täida G.P A nõudmisi;

isikuna kes on varem toime pannud väljapressimise ja varguse ning isikuna, kes kannab karistust Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, saatis:

- 01.10.2012 E S kirja, millises nõudis varalise kasu üleandmist ning ähvardas kannatanut vägivallaga kui E ei täida G.P nõudmisi. S

Sellega pani G.P toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava ,6 kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara, samuti kui kasutatud psüühilist vägivalda ning mis on toime pandid isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja varguse.

Menetluse käik

Kohtuistungi alguses ringkonna

täpsustas prokurör, et süüdistuses on välja jäänud viide § 214 lg 2 p 6 – le, sest ka süüdistuse üldosas on märgitud, et V

A osas on ähvardatud hävitada tema vara seetõttu tuleks õige süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1

ja 6 järgi jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esi , muus osas tatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 305 ja § 214 lg 2 p 1,6 järgi

ja kogumis mõista karistuseks kuus (6) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista

G.P-le neli (4) aastat vangistust.

KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada käesolevate tegude eest mõistetavat liitkaristust

Rapla Maakohtu 20.01.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa seisuga 28.03.2013.a., s.o. nelja (4) kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning

lugeda G.P kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks neli (4) aastat neli (4) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud

ning kinnitas, e koostas ja saatis need kirjad, kuid tal oli teine plaan nende t

kirjadega, saada võimalus eelmise kriminaalasja suhtes teistimise menetluse algatamist O . li nõus lühimenetlusega.

Kaitsja kinnitas, et jääb tema poolt ning nõu koostanud kaitseakti juurde stub

riikliku süüdistajaga, et Karistusseadustiku järgi kvalifitseeritavad teod mis on süüdistuses vastavalt § 305 ja § 214 lg 2 p 1,6 järgi kvalifitseeritavad on toimiku materjalide pinnalt tõendamist leidnud. Ei saa nõustuda sellega, et süüdistusaktis

on märgitud karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 2 alusel oleks , et

süüteo toime panemine kannatanut alandanud. Ilmselt on prokuratuur silmas pidanud , et kannatanu alandamine on süüdistust KarS § 305 järgi. Kaitsja leiab iseenesest KarS § 305 sätestatud süüteo koosseisuliseks tunnuseks.

Lk

4 / 11

Maakohtu seisukoht

Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on süüdistatava vastavasisuline taotlus ning kaitsja ja prokuröri nõusolek. G.P-le on esitatud süüdistus KarS § 305 ja KarS § 214 lg 2 p 1,6 sätestatud

delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises Ring . konnaprokuröri

poolt KarS § 214 lg 2 p 6 täpsustamisega süüdistuse maht ei suurenenud,

süüdistuses oli sätestatud p.6 koosseisuline tunnus vara rikkumise või

hävitamisega. K ust ei vaidlustanud. aitsja ja süüdistatav täpsust Kohus analüüsib

ja kontrollib alguses G.P ’l etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite e

pinnalt, kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt kannatanu L L suhtes KarS vastava teo toimepanemist

§ 305 tunnustele ja seejärel

süüdistatava poolt suhtes KarS § 214 lg 2 p 1,6 järgi kannatanute V A ja E S

kvalifitseeritava teo toimepanemist.

KarS § 305 nimetatud karistusnorm kaitseb õigushüvena nii õigusmõistmise

institutsiooni kui ka üksikut kohtuniku, kui selle funktsiooni kandja autoriteeti.

Süüteokoosseis on koosseisutüübilt ammendava loeteluga alternatiivaktiline ja

formaalne kuriteokoosseis. Objektiivne külg seisneb kohtuniku solvamises ma te ametikohustuste täitmisel.

Kannatanu L L ülekuulamise protokollist nähtub, et täitmiskohtunik

olles T M

j 1.2012 a kriminaalasjas x- -xxxx ättis 19.0 xx süüdimõistetu G.P tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata. äärus jõustus 05.03.2012 a Kohtum

Riigikohtu määrusega. 30.04.2012 a saabus J km adresseerituna nimeliselt

kohtunik L LG.P-lt läkitus, milles ta küsis ennetähtaegse vabanemise võimalust ning sama kiri sisaldas ka solvanguid kohtuniku aadressil. 02.05.2012 a kannatanu L L selgitas Vangistusseaduse § 76 lg 3 sätteid ning selgitas, et taoliste kirjade kordumisel, mis sisaldavad solvanguid on sunnitud pöörduma politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 305 tunnustel.

21.05.2012 a saabus J km taas kinnipeetav G.P kiri adresseerituna

nimeliselt L L, milles ta kinnitab, et ei tagane eelmises kirjas toodust ja kavatseb selle ka täide viia, kui kohtunik ei korralda tema vanglast vabastamist.

30.05.2012 a saabus J km taas kinnipeetava G.P kiri, adresseerituna nimeliselt L L kui täitmiskohtunikule, milles ta lisaks varasemates kirjades toodule kirjeldab ka madalakee e kaudu kirjeldad erinevat lse rahvaliku ütluse kasutamis es

seksuaalset vägivalda. Samas kirjas kinnitab, et kavatseb jätkata läkitusi, kuni

kohtunik muudab suhtumist kui kinnipeetavasse. Kannatanu leiab, et tema töökohustuste täitmisega õigusmõistmisel

G.P poolt saadetud kirjad, mis olid adresseeritud temale on oma sisult solvavad.

24.07.2012 saabus J km G.P’lt avaldus, milles selgitas kohtunik L L

solvamise põhjust, põhjendades seda sellega, et tal oli vaja uus asi algatada, et oleks põhjus teistmismenetlus esitada Riigikohtusse.

Kohtu hinnangul, süüdistuses toodud koosseisuline tunnus termini näol „solvamine“ on määratlemata mõiste, mis tuleb kohtul hinnata, kas mingi sõna või

kavatsetav tegu on solvav ning see peab kuriteoasjaolude kirjeldusest nähtuma, milliseid sõnu kasutades on kannatanut solvatud.

Lk

5 / 11

Kohus analüüsinud süüdistuses toodud asjaolusid leiab, et kohtul peab olema

võimalus asja õigeks lahendamiseks anda hinnang kas isikule süüks , arvatud käitumine on käsitatav solvanguna Kohtu hinnangul solvamine on tegu, mis riivab . kannatanu autunnet see on sisemist au, Seega solvamine seisneb

ehk väärikust.

isiku s vormis,

halvustamises ebasünd as mis ei hõlma üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisaldab oma sisult negatiivseid ja piltlikke väljendeid.

Seetõttu peab olema kohtul võimalus tutvuda nende väljendustega ja need peavad

olema kajastunud kriminaalasjas. Riigikohus oma lahendis leiab, kui on tegemist ebasündsate inimväärikust alandavate väljenditega ei pea need kajastuma otseselt

süüdistusaktis kuid ud väljendid peavad olema kirjeldatud süüdistusakti nimetat

lisana kinnises ümbrikus ( RK lahend 3-1-1-3-05). Nimetatud nõue oli täidetud

ning kohtule on esitatud asitõenditena 4, samuti oli võimalik kirjad pakendid 1-

tutvuda kohtutoimikus olevate kirjadest tehtud koopiatega. Kohus tutvus ja

analüüsis põhjalikult G.P poolt saadetud originaalkirju ning leidis, et

kohtunik L L saadetud kirjade sisu on ebasündsate väljendite tõttu väärikust alandav ja solvav. Süüdistatav kirjeldas 27.04.2012 a saadetud kirjas kohtunikule

piltlike väljendite kaudu tehes oma suguorganiga seksuaalse alatooniga siivutuid

ettepanekuid, kasutades selleks vulgaarseid sõnu, mis alandasid kohtuniku väärikust ja au.

02.05.2012 a kohtunik L L kirjaga vastas ja selgitas, et taoliste kirjade kordumisel

mis sisaldavad solvanguid on ta sunnitud pöörduma politsei poole

kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 305 tunnustel. G.P ei teinud

nimetatud kohtuniku selgitustest järeldusi ning jätkas solvavate kirjade kirjutamist.

29.05.2012 a ja 04.07.2012 a G.P poolt saadetud kirja sisu oli de analoogiline 27.04.2012 a

saadetuga, milles väljenduti õiguse mõistmisega tegeleva

kohtuniku suhtes otseselt seksuaalse alatooni ja ning inimv ebasündsate äärikust alandavaid väljendeid, millega solvati õigusmõistmisega tegelevat kohtunikku.

Kohus juhindus Riigikohtu ülalnimetatud lahendist ning leidis, et kuna G.P poolt kirjade sisus on tuvastatav

ad ebasündsad inimväärikust alandavad väljendid, mis lähevad ilmselgelt vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtustega ei pea need ebasündsad väljendid kajastuma kohtuotsuses

.

Toimiku materjalidest nähtub G.P kirjavahetuse kaardi koopiast koos

saatekirjadega, et G.P Tartu vanglas viibimise ajal fikseeriti tema kirjavahetus. Süüdistuses toodud esitatud kuupäevadel on kohtunik L L saadetud kirjad vanglaametniku kaudu edastatud ning G.P on kinnitanud allkirjaga ( tl 56, 58-61, 63-71)

G.P poolt kahtlustatavana antud ütlused tõendavad tema poolt kohtunik L L kirjade saatmise omaksvõttu ning tema poolt toimepandud kuriteo subjektiivset külge ( tl 88-91)

Harju Maakohtu ja Tartu Maakohtu määrused tõendavad G.P tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmise põhjusi ning tema käitumist iseloomustavaid andmeid karistuse kandmise ajal ( tl 34-47)

Kohus hinnates kõiki analüüsitud tõendeid nende kogumis ja asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti tekkis kohtul siseveendumus,

et solvamine oli seotud õigusmõistmisega see tähendab , ajend G.P tekkis

Lk

6 / 11

kohtuniku ametialasest tegevusest õigusmõistmisel. G.P poolt kirjade sisus

on tuvastatavad ebasündsad inimväärikust alandavad väljendid, mis lähevad

ilmselgelt vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtustega ning mis kogumis solvavad kohtunikku.

Subjektiivsest küljest eeldab tegu tahtlust kõigi süüteokoosseisu objektiivsete

asjaolude suhtes ning süüteokoosseis on täidetud kui isik vähemalt tegutses

kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav taolise käitumisega ohustas

õigusmõistmise institutsiooni kui ka õigusmõistmisega tegelevat kohtunikku, mis on taunitav ning mida riik ei saa tolereerida.

Veel on esitatud G.P’ele süüdistus selle, et tema varalise kasu üleandmise

nõudmise , kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara, samuti kasutada ga

psüühilist vägivalda ning mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja varguse.

Seega moodustavad karistusõigusnormi objektiivse koosseisu a) varaline kahju, b)

selle üleandmise nõudmine nõude sidumine psüühilise või füüsilise vägivalla c) kasutamisega ja d) hävitada või rikkuda vara.

V A 27.08.2012 a kannatanu ülekuulamise protokollis kinnitas, et 2012 a märtsi

kuus saatis tema elukohta kirja, milles temale võõras meesterahvas G.P

märkis kontaktaadressiks Tartu Vangla ning soovis, et ta vastu kirjutaks ning

saadaks temale vanglasse asju mille kohta oli kirjas ka konkreetne nimekiri. Esimeses kirjas ta asjade saatmata jätmise pärast ei ähvardanud. Kuna tegemist oli võõra isikuga, siis V A kirjale ei vastanud ega asju vanglasse ei saatnud.

Järgmise kirja saatis G.P 2012 a mais. Selle kirja ümbrik oli ise tehtud. Ja seespool oludega seotud kirjavahetus. Samuti oli näha G.P vabastamise asja oli ümbrikus ruudulisel paberil G.P kiri, milles ta juba esitas nõudmisi ja

lubas juhul kui V A temale asju ei saada ja teda ei toeta tulla peale vabanemist V A

poole ja tema

maja ja kõrvalhooned põlema panna. Ta lisas ka enda ähvarduse tõesena võtmiseks lubaduse peale hoonete põlemapanemist VA ja teiste seal elavate isikutega midagi teha. Seda ähvardust võttis V A juba reaalsena ning kartis kui ta peaks tõesti vabanema võib enda ähvarduse täide. G.P nõudis, et V

isi viia k

A toetaks teda materiaalset umbes aasta.

Kannatanu tunnistas, et koheselt ei pöördunud politsei poole ning rääkis sellest

tuttavatele kes rahustasid teda. See, et ta koheselt avaldust ei teinud ei näita kindlasti seda, et ta ei oleks G.P kartnud. V A vennapoeg R A uuris samal ajal internetist G.P kohta ning selgus, et viimane on vanainimeste vägistaja

ja vägivaldne isik. See omakorda hirmutas kannatanut ning viimane kinnitas, et tekkis hirm, et kui kinnipeetav peale vabanemist tuleb ja teeb midagi kurja. Temale

saadetud kirja seespool oli ennetähtaegse vabanemise määrus, mis veelgi tekitas

kartust oma elu pärast.

2012 a augustikuus saatis G.P kannatanule ordse, juba kolmanda järjek

kirja kus esitas nõudmise aidata rahaliselt ähvardades kannatanut võib muidu

temaga kirjas ka enda arveldusarve nr juhtuda midagi sandisti. Süüdistatav esitas Nordea Pangas xxxxxxxxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Lk

7 / 11

Veel saatis G.P ühe kirja E ülekuu S Kannatanu E S . lamise protokollist

nähtub, et 04.10.2012 a tuli tema elukohas olevasse postkasti kiri, mis oli saadetud G.P poolt. Algul oli see nimi kannatanule võõras, kuid meenutuse

tulemusena tuli meelde, et tema ema sai 21.02. ning 2003 a peksa ühes majas

peksja nimeks oli G.P Peale kirja lugemist tekkis kannatanul hirm kuna .

G.P lubas kasutada tema . Kannatanu kinnitas, et kuigi suhtes vägivalda pole temal olnud G.P-ga kokkupuudet, kartis tema poolt kirja pandut, sest ta teadis mida tegi G.P tema emaga. Kirjas otseselt lubas G.P kui ta ei saada nimetatud asju ja raha võib väga sandisti minna ning kannatanu võib ääda j eluks ajaks sandiks või kustutab ta eluküünla.

Analüüsid G.P-le esitatud süüdistust väljapressimises leidis kohus es järgmist: vastavalt TsÜS § 66 on vara isikule kuuluv rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum ( nn majanduslik varamõiste). Varalise kasu tähendab seega

positiivset muudatust süüdlase varalises seisus ja sellele vastavat negatiivset

muudatust kannatanu varalises seisuses s.t väljapressimine on suunatud kannatanu viimisele varalise enesekahjustuseni.

Seega tulenevalt saab varalise kasu üleandmise nõudmisena KarS § 214 mõttes

käsitleda üksnes sellise rahaliselt hinnatava nõude esitamist, mille nõudmiseks nõudjal õigus puudub.

Kohus tuvastas, et süüdistatav G.P nõudis nii

V A kui ka E S tehes

nimetatud isikutele selgelt väljendatud ettepaneku anda temale üle varalise kasu nii esemete kui ka raha näol.

28.03.2012 a kirjas V A on konkreetselt esitatud nimekiri mida süüdistatav nõudis:

mõned ruudulised vihikud, ümbrikud 20 tk, margid 20 tk, ziletiterad, seepi,

šampooni, pesupulbrit, sokke, aluspükse 5 paari, 17.05.2012 a kirjas jäi oma nõudmiste juurde ning 17.08.2012 a kirjas lisas veel ka arveldusarve numbri raha ülekandmiseks. esitas nõudmise 01.10.2012 a kirjas E S nii esemete kui ka raha

näol. Nii nõudis süüdistatav 20 ümbriku ja postmargi, Londoni 2012 a

olümpiamängude raamatu, ziletiterade 5 tk ja kaustikute kokku 5 saatmist tk .

Lisaks esitas nõude 100 € ülekandmiseks tema arveldusarvele, mille kohta esitas

ka arveldusarve numbri. Kohtu hinnangul G.P puudus nii täielikult esemete kui rahalise nõude õigus.

Alljärgnevalt analüüsib kohus kas G.P ähvardas hävitada või rikkuda vara ja

kasutada psüühilist vägivalda. Kohtu hinnangul ähvardus hävitada või rikkuda

vara seisneb ähvardamises nii asja rikkumise või hävitamises Ähvardus peab s .

olema konkreetne ning seonduma süüdlase võimaliku hilisema tegevusega oma

eesmärgi saavutamiseks. Psüühiline vägivald seisneb ähvarduses kasutada isiku

suhtes vägivald . Karistusseadustikus on mõiste vägivald hõlmatud nii füüsilise kui a psüühilise vägivallaga. Kohus tuvastas, et G.P saatis 17.05.2012 a kirja V A ning ähvardas kui ei ole nõus teda materiaalselt toetama tuleb ja paneb kannatanu maja ja kõrvalhooned põlema ning teeb kõik maatasa.

Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või

mitte, vaid tähtis on asjaolu, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse saaja.

Lk

8 / 11

Kannatanu V A

e eest, olles teadlik, et süüdistatav on varem karistatud vägistamis saatis korduvalt temale kirju milles nõudis varalise kasu üleandmist ning ähvardas

maja ja kõrvalhooned põlema panna, tegemist on eaka 82 aastase naisterahvaga , kellel peale kirjade saatmist halvenes tervis samuti , nähes temale saadetud kirjas,

et isik võib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest ähvardus on kohtu hinnangul kannatanu suhtes objektiivselt tõe ja reaalne. ne

G.P kirjavahetuse kaardi koopia koos saatekirjaga tõendab G.P

Tartu vanglas viibimise ajal kirjavahetuse fikseerimist, sealhulgas süüdistuses

esitatud kuupäeval V A saadetud kirja vanglaametnikule edastamist ning

süüdistatava kinnitust allkirja näol nende kirjade edastamise ( tl 56, 58-

61)

Süüdistatava poolt V saadetud kirjade vaatlus tõendab väljapressimis A e kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseid ( - ) 80 84

Kannatanu E S olles teadlik, et süüdistatav kasutas tema ema suhtes vägivalda 2003 aastal ning temale oli saadetud kiri milles nõuti vara üleandmist ja ähvard

ati

vägivallaga, samuti oli süüdistatavale teadlik, et E S on abikaasa ning Merle õde . Kannatanul tekkisid peale kirja saamist emotsionaalsed hirmutunded Kannatanul .

on kaks alaealist last ning ta kartis nende elu

de pärast. Kohus analüüsinud

kannatanu ütlusi ja kirjalikke tõendeid

ning G.P isikut kes kannab

käesoleval ajal pikaajalist vanglakaristust seksuaalse enesemääramise vastase süüte täiesti reaalne, et kannatanu kartis et ähvardaja o on kohtu hinnangul eest , võib oma kavatuse ka täide viia.

Väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis ning kuritegu on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasnes . ähvardus

Süüdistatava kirjavahetuse kaardi koopia koos saatekirjaga tõendab G.P

Tartu vanglas viibimise ajal kirjavahetuse fikseerimist, sealhulgas süüdistuses

esitatud kuupäeval E S adetud kirja vanglaametnikule edastamist ning sa süüdistatava kinnitust allkirja näol nende kirjade edastamise ( tl 63-

67)

Süüdistatava poolt ES saadetud kirjade vaatlus tõendab väljapressimise kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseid (tl 85- ) K-R 86 aha vormi koopia tõendab Tartu vanglas viibimise ajal kinnipeetava G.P sissetuleku minimaalsust (tl 62)

Õigusvastasus

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku,

muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud

süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu

rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Süüdistatav G.P ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasu

st

välistavaid asjaolusid esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid

Lk

9 / 11

asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus ub seisukohale, et G.P ’ele as ja tema

poolt KarS § 305 ja § 214 lg 2 p1,6 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks.

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui

ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü

tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik

otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et G.P saatis 27.04.2012, 18.05.2012, 29.05.2012 ja 04.07.2012 a T M J km kohtunikule L L solvava sisuga

kirju, millega alavääristas kohtuniku au ja väärikust seoses tema osalemisega õigusmõistmisel, lisaks sellele saatis G.P ajavahemikul 28.03.-17.08.2012 a

V A ja 01.10.2012 a E S kirju, milles nõudis varalise kasu üleandmist ning mille

täitmiseta jätmise eest ähvardas V vara hävitada või rikkuda A , lubas E S suhtes kasutada vägivalda mis seisnes isiku sandistamises või eluküünla kustutamises.

Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 305 ja § 214 lg 2 p 1,6 sätestatud

tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Seega tuleb G.P’ele subsumeerida KarS § 305 ja § 214 lg 2 p1 6 sätestatud

tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus G.P suhtes kergendavaid ega alusel raskendavaid asjaolusid KarS § 57 alusel KarS § 58 ei tuvastanud.

23.03.2014 a tunnistatud Rapla Maakohtu 20.01.2004.a G.P on süüdi

otsusega kriminaalasjas nr 1-140/03 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2004.a otsusega) KarS § 121 ja § 141 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on KarS §

64 lg 1 alusel mõistetud 10 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg

algas 22.02.2003.a ja lõpeb 21.08.2013.a. G.P on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:13.09.1996.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 115 1 lg 1 - § 15 lg 2

järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;02.11.1998.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust;12.09.2002.a Rapla

Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 186 päevamäära, s.o 9300 krooni.

Käesoleval ajal kannab G.P karistust Tartu Vanglas. Vangistuse jooksul on

G.P-le määratud 48 distsiplinaarkaristust, millest 26 on kehtivad

Lk

10 / 11

distsiplinaarkaristused. Tartu Vangla administratsiooni iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kasutanud mitmeid kordi füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate

suhtes, isikut on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse kaaskinnipeetavate

ründamise , kohaldatud vanglasisese liikumise piiramist, isiklike esemete eest kasutamise keeldu, samuti ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist.

Kohus leiab, et G.P on kinnipidamiseasutuses enda olnud võimalus

vigadest õppida, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Isik aga ei ole oma

käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes kohaldatud karistused oleks oma eesmärki hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. -

Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud

koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta

ning seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise

huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle.

Kohtu hinnangul väljendub süüdistatava käitumises ilmekalt põhimõtteline j

a

eriline hoolimatus kannatanute suhtes, süüdistatav ei näidanud üles vähimatki

hoolivust ega austust ja normidega õiguskorra, kui ühiskonnas heade kommete kinnistatud isikuvahelise suhtlemise turvalisust ega avalikku kindlustunnet KarS . § 56 lg.1 peab kohtuotsuses kajastuma ka sellekohane selge ühiskondlik etteheide nii eri- kui ka üldpreventatiivses mõttes.

KarS § 305 sanktsioon näeb ette kohtuniku solvamise või laimamise eest seoses

tema osalemisega õigusmõistmisel rahalise karistuse või kuni 2 aastase

vangistuse, K -12 aastat vangistust. arS § 214 lg 2 näeb etteväljapressimise eest 4

Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb süüdistatava suhtes

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust sanktsiooni

alammäära lähedast

es piirides ning G.P-le kuritegude kogumi eest tuleb

mõista neli (4) aastat ja kuus (6) kuud vangistust, mida tuleb lg 2 KrMS § 238 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista

G.P-le kolm

(3) aastat vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada käesolevate tegude eest

mõistetavat liitkaristust Rapla Maakohtu 20.01.2004.a. kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa seisuga 28.03.2013.a., s.o. nelja (4) kuu ja 25 päeva

vangistuse võrra ning lugeda G.P kohtuotsuste kogumis ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks kolm (3) aastat neli (4) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mille algust hakata lugema alates 28.03.2013.a.

Kohtu hinnangul vastab selline karistus G.P süüle temale etteheidetud

süütegude toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide

ilmselt piisav motiveerimaks süüdis ühiskonnas heade kommete tatavat ja

normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud süüteo eest süüdistatava süüle vastava

õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste,

sealhulgas ka kannatanute usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes.

Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine

Süüteoga varalise kahju tekitamist ei tuvastatud

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine

Lk

11 / 11

Välja mõista G.P-lt riigituludesse menetluskuludena 1 p 4

KrMS § 175 lg

alusel määratud kaitsja R. Napa riigi õigusabi eest makstud tasu nii eeluurimisel 96 € kaitsja R. Napa`le makstud tasu kohtuistungil osalemise eest 376.80 €. ning

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 800 €.

Asitõendid ja tõkend

Pakendid 1-8 jätta toimiku materjalide juurde. Tõkendit kohaldatud ei ole

Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus

tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Igor Pütsep kohtunik